Ahjude areng, kuhu ja milleks?

[looder54]

Paneme edasi puusalt ja arvutame veidi. Maja soojavajadus 50 Wh/m2, väljas -15 kraadi. 100 ruudune maja, 5 kW tunnis soojusenergiat on vaja. 24 h tunni jooksul oleks vaja 120 kWh soojusenergiat. See on juba päris soojapidav maja ka tänapäeva mõistes. Kas see kökatskamin suudab maja sellise soojusega varustada? Ühest kg puudest saab kätte ca 4 kWh, seega, tuleks kütta ööpäevas 30 kg puid. Suurendame soojapidavust veel 2 korda, läheb 15 kg puid. Ka see on sellele kökatsile liig. Tahan kummutada väite, et soojustades hakkame maju kütma mitmetuhande euroste 600 kg kaaluvate kökatsitega. Ja 2 korda päevas kütma olen nõus alles -20 kraadist.

" Ära topi kliendile sõnu suhu,..." Ma ei topi endale sõnu suhu! Ma ei ole pottsepp, olen klient! Ma õiendan ja loen siin kahe asja pärast!

1) Loen, sest tahan teha paari aasta pärast õige valiku! Kui selgub, et kaminahju variant heast põlemisest EKUK-i mõõtmiste järgi on kehvem kui EN-kolle (mille reostusnorme saan EKUK andmetega võrrelda), siis olen valmis tellima EN-koldega ahju. Aga ehitada laseks ma selle ikka mehel, kelle tase on Kaminahju/Motamehe vääriline tööoskustes ja kelle põhiline argument materjalivalikul pole see, et saaks ahju poole päevaga üles
visata. Need Schultsi/ Koidu "tooted" ei tekita küll erilist vaimustust, ka siis mitte kui need oleksid restkoldega.
2) Õiendan, sest tahan, et paari aasta pärast poleks mu ainus valik 3000 eurot maksev 600 eurone kökats kahe halu põletamiseks Kaminakojast vaid saaksin valida ka 3000 eurose 3 tonnise ahju, kus saab korraga kütta 30 kg puid. Ja saaksin valida erinevate koldedisainide vahel, sõltuvalt hetkel teada olevatest mõõtmistulemustest. Seega ma olen hea seisus, jõuan EKUK-i tulemuse ära oodata, enne kui teen valiku EN vs restkolle

Mind häirib siin just see, et tahetakse jõuda selleni, et ühe idee pooldajatel oleks monopol. nemad projekteerivad, nemad ehitavad, nemad tarnivad materjalid. Ja mis tulemuseks on? Hirmkõrge hind. Mind kliendina see ei vaimusta. Ma tahan valikut.

Üsna huvitav kliendiloogika Keemiku moodi. Ei hakkagi ära ootama vastust oma küsimustele, vaid lahkame siis
ahjutellija loogikat Keemiku moodi. Keemik võtab aluseks Nunnauuni kuldse tule kolde, (tehasekolle) mille põlemisreziim katsetati 15 a tagasi.(kesk-euroopa). Vähe sellest, valib klient välja kaminahju variandi, kus
originaali nunnauuni kuldse tule kolde põlemisreziimi on koldekuju ja ukseava suuruse muutmisega oluliselt rikutud.( pottsepanduse rusikareeglid) Nüüd kavatseb ta teatud Eesti laboris tõestada selle kolde paremust tuntud kesk-euroopa laborites pidevalt katsetatavatest kolletest. Kõva jonn kliendil, müts maha! Aga sellega veel ei piirduta. Kui Keemiku soovunelmad ei täitu,( väga tõenäoline) siis valib tema võitjakolde ehitajaks ikkagi meistri, kellel pole aimugi EN kolde tööpõhimõttest ja ehitusest. Kõige krooniks on pidev 3000 kg
käsitööahju ja 600 kg tehaseahju võrdlus. (mida võrreldakse) Kas keegi keelab EN järgi ehitada 3000kg käsitöö ahju? Keemikul on paar aastat aega oma valikute tegemiseks, edu sulle sel vaevarikkal teel. Veel ahju hindadest. Kui on teada enamvähem tehaseahjude hinnad, siis kusagil pole ju räägitud EN käsitööahjude hindadest. Mida siis jälle võerreldakse? Vanker aga logiseb, ühest teeäärest teise...

[keemik]

Hei!

EKUK ei ole minu privaatprojekt, olen üksnes huviline/pealtvaataja. Ma arvan, et ma lõpetan oma postituse selle lihtsa tõdemusega, et kuna mul pole midagi lisada, siis aitab kah plämast.

[Leevi]

Многие знают, как делать нельзя.
Но никто не знает, как сделать правильно.
Самая правильная печь
всё еще ждет своего изобретателя.

Moto raamatust Ю.М.Хошев "Дровяные печи. Процессы и явления. Часть 1" (2014), millest osale jagasin linki teises teemas. Tundub, et siia sobiks see raamat paremini.

http://gornilo.ru/08art-im/fHosh_2013/Titul.pdf
http://gornilo.ru/08art-im/fHosh_2013/G ... 83_5mb.pdf
http://gornilo.ru/08art-im/fHosh_2013/G ... -2.7mb.pdf
http://gornilo.ru/08art-im/fHosh_2013/G ... _1.2mb.pdf
http://gornilo.ru/08art-im/fHosh_2013/G ... -1.7mb.pdf
http://gornilo.ru/08art-im/fHosh_2013/G ... -5.6mb.pdf
http://gornilo.ru/08art-im/fHosh_2013/L ... 7_125k.pdf

[kaminahi]

Hea näha rahvust, kes ei torma ennast EN-ile maha müüma . Olgu või venelased.
Samuti ei leia selleks huvi soomlased, norrakad, rootslased.

PS Leevi, sa jätad mingil põhjusel lisamata oma arvamuse sellest õpetusest. Siiani oled leidnud erinevaid mahategevaid termineid http://www.mha-net.org avaldatu kohta. Nüüd on selle venelaste loo lõpus ka Alex Chernov nimi näiteks. Mis siis oleks sinu arvamus sellest loost või puudub sul see hoopiski? Mõtlen, et ei saa ju iga päev ka särki vahetada. See ei ole teistele lihtsalt mõistetav, et mida sa siis nüüd öelda tahtsidki.

[Mentor]

Need Vene, Saksa, Hispaania, Hiina, Esperanto ja Ameerikakeelsed tekstid võivad jube huvitavad olla, aga mis saab siis, kui neid keeli ei osata?
Eesti ahjundus on juba seetõttu vaeslapse osas, et keegi pole neid tekste ja tabeleid viitsinud tõlkida. Palju meil kodumaist pottsepakirjandust üldse on, peale Veski, Auna ja ehitaja käsiraamatu?

[meelisvaiksaar]

Õhtust.
Pärnu 2 kekkooli kauaaegse LUGUPEETUD direktori Armas Kuldsepa sõnad:
Loll olla on loll.
Kui inimene ei oska mingit muud keelt peale oma emakeele( Mida räägivad,pursivad) ca 700 000 inimest. Maakeral ca 1 miljon. Ja kui võtta rahvastikuks 7,3 miljardit.....
Siis lugupeetud koolipapa sõnad tulevad kohe meelde....Ja see ei ole pahatahtlikult...Õppida pole kunagi hilja
Meelis

[Imelik]

Siiani oled leidnud erinevaid mahategevaid termineid http://www.mha-net.org avaldatu kohta.

Tere. Leevi arvamus on muidugi oluline kuna tegemist profiga.
Mind jällegi häirib, et viitel on avaldatud eksitavat"infot" ja tundus, et aastaid tagasi rääkisime seal väidetud asju siinses foorumis "selgeks". Vabandan kui Leevi pandud viiteil oli midagi selgitavat (ei leidnud aega tutvuda).
Mis siis mind häirib?
Nimelt tundus mulle, et saavutasime kokkuleppe selle kiirgamise osas. Põlemisprotsessis võib sellest rääkida ja sedagi teatud mõjuulatuses (akna taga tuld jälgides oluliselt soojem ei hakka).
Kas väide kiirgamisest on vale? Ei ole, iga keha mille temperatuur on üle absoluutse 0 -i kiirgab, kuid kirjeldatud temperatuuride vahe ja pindade juures on sellel marginaalne tähtsus.
Põlemisaeg võib anda infot toimuva protsessi puhtuse osas aga ei oma otsest seost energia-efektiivsusega
(võib põletada puhtalt kuid äärmiselt madala kasuteguriga).
Madal energiatarve ei viita kuidagi vajadusele madala pinnatemperatuuri järgi (väike erivõimsus ei pruugi ületada soojatakistust piisaval määral). Pinna koguvõimsuse (näites 2 kW) ajaline kestus ei räägi midagi energiavahetuse osas, sest see on potentsiaalne energia.
Väidan, et kui ruumi tuleb 24h jooksul eraldada 48 kWh siis peab see ka ahjust lahkuma. Kas püsiv pinnatemperatuur räägib midagi selle kohta? Arvan, et mitte.
Mida sellega öelda tahtsin? Ahju potentsiaalne võimsus peab energiana ruumi kanduma muidu ta potentsiaalseks jääbki. Ehk ületada tuleb ülekandetakistus.
Selles osas ei ole viitel mainituil mingeid eeliseid (võimalik madal pinnatemperatuur ja suur kiirguspind).
Mugavuse "kuurile tuli otsa panna või teha seda isegi osade kaupa" - võib tõesti plussiks lugeda kuid targu
on jäetud mainimata inerts selle tegevuse juures.

Definitsioon...

Specifically, a masonry heater has the following characteristics:

- a mass of at least 800 kg. (1760 lbs.),

- tight fitting doors that are closed during the burn cycle,

- an overall average wall thickness not exceeding 250 mm (10 in.)

[rokikas]

Vaata hindasid . 3000 tuhandega sa ei saagi sealt veel midagi ,aga tipp oli vist 12 000 . Aga vaata siis ikka täpselt ,mida sa selle eest saad .
See et sa tahad pottsepalt saada 3000 krooni eest koos materjaliga 3000 kg kaaluvat ahju näitab ainult üht . Sul pole asjast aimugi ,kulla foorumikaaslane .

Nagu minulgi ning seetõttu võiksid ju meid valgustada hindade osas!

[Andrus Schults]

[quote="Imelik"][quote="kaminahi"] Mis siis mind häirib?
Nimelt tundus mulle, et saavutasime kokkuleppe selle kiirgamise osas. Põlemisprotsessis võib sellest rääkida ja sedagi teatud mõjuulatuses (akna taga tuld jälgides oluliselt soojem ei hakka).

Seoses kuumakindla klaasi leiutamisega ikka miskit ka muutus. http://www.youtube.com/watch?v=pZqA8XHllqg

[kaminahi]

Tulisijojen hiukkaspäästöjä aletaan rajoittaa Suomessa todennäköisesti vasta ensi vuosikymmenellä, kertoo Helsingin Sanomat.

Itä-Suomen yliopiston tutkija Jarkko Tissarin mukaan puun pienpolton hiukkaspäästöjä rajoittava laki tulee voimaan Suomessa aikaisintaan 2020-luvulla.


"EU-tasolla päästörajoista on kyllä keskusteltu, mutta mittaustekniikasta ei ole päästy yksimielisyyteen", Tissari kertoo HS:lle.

Nuohoojat alkavat kuitenkin tehdä vapaaehtoisia hiukkaspäästömittauksia jo ensi syksyn aikana. Nuohousalan keskusliitto kouluttaa parhaillaan nuohoojia tekemään tulisija- ja hormitarkastuksia uusilla mittalaitteilla. Vapaaehtoinen tarkastus kestää noin kaksi tuntia ja maksaa 150-180 euroa.

"Syksystä alkaen nuohoojat voivat tarjota tarkastusta, jossa selvitetään hormin ja tulisijan kunto sekä tiiveys, mitataan savukaasujen lämpötilat, häkäpitoisuus ja hiukkaspäästöt", Nuohousalan keskusliiton liiton toimitusjohtaja Juhani Jyrkiäinen sanoo.

Toistaiseksi Suomessa edellytetään teollisesti valmistetuilta varaavilta tulisijoilta vain CE-merkintää, mutta uusien rajoitusten tullessa voimaan, myös vaatimukset kiristyvät. Esimerkiksi Yhdysvalloissa puunpoltto on jo paikoin kielletty kokonaan, ja Keski-Euroopassakin päästörajat ovat paljon Suomea tiukemmat.

Jo olemassa olevaa tulisijaa on hankala muuttaa vähäpäästöiseksi.

https://www.facebook.com/photo.php?fbid ... =1&theater

https://www.facebook.com/seppo.vartiainen

[Imelik]

Mis siis mind häirib?
Nimelt tundus mulle, et saavutasime kokkuleppe selle kiirgamise osas. Põlemisprotsessis võib sellest rääkida ja sedagi teatud mõjuulatuses (akna taga tuld jälgides oluliselt soojem ei hakka).
Seoses kuumakindla klaasi leiutamisega ikka miskit ka muutus. http://www.youtube.com/watch?v=pZqA8XHllqg

See klaas pärineb kuskilt eelmise sajandi keskelt ja videos on juttu energiakasutuse suhtarvust (%) - võimaldab nautida tuld, ilma sooja korstnasse lennutamata. Akna taga seistes ei hakka ikkagi soe.

[Imelik]

Kaminahi postitusest võib aru saada, et saastamine võetakse tõsiselt "luubi alla" ja mõnel pool viib see ahikütte keeluni?

[heints]

Kaminahi postitusest võib aru saada, et saastamine võetakse tõsiselt "luubi alla" ja mõnel pool viib see ahikütte keeluni?

Ma aru ei saa, kas siis need kodukatlad on juba keelatud või, seal ju kolle kogu aeg vastu külma malmi ja vett, tossavad hirmsasti, sest visatakse mitu korda uus kogus kütet kuumade süte peale ?

[Imelik]

Mina seda vastust ei tea. Tekstist võib oletada sõna "puuküte" (ma ei valda eriti põhjanaabrite keelt). Ilmselt käib see siiski kõikide tahkeküttel põhinevate kütteseadmete kohta .... arvan ma.
Kas sealjuures on keeld üldine või eristatakse kodukasutust tööstuslikust? - pakub ka mulle huvi.

[Andrus Schults]

[quote="kaminahi"]Lepime ühes asjas kokku, et ei räägi seda minu juttu, mida ma ise rääkinud ei ole.

1. Ma ei ole kusagil väitnud, et õigesti ehitatud EN-kolle just vilets oleks aga kindlasti ma ei eelista seda Unibuildi koldele.
Siin aga jutustavad minu "oponendid" tuliselt müstilisest kergshamotist, mis muudab iga umbse põhjaga kolde EN-koldeks. Koit õpetas lausa kursustel selle ehitamist ja pilt on siin piisavalt leida. Leppige ka tõdemusega, et Vene SA-5 on kergshamott, mis vastab EN-normidele ja lõpetage see kivisõda nüüd ära. Vähemalt peatage ajutisekski.

Mis kivisõda? Ka Veski raamatust sai juba aastaid tagasi lugeda kildumisteguri kohta! Miks siis ei peaks pottsepp kasutama suitsugaasidega kokku puutuvates ahju osades (näiteks lõõrides) väiksema või määramata kildumisteguriga telliseid?

[kaminahi]

Ennast ikka ajab naerma või loodad vaid teistele? Nüüd siis jõudsime aabitsa juurde ja hakkame tähti uuesti õppima?

Aga mis kohustuslikuks saanud korras sa pead jälle minule viitama
Kohe tuleb ka kohustuslik tsiteering teadjalt

[Peetripoeg]

Vale vastus !kaminahi
Rokikas ,sinul on üks õpetaja.......kaminahi . Kuula teda ,ära ürita mitut isandat teenida. Ka hindade osas......
Täiesti saamatud mehed , nüüd mitmekesi EN - kallal . Kas te arvate et sellest midagi muutub .
Õigus ,muutub küll .....järjest rohkem pottseppasid hakkab seda omas töös kasutama.Ja seoses sellega inimesed jälle pottseppasid usaldama ,mitte ei pea värisema,et kas nüüd selle mehe tehtud ahi läheb soojaks ja kas ahi ikka peab ühe või kaks hooaega vastu. Ja ahju dokumendid saab korda .
See aga ei keela veel põlveotsas leiutajate ja muidu ratsionaliseerijate tegevust ära ,ja seda ei olegi vaja teha ,isegi kui see väliskapitalil põhineva kivitootja marginaalseid huvisid kohalike ahjuehitajate hulgas täidab .HBO+ ju samuti
Siin teemas on juba mitu uut sõna välja tulnud nagu inerts ,temperatuurijuhtivustegur ja lause ,et ahi peab ikka sooja edasi ka ruumile andma . Muidu oli siin koguaeg ikka enesestmõistetav ,et soe tuleb kõik tuppa .....kuhu tal ikka mujale minna on . Aga kas see ikka on nii.........

Ehitame aga järjest suuremaid ahjusid ja elu nagu lill............,millal me selle ahju siis katlamajaks võime nimetada ja omaette hoone talle ehitame.

Motomehele olen kah ühe vastuse võlgu : Sul on õigus ,ma tean ,et sa tead et vene šamotist koldega ahjudes on esimese 15-20 minuti põlemine äärmisel ebatäielik .Saksa šamoti puhul see probleem ületatud maksimaalselt 5 minutiga. Ja sa tead ka seda ,et see jätab põlemisprotsessi puhtusele tugeva jälje.Ehk et vene šamoti puhul ei tohi lasta koldetemperatuuri uuesti alla .Sügisel ahi kütte ja alles kevadel lased maha jahtuda ....... ja kütteperioodi välisel ajal ei tohi mingil juhul ahju niisama tuld teha . soomlaste oma kasutusjuhend. Keda nimetatakse siin kütmise orjadeks ?
Ei ole kunagi olnud suuremate ahjude vastane , aga õige materjali kasutamise ja õige asukoha eest olen ikka sõna võtnud.Ei poolda kunagi ahikütmist ühest punktist. See on energiakulukas ja pole nii lihtsalt erinevate välistemperatuuride korral reguleeritav . Mõeldav ,kui vent süsteem ja soojustagastus paika pandud ja soojust suunatakse erinevatesse ruumidesse vastavalt vajadusele.
Küsimus fanatile , kas eelmisel kevadel või millal see mõõtmine sinu ahju juures käis.......... toimus eelköetud ahjuga . Minuarust see oli nii .Nädal aega see kindlasti kütmata polnud !!!
Et nüüd selge miks motamees häält tõstab kui kollete võrdluses loen oluliseks ,et mõlemad kolded oleksid vähemalt nädal aega kütmata . Null number on kellegi luulu.Ikka toatemperatuurist on olnud jutt.

Lisan veel ühe uudissõna - hügroskoopsus ! Mis võiks sellel olla ühist ahjuehitusega ?
Koduse ahju ehitusega.

[tuhatjatuline]

Täna on kõigi pilgud idanaabri poole suunatud.
Kaks Võrumaa kirjameest käisid Venemaal Udmurtias kultuurisilda ehitamas ja pajatavad külaskäigust viimases „Umalehes”. http://umaleht.ee/
Lõuna-Udmurdimaa om tasalik maa. Suurõ põllu, mõtsanuka. Puu omma pia sama nigu meil, õnnõ lehist paistus kah tõisi puiõ seen. Lehis om uma nõgla talvõs maaha ajanu ja jääs niimuudu silmä. Mi edimädses piätüspaigas om Alnaši rajoon, peris lõunan ja piaaigu Tatarimaa seen.

Mõts om kül tuu, miä Udmurdimaal kadõdas tege. Puul Udmurdimaast om mõtsa all ja ma es näe üttegi värskit lanki. Võiolla näid kongi õks om, a autuankõst joht üttegi nätä ei olõ. Võromaal muud näeki-ei.

Külä tähendäs Udmurdimaal tsipa tõist asja ku meil. Näil omma külämaja kõrvuisi ehitet ja noist saava sis uulidsa. Niimuudu ehitedäs ka vahtsõ külä, gaasitrassi lähküle, et olõs hää gaasiga majjo lämmäs küttä. Mi jutu pääle, et puiõga võinu ahjo küttä, raputasõ udmurdi küläinemise kahtladsõlt pääd ja arvasõ vist hindämiisi, et mi olõmi aost maaha jäänü.

[Imelik]

Kütteseadme kasutegurilt on gaasil eelis, keskonnamõju võrdlust sooviks isegi näha. Ikka majanduslik kaalutlus on mängus ka seal Udmurdimaal.

[Andrus Schults]

Puitu kasutatakse paljude põhjuste tõttu uue energia võitmise jaoks. Küttepuit viitab uuestikasvava toorainena heale ökobilansile, kui seda uuesti istutatakse ja kasvatatakse. Pikka aega on kogu maailmas väga aktuaalne olnud kliimamuutuste teema. Fossiilsete kütuste põletamise tõttu on atmosfääris ohtlikult suurenenud kliimamuutusi põhjustava süsihappegaasi (CO2) sisaldus. Oluliseks on muutunud metsade roll süsiniku sidujana. Kasutades puitu põletusainena puuahjudes säästame loodust ja elavndame kohalikku majandust.

Kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub ühe massi- või mahuühiku kütuse täielikul põlemisel. Mõõtühikuks on sobilik MJ /kg või kWh /kg.
Kütuste kütteväärtused
Kivisüsi = 5,8…9,1 kWh /kg
Pruunsüsi = 2,3…6,4 kWh /kg
Turbabrikett (10% niiskust) = 4,7…5,5 kWh /kg
Küttepuit (18% niiskust) = 2,9…5,0 kWh /kg
Puidukoks = 7,5…9,1 kWh /kg
Põlevkivi = 1,7…5,0 kWh /kg
Bensiin = 12,2 kWh /kg
Diislikütus = 11,8 kWh /kg
Petrooleum = 12,0 kWh /kg
Masuut = 11,1…11,5 kWh /kg
Põlevkiviõli = 10,6 kWh /kg
Etanool = 7,3 kWh /kg
Taimeõli = 10,6 kWh /kg
Vedelgaas = 12,6 kWh /kg
Vesinik (H2)= 33,6 kWh /kg
Süsinik (C) = 9,1 kWh /kg

Süttimistemperatuur, lendosised ja koks
Põlevaine süttib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse sel-le aine süttimistemperatuuriks. Puit süttib temperatuuri piirides 240…270 °C. Enne puidu süt-timist aga algab tema orgaanilise osa lagunemine, mis jätkub väga kõrgete temperatuurideni. Selle tulemusena eralduvad gaasilised produktid – puidu lendosised.
Puidu termiline lagunemine algab temperatuuridel 150…160 °C. Kütuse termilisest lagu-nemisest (kuumutamisel temperatuurini 850 ± 10 °C) tekkinud massikadu loetakse tinglikult kütuse lendosiste sisalduseks. Puidu lendosiste sisaldus on 80…85%. Põhilised puidu lendu-vad komponendid on CO, H2, CH4, CO2 ja H2O. Põlemisel järelejäänud tahke mass on koks, mis koosneb peamiselt süsinikust.
Lendosiste hulk ja koksi siseehitus on oluline kütuse põlemise korraldamisel kolletes, sel-lest sõltub ka kütuseosakeste põlemiskiirus.
Suure lendosiste sisaldusega puit süttib hästi ning tema põlemisel pole vaja põlemise stabi-liseerimiseks kasutada erivõtteid, nii nagu lendosistevaeste kütuste puhul.

[Imelik]

puuahjudes säästame loodust ja elavndame kohalikku majandust.

Esimene ei ole tõestamist leidnud ja viimane on demagoogia (seda teeb ükskõik milline tootmine- näiteks põlevkivi kaevandamine).
Edasise teksti mõte jääb segaseks? Kütteväärtuste puhul on kg väga eksitava iseloomuga, sest hoiustamise ruum ja kolde mõõdud tulenevad mahust. Näiteks kütteväärtuselt on m3 kivisütt 12000 kWh, bensiin 11 000 kWh ja vesinik (100 bar rõhul) ainult 300 kWh.
Kõrvutades puiduga?
Puidu kütteväärtus, ning lendosised on kuidas teemaga seotud?

[2korda2]

...vene šamotist koldega ahjudes on esimese 15-20 minuti põlemine äärmisel ebatäielik .Saksa šamoti puhul see probleem ületatud maksimaalselt 5 minutiga.

Väide põhineb millistel mõõtmistel? Mina süütan pealt, umbes 24h peale eelmist kütmist (loe: koldeseinad on soojad). Seleta palun loogiliselt, mil moel parandaks sellistes oludes saksa kivi oluliselt põlemist?

Et nüüd selge miks motamees häält tõstab kui kollete võrdluses loen oluliseks ,et mõlemad kolded oleksid vähemalt nädal aega kütmata.

Sinu loogika järgi tuleks autode kütusekulu mõõta tagurpidi käiguga liikudes. Sedasi kasutatakse sõidukit küll äärmiselt harva ja omanikule ei annaks see tulemus olulist infot aga mõõta saaks

[Andrus Schults]

Küttepuu n-ö tekkimine on normaalse metsamajandamise tulem. Metsas ära mädanev puit (näiteks tuulemurd) tekitab oluliselt rohkem kasvuhoone gaase kui sobivast ehitusmaterjalist õigesti projekteeritud ja ehitatud ahjus ära põletatud halupuu. Lisaks tekitab nõudlus alati pakkumise.

Eesti ühines Kyōto protokolliga 17. novembril 1998. Eestil tuleb ajavahemikus 2008–2012 kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada võrreldes 1990. aastaga 8%.

Protokoll seab ka teisi siseriiklikke kohustusi. Olulisimaid neist:
regulaarne aruandlus kasvuhoonegaaside tegelike emissioonide, nende tulevikutrendide, riigis rakendatud ja kavandatavate meetmete jms osas;
aastaks 2007 tuleb luua riiklik süsteem kasvuhoonegaaside antropogeensete heitmete ja nende neeldumise jälgimiseks ja hindamiseks;
tuleb välja töötada riiklik kliimamuutuste strateegia ja tegevuskava;
valmistuda rahvusvaheliseks koostööks;
kohustuste täitmine eeldab ekspertide palkamist, väljaõpet ning vajalike struktuuride loomist või olemasolevate ümberkohandamist.

[Imelik]

Tõsi. Kuid kuskil ei ole tõestatud, et selle puidumassi ahju ajamine oleks säästlikuim kasutusviis?

[Olenüüd]

Aga mis oleks veel säästlikuim viis , kui mitte kvaliteetse küttepuu kvaliteetne põletamine soojuse tootmise eesmärgil ,mida kasutatakse kaasaegselt soojustatud elamu,korteri kütteks ja tarbevee soojendamiseks ?
Oma metsast ,sõltumatult ,oma vajaduste järgi .