Põrandaküte või radiaatorid

[Marcu]

Kui sul on läinud ca 15m3 puitu 2 aasta peale siis aastas on 7,5 m3 puitu kütteenergiat 7,5x1200 kwh= 9000 kwh aastas. Elektri kulu 5390+9000= 14390 kwh aasta. 14390/136 m2= 105,8 kwh m2 aastas, aga sa kirjutasid et sul tuleb 40 kwh m2 kütteenergia aastas. Kas olen millegist valesti aru saanud. Mis sul maja kogu elektrienergia kulu on aastas küte+olme.

40 kWh/(m2 a) on phpp programmiga arvutatud (passiivmaja arvutusprogramm). Tegelik kulu peaks väiksem olema, sest reaalselt mõõdetud maksimaalne küttekulu on väiksem kui 2500W
Elektrit kulub 300kWh kuus ehk 3600kWh aastas (4 liikmeline pere + veepump + biopuhasti)
Halli lepa küteväärtus 700 kWh/m3 x 7,5m3 teebki 5250 kWh. See ruumidega arvestamine minu puhul on suht ebatäpne, sest suvel põletasin grilli peal puid ja saunaahju olen kütnud.

Külmemate ilmadega (õues 15 kuni 20 kraadi külma) langes akupaagi keskmine temperatuur ööpäevas ca 35 kraadi ehk energiat kulus 35kWh - see teeks 1450 w/h aga eks reaalne kulu ole suurem kui vabasoojus ja kaminast mitte akupaaki jõudnud soojus arvesse võtta. Kui samasuguste ilmadega katsetasin ainult elektriga kütmist kulus 47kWh elektrit akupaagis vee temperatuuri hoidmiseks (mis on ikka vähem kui 2500w/h).

Ühesõnaga aastane energiatarve ca 8900kWh ehk soojuspumba, päikesepaneeli jms müügimehe õudusunenägu

[Külaline]

Kuidas sa seda leppa m3 arvutad?
Mitu rm kulub?

[Külaline]

Millest seinad, et nii hea U arv on?

[Marcu]

Kuidas sa seda leppa m3 arvutad?
Mitu rm kulub?

lepa m3 arvutan samamoodi nagu kase m3 või saare m3

mitu rm kulub - loe eestpoolt

[Marcu]

Millest seinad, et nii hea U arv on?

puitkarkass - ise ehitasin, vill on vahel

[Külaline]

Siin on teised kütteväärtusued lepal?
http://www.eramets.ee/static/files/762. ... s_2010.pdf

[Marcu]

Siin on teised kütteväärtusued lepal?
http://www.eramets.ee/static/files/762. ... s_2010.pdf

ei ole - seal ei olegi halli lepa küteväärtust toodud

http://www.halupuu.ee/index.php?id=9

[Külaline]

Siin on teised kütteväärtusued lepal?
http://www.eramets.ee/static/files/762. ... s_2010.pdf

ei ole - seal ei olegi halli lepa küteväärtust toodud

http://www.halupuu.ee/index.php?id=9

Kas halli ja tavalise lepa kütteväärtuse vahe on siis peaaegu pool?

[Marcu]

Siin on teised kütteväärtusued lepal?
http://www.eramets.ee/static/files/762. ... s_2010.pdf

ei ole - seal ei olegi halli lepa küteväärtust toodud

http://www.halupuu.ee/index.php?id=9

Kas halli ja tavalise lepa kütteväärtuse vahe on siis peaaegu pool?

jah - hall lepp on kõige kehvema kütteväärtusega puu aga kuna seda mul kinnistu hooldamise käigus tekkis kütan selle kõigepealt ära

[pimeroolis]

Mis sul on aastane puidu kulu m3, mitu aastat oled see elanud. Nagu saan aru sul siis elektriküttel maja. Pole veel ühtegi maasoojuspumba mehe juttu siin foorumis näinud kes väidaks et maia aastane kWh/(m2 a) tuleks 40 kanti. Nii et pole ju vaja neid kalleid soojuspumpasi.

Teine talv läheb. Puid oli riidas 15m3 ja selle suveni peaks hakkama saama (eelmisel talvel olid puud ainult pool suve kuivanud). Elektriga olen kütnud ainult katsetamiseks (detsembris oli elektri arve oli 40 euri - sh biopuhasti ja veepump).

Maasoojuspumba välistasin kohe - see ei oleks ennast mitte kunagi ära tasunud isegi elektriküttega võrreldes.

Õhk-vesi soojuspumba lisamist olen hakanud kaaluma (kui leiaks soodsalt ainult pumba, mis soojust vahetab akupaagis), sest pehmema talve korral saaks arvutuslikult toa odavamalt soojaks kui puudega.

Nujah tore kui inimistel nii hästi läheb. Isiklikult valisin oma süsteemi sellepärast, et ei ole oma metsa, gaasitrass suht kaugel ja muidugi hindade ebakindlus. Tuli tahtmine proovida midagi uut, mida siin maal eriti sel hetkel veel ei tuntud. 220 ruutu köetavat pinda, palkmajast oli juba juttu. Põrandaküte sellepärast, et ise astmaatik ja tütrel samad mured. Õieti tehtud põrandaküte ei tekita ruumis nii intensiivset õhu tsirkulatsiooni, kui radikad ja puhast puit-, korkpõrandat on lihtne hoida puhtana. Ei ole tolmu koguvaid vaipu. Sisekliima mõnusalt õhuline. Kuna palkmaja juba iseenesest selline hingav. Ja muidugi soovisin maja seest näha võimalikult naturaalsena
ja ruume terviklikuna. On elutoas ka suht suured põrandani ulatuvad aknad loodusliku valguse saamise pärast. Kuna krundil oli eelmisest omanikust jäänud miskine paartuhat ruutu kapsa ja porgandimaad ja ei ole vähemalt praegu mingi eriline põllumees siis soojusallikaks sai valitud peale mõnigasi vestlusi ja nõupidamisi asjatundjatega maaküte. Mis ka põrandaküttega ideaalselt kokku sobib, mõlemad ju madalatemperatuurilised. Soomlased sellepärast,et kohapeal puudus sellel hetkel kogemused ja asjatundjad selle alal. Ja ka hind mille põhjanaabrid paberile sirgeldasid oli oluliselt odavam kui kohalikel. Pessimiste ja kruvide kinnikeerajaid piisas ja piisab veel praegugi. A`la selle raha eest oleks saanud ju niipalju......küttepuid osta. Ja raiskab elektrit jne... Ja ei tasu ennast kunagi ära... Vot seda argumenti välja käies tasuks natuke mõelda millest jutt. Tegijate jutu järgi hakkab see küttesüsteem ennast tõsiselt ära tasuma
majas kus on köetavat pinda alates 150 ruudust kuna on suht kallis teema. Mulle ennustati 5-7 aastat olenevalt elektri hinnast. Aga võin öelda et ei ole sellele mõelnud eriti, mugavus ja muretus ka maksavad midagi(ei pea teglema maja kütmisega) ja ehitasin asja siiski endale ja perele. Päikesepatareid on ootel, kuna süsteem sisaldab ka päiksekütte valmisoleku. Erilisi andureid ei paigaldand. Alumise korruse temperatuuri jälgitakse tagasituleva vee temperatuuriga. Ülemisel korrusel on igas magamistoas oma ruumitemperatuuri termostaat, millega saab siis soovi korral asja korrigeerida. Välised temperatuuri kõikumised sisetemperatuuri ei mõjuta. Kuna pumba juhtsüsteemis etteantud küttegraafik ehk niinimetatud "curve" mis jälgib ka välistemperatuuri ja tasakaalustab automaatselt asja. Igatahes pump nende eelmiste talved käredate pakkaste peale küll närvi ei sattund. Ja peale selle tegemist nn täisvõimsusprojektiga, ehk põhikütte süsteemiga. Võimalus programeerida suht täpselt ka nädalapäevade kaupa. Näiteks kasutama nn ööelektrit. Või kui on pikem kodust äraminek...puhkusele või nii näiteks. Siis saab langetada ruumide temperatuuri ja katkestada boileri soojendus. Ah ja ka ahjud olemas aga väiksed ja rohkem mõeldu niikui alternatiivseks kütmiseks. Kuludest ei oska täpsemalt rääkida, ei ole meeles olnud neid kilowatte lugeda, miskine 50oirot on olnud selline tavatalve ilm kuus ja kui käredam versioon siis tõuseb sinna 70 paikele. Toas sooja 21 Häh pikk jahu sai las teised ka räägivad

[Marcu]

[ 220 ruutu köetavat pinda, Ei ole tolmu koguvaid vaipu. Kuna palkmaja juba iseenesest selline hingav. Kuludest ei oska täpsemalt rääkida, ei ole meeles olnud neid kilowatte lugeda, miskine 50oirot on olnud selline tavatalve ilm kuus ja kui käredam versioon siis tõuseb sinna 70 paikele. Toas sooja 21

Astma puhul ei saa jah vaipa kasutada aga muul juhul ta just hoiab tolmu kinni kuni selle imejaga sealt välja tõmbad, sileda põrandakatte puhul tolm liigub.

50-70 eurosest elektriarvest saab järeldada, et sul kulub käredate ilmadega kuus max 770kWh elektrit (arvutasin ainult öise elektri hinnaga). Kui võtta et ca 300kWh on olmeelekter siis saad ca 1400 kWh soojusenergiat (COP 3). Mis teeks su maja maksimaalseks küttetarbeks 1900w kui võtta tarbevee soojendamisele kuluv energia maha siis veel vähem.

Ühesõnaga sinu 220 m2 hingav palkmaja kulutab 30% vähem soojusenergiat kui minu 136 m2 - respect!

Mis maasoojuspumba tasuvust puudutab - sul kulub kütteperioodil max 40 eurot kuus küttele. Otse elektriga kuluks 120 eurot. Võit 80 eurot kuus. Kütteperiood 7 kuud 560 eurot võitu aastas. 20 aastaga hoiad kokku maksimaalselt 11200 eurot. Palju pump koos paigaldusega maksis? Jah pump kestab võib-olla kauem aga ma arvestasin ka maksimaalse võidu (nagu oleks 7 kuud krõbedat talveilma). Ühesõnaga väidan endiselt, et nii madala küttetarbe puhul nagu sul (sisuliselt passiivmaja) ei tasugi maaküte kunagi ära.

[sashaobrok]

Näide elust enesest mis betooni valatud põrandakütte inertsiga kaasneb.

Jah, ma nüüd tean, et lähen keeran kohe juurde, kui ilmad külmaks lähevad. Mitte ei oota kolm-neli päeva kuniks toas 19 kraadi. Probleem ei olnud inertsis vaid selles, et mu pealevoolu vesi on lihtsalt nii madala kraadiga tavaolukorras.

[Marcu]

Näide elust enesest mis betooni valatud põrandakütte inertsiga kaasneb.

Jah, ma nüüd tean, et lähen keeran kohe juurde, kui ilmad külmaks lähevad. Mitte ei oota kolm-neli päeva kuniks toas 19 kraadi. Probleem ei olnud inertsis vaid selles, et mu pealevoolu vesi on lihtsalt nii madala kraadiga tavaolukorras.

Sul ongi lahendus olemas ja ei ole mingeid ir andureid vaja ega muud sellist. Kuna siin oli tegelasi, kes ei mõistnud inertsi olemust, siis sinu näite varal oli seda hea näitlikustada. Inimesed tulid koju temp tõusis, pealevoolu suurendamine ei tõstnud temperatuuri toas kohe jne.

[Küülaline]

Ühesõnaga sinu 220 m2 hingav palkmaja kulutab 30% vähem soojusenergiat kui minu 136 m2 ... nii madala küttetarbe puhul nagu sul (sisuliselt passiivmaja)

See ei saa ometi võimalik olla - miks siis passivmajadel pannakse ligi meeter villa seina, ainult palgist ilma soojustuseta aitab küll.

[officer]

minu näide jaan.2014;keskmine välistemp. -6,4:
Maja köetav pind 110m2; küttesüsteem(põrandaküte) 0,8m3 akupaak (öise)elektriga+õhk/õhk soojuspump. Tarbevesi tehakse akupaagis.
-akupaak võttis elektrit 2163kWh ja soojuspump 544kWh;
kokku elektrit küttele ja soojale (tarbe)veele=2707kWh/kuus= :31d=87kWh/d= 24=3,6kWh :110m2=33W/m2/h. Vist õige loogika?
Öö/päeva elektritarbimise suhe 3:1.....soojematel kuudel olen saavutanud 5:1!

[sashaobrok]

Ei saa jah, aga lihtsalt seetõttu, et Marcu arvutused oli mingi umbluu. Arvutas eurodest küttekilowattide kulu nii mis mühiseb. Igas tehtes pannes täiesti huupi. 200 ruutu maja ja 70€ maaküttele võiks täitsa ok olla kui natuke ahjukestega kaasa aidata. (Eriti kui tegemist oli näiteks 2013 aasta okt,nov,dets)

[Külaline]

minu näide jaan.2014;keskmine välistemp. -6,4:
Maja köetav pind 110m2; küttesüsteem(põrandaküte) 0,8m3 akupaak (öise)elektriga+õhk/õhk soojuspump. Tarbevesi tehakse akupaagis.
-akupaak võttis elektrit 2163kWh ja soojuspump 544kWh;
kokku elektrit küttele ja soojale (tarbe)veele=2707kWh/kuus= :31d=87kWh/d= 24=3,6kWh :110m2=33W/m2/h. Vist õige loogika?
Öö/päeva elektritarbimise suhe 3:1.....soojematel kuudel olen saavutanud 5:1!

Räme kulu
Kas poleks kasulikum kasvõi teine soojuspump juurde osta ja seda akupaagi otseelektrikulu vähendada?
Soojustada?

Mis sa selle numbriga 33W/m2/h peale hakkad?
Maja soojavajadust hinnatakse kWh/m2 kohta aastas.

Kusjuures elektrienergia tuleb maja energiaklassi jaoks täna vist juba kahega korrutada?

Ka see öise elektri kWh maksab täna 10 sendi kanti.
Küll ta varsti 20 saab olema.

[Küülaline]

Öö/päeva elektritarbimise suhe 3:1.....soojematel kuudel olen saavutanud 5:1!

Mida sa selle suhte all mõtled? Öö - päeva suhet näidatakse tavaliselt protsentides kogutarbimisest. Kas seda 5:1 tuleb siis mõista öö - 80%, päev - 20% ja 3:1 77/33 või kuidas?

[Marcu]

Ei saa jah, aga lihtsalt seetõttu, et Marcu arvutused oli mingi umbluu. Arvutas eurodest küttekilowattide kulu nii mis mühiseb. Igas tehtes pannes täiesti huupi. 200 ruutu maja ja 70€ maaküttele võiks täitsa ok olla kui natuke ahjukestega kaasa aidata. (Eriti kui tegemist oli näiteks 2013 aasta okt,nov,dets)

Kui on teada elektrile kulunud eurod, on teada elektri hind saab teada kulunud elektri kWh. Kui on teada kulunud elektri kWh saab teada ka saadud soojusenergia. Huupi ei pannud oma arust midagi. Selmet nimetada arvutusi umbluuks arvuta ise ja võrdleme tulemusi või viita kohale kus viga on?

[loghome1]

1.Mis hall ja tavaline lepp. On olemas mustlepp( sanglepp) ja halllepp ( olgu siis tavaline lepp). Kindlasti ei ole nende kütteväärtus 20% niiskuse juures poole võrra erinev.
2. Maasoojuspumbast. Ainult küte. Välistemperatuuer -10kraadi C------0 kraadi C . Sisetemperatuur 16kraadi C ööpäevas 6kWh ehk 0,86 EUR( olemasoleva lepinguga. ehk 24-25 EU kuus.

[loghome1]

1, Mis tasuvusaeg?

Võrrelda saab kogu tervikut, ehk investeering, ekspluatatsioonikulud, ( hooldus . küttematerjal ja kütmise ning küttematerjali hoiustamise ,ettevalmistamise ning ettevedamise töö plus ahjuesise prahi koristamine.

Uskuge..... mugavus maksab ka midagi.

1 ahjuga tegeleda ööpäevas 1 tund tähendab seda , et oma elust kulutad sa mõtetult aastas 140 tundi. Kaks korda niipalju kulutad saa tööle ja koju tagasi minekuks .

Ligikaudu 20 ööpäeva aastast oled sa tühja tuult rusikaga taga ajanud. Tean omast käest , olen 25 aastat 2 ahju kütnud.

[cartman]

Selline m6ttekäik. Kuna inimese jalad/käd on k6ige kylmatundlikumad(ei leidnud paremat s6na) , kas siis mitte p6randakyttega ei saa madalama temp. veega hakkkama? Kui jalal on soe siis on ka kehal soe. Kui jalg kylmetab on ka kehal kylm. Huvitav oleks teaa, kas sama temperatuuriga toas, on p6randa ja radika kytte variandi puhul sama/erinev? V6id ju radikaga paugutada aga kui jalal ikka kylm on siis pead niipalju juurde keerama, et enam poeks. Sama efekti saab vast p6randakyttel madalama temperatuuriga...
Aga need ainult m6tted. Keegi v6iks kinnitada v6i ymber lykata.

[Külaline]

1, Mis tasuvusaeg?

Võrrelda saab kogu tervikut, ehk investeering, ekspluatatsioonikulud, ( hooldus . küttematerjal ja kütmise ning küttematerjali hoiustamise ,ettevalmistamise ning ettevedamise töö plus ahjuesise prahi koristamine.

Uskuge..... mugavus maksab ka midagi.

1 ahjuga tegeleda ööpäevas 1 tund tähendab seda , et oma elust kulutad sa mõtetult aastas 140 tundi. Kaks korda niipalju kulutad saa tööle ja koju tagasi minekuks .

Ligikaudu 20 ööpäeva aastast oled sa tühja tuult rusikaga taga ajanud. Tean omast käest , olen 25 aastat 2 ahju kütnud.

Kas see pole liiga radikaalne lähenemine? Mu meelest on mõtetu luua kalli raha eest omale mugav elamine ja siis veel peale maksta, et ennast vormis hoida
Kas mõtled selle peale, kui järjekordselt spordisaali lähed aega kulutama, et mõtetult rauda üles loopida. No see on siis küll juba "tühjalt tuult rusikaga taga ajamine!"

taastaja

[officer]

Öö/päeva elektritarbimise suhe 3:1.....soojematel kuudel olen saavutanud 5:1!

Mida sa selle suhte all mõtled? Öö - päeva suhet näidatakse tavaliselt protsentides kogutarbimisest. Kas seda 5:1 tuleb siis mõista öö - 80%, päev - 20% ja 3:1 77/33 või kuidas?

...täpselt nii.

[officer]

Mis sa selle numbriga 33W/m2/h peale hakkad?
Maja soojavajadust hinnatakse kWh/m2 kohta aastas.

...korrutamise-jagamisega ....