Põrandaküte või radiaatorid

[officer]

...targutaks veel juurde, et kui kasutada elektronreguleerimist, siis peaks kasutatama PID(proportsionaal-integraal-diferentsiaal) regulaatorit, mille integraalajakonstant on reguleeritud mingi 12-14h peale...aga ikkagi võib tekkida ülereguleerimise oht ja sellest johtuvalt nn "ülereguleerimine".

[Külaline]

Mis juhtub põrandatesse valatud radika trassidega 40-50 aasta pärast???

Miks te neid torusid nii kangesti põrandasse tahate valada? Ma tegin nii: 1. kraapisin ära kasvupinnase 2. tegin killustikupadja 3.tasandasin liivaga. 4.ladusin 200 mm peno nii, et servad jäid kõrgemad (reideni L plokkidega) 5. valasin kogu plaadi metallkiudbetooni täis 6. panin 45x45 roovi betoonikruvidega 7. vedasin betooni PEALT kõik torud kaablid 8. panin 50mm villa 9. OSB plaat või põrandalaud

Millal iganes vajadus tekib võin kruvida OSB lahti ja vahetada torusid, juhtmeid. Ma panin OSB peale vaiba, sest meeldib kodus paljajalu käia ja vaibaga on ruumiõhus tolmu vähem.

Tähendab see, et...seda tegid maru targasti, et sellisele põrandale küttetorusi sisse ei istutanud. See aga, et sellise põrandalahenduse suutsid välja mõelda ja enda elamise alla ehitada pole küll järgimist väärt. Ka mitte radikatega.

teemasse:

Või oleks mõtekam panna mõlemad.

Ja lisaks veel elektripõrandaküte, õhksoojuspump ja ahi.

Ise ka seda meelt ja ongi nii viimases oma majas. Samuti, miks ei võiks põrandaküttega ruumides ka radikad olla? Oleks võimalused palju paindlikumad ju. Ka mingil ajahetkel jääb pool maja tühjaks ntx lapsed lähevad. Tulevad ja jälle lähevad..jne

taastaja

[Eestikinnisvara]

Seda Marcu kirjeldatud süsteemi ma ei silmanudki. Paras huumor.
Kuidas kütab muidu siis?

[Marcu]

Seda Marcu kirjeldatud süsteemi ma ei silmanudki. Paras huumor.
Kuidas kütab muidu siis?

Hästi kütab. Kui väljas on külma 15 kuni 20 kraadi siis kulub ööpäevas kas 47kWh elektrit (otse 6kW tenniga 1000L akupaaki küttes) või ööpäevas puid 0,08m3 (halli leppa). Toa temperatuur on 22-24 (on jah palju aga majas väiksed lapsed)

Ega sa ometi arvanud et ma põrandaküttetorud villa alla pistsin või mis sulle huumorina tundus?

[Marcu]

See aga, et sellise põrandalahenduse suutsid välja mõelda ja enda elamise alla ehitada pole küll järgimist väärt. Ka mitte radikatega

Miks ei ole vesiliivaga maal täiesti tavaline hästi soojustatud plaatvundament järgmist väärt? Või ei meeldinud sulle see roovi/villa/OSB lahendus, sest torud ei ole betooni valatud nagu uuem mood ette näeb?

[Marcu]

kunagi inimene käis 4 käpakil, jahtis odaga mammutit, elas muldonnis, sõitis hobesega, põletas pirdu ja peeru, jne.
mehed see oli ajalugu
radikas on ju ka ajalugu nagu siis samas on viidatud - ehk aastakümneid läbi testitud lahendus aga eks elu läheb edasi ja kõik ei saa jätkuda nii nagu ajalooliselt väljakujunenud
leppige sellega, et radikas on vananenud rauahunnik akna all ja ei sobi sinna iga kord.
jah ta toimib AGA toimib ka vanaisa vana mosse mis ei tähenda, et mina sellega oma igapäeva sõite peaks tegema
toimib ka mustvalge telekas ja kirju saab saata ümbrikus ja postiga, muusikat saab lasta veel kassetist ja filmi saab vaadata VHS-lt jne.

elu muutub stiil ja mood muutuvad arhidektuur muutub ja seega ei topi radikat põrandani ulatuva akna ette sest siis kaob ju selle akna mõte ära
aga tõmmata kardin eest ja olla nagu õues tunda seda vaate avatust on hoopis teine kui teha seda munadeni aknalaua najal.

Jah moodsad ajad moodsad majad. Maani aknad, põrandakütted. Kunagi oli maki nupp keeratav ja siis +/- vajutatav ja siis jälle keeratav. Ühel hetkel jõuab ka moodsa inimeseni arusaam, milleks hoonele aknad tehakse ja kui suured nad olema peaksid.

ja kui kellegil on probleem, et päike tuppa paistab ja toa üle kütab siis on see samuti viga

jah eluruumide jahutamine meie kliimas on vigase lahenduse tulemus või siis jälle moest tulenev paratamatus (kui ei oska räästast ehitada, mis suvel varjab päikese ja kevadel/sügisel laseb päikeseoojal hoonet kütta). Kiled, sirmid jms on jälle tagajärje kõrvaldamine - mõistlik see ei ole. Ma olen vanamoodne "radikamees" kes tasuta energiat ei raiska ja suvel hoonet ei jahuta.

torud: no krt. ka radika torud valatakse ju põrandasse see on ju ammu ajalugu kui toru veeti mööda seina ühest toast teise ja radikast radikasse, ja siis kas see radika toru seal põrandas on mingi erikuradisulam, et sellega ei või juhtuda seda mis põrandaküttega ?

Veelkord: ei ole ainult kaks varianti toru betoonis - toru seinal. Mõtle, on veel lahendusi - või loe eestpoolt.

usun, et paljudel radika inimestel on kodus pesuruumi põrandas ikkagi põrandaküte tihti isegi ehk elektriline
on see siis nüüd mõistlik lahendus ?

Nõus - isegi pesuruumis ei ole vaja põrandakütet (loe: suvel köetav või külm põrand). Piisab radikast.

PPS. see pole nüüd argument aga elukogemus. kuna mingil ajal oli meie piirkonnas tihti el. katkestused ja just talvel
mis kestsid tavaliselt 3...8 tundi vahest sai ka tunniga hakkama aga mõni oli ka 10...12 tundi
ja siis oli mõnus põrandakütte inertsi nautida.

Kui oskad korraliku maja ehitada ei juhtu su majas ka 24 tunniga ilma kütteta midagi peale paari kraadise temperatuuri languse.

[Marcu]

Olid Uponori enda plaadid. Maksis see asi ikka üsna vihaselt, paigaldada oli tõesti tore aga see oli ka kogu lõbu. Kui see plaat on ühelt poolt vati sees ja teiselt poolt puutüki vastas siis pole tal seda soojust eriti kuskile edasi anda ju. Kumbki eelmainitust on üsna hea isolaator.

Mis Uponor asjast arvas, et nende moodne süsteem ei tööta?

[Marcu]

Peale külmade tulekut hakkas õhtul koju jõudes olema 19 kraadi toas. Kodus toimetades jõudis mingi hetk üle 20 tõusta.
Sai arvatud, et no nüüd on küll vist see aeg kui tuleb juurde keerata kuna ei toida enam ära nii "lahja vesi".

Keerasin siis paari kraadi haaval iga päev pealevoolu juurde. (õues oli vist suht stabiilne pakane)
Esimestel päevadel praktiliselt midagi ei muutunud. Tagasivool napilt üle 20-ne. Toas tihti alla 20-ne.

*temp kõikumised tekitab inimtegevus:
(lambid huugavad, toidutegemine, plasmatelekas, inimkehad)+2 kraadi
(15 inimest külas) kuni + 5 kraadi halval juhul
(kedagi kodus ei ole mitu päeva) -2 kraadi

Näide elust enesest mis betooni valatud põrandakütte inertsiga kaasneb.

[Marcu]

Seoses IR või põranda anduriga ja ruumi termostaadiga mõtle veidi, mis kõrgusel ja kus toimub mõõtmine.

Nii seina peal (ruumi termostaat) kui põranda pinnal (IR) toimub temperatuuri tõus kui ruumi temperatuur tõuseb, põrandal ehk pisut vähem. Põranda andurit see ruumi temperatuuri tõus ei mõjuta (põrandasisene andur tagab selle, et nt niiskes ruumis on plaat koguaeg soe sõltumata ruumi temperatuurist - mul sauna eesruumis oli nii).

Äkki ikka avaldad saladuse kuidas see andur suudab betoonplaadi temperatuuri kiirelt alandada/tõsta, sest ilma betooni temperatuuri kiire muutmiseta ei saa ruumi tempratuuri ühesugusena hoida.

[dumbuser]

Mis Uponor asjast arvas, et nende moodne süsteem ei tööta?

Pole uurinudki seda teemat enam.

[Külaline]

E-S-W ilmakaared kõik madalal päikesele avatud. S 30m2, E ja W 10m2 aknapinda. Toas 20.5C. Tänase päikesepaistelise ilmaga lülitas päike radikad umbes kell 10 välja. Lõunaks oli toas 22.5C. Peale lõunat oli natuke vines ja kella 18 langes 20.5C peale tagasi ja radikad lülitasid ennast uuesti taha. Märtsi keskpaigast hakkab lai tuulekast vaikselt päikest varjama, mis väldib sauna teket toas. Maja väga hea soojustusega ja radiaatorid suuremad ja madala vee temperatuuriga. Minu näite puhul oleks 7m3 sooja betooni äärmiselt ebaefektiivne lahendus. Järgmise maja teen seinaküttega ja savikrohviga, saan pinna suuremaks ja ehk vee temperatuuri veel alla.
Vaatan uusarendusi suure imestusega, kus jäetakse päikese mõju enamasti kasutamata, aknad põhjas, lõunas sein.

[Eestikinnisvara]

Seda Marcu kirjeldatud süsteemi ma ei silmanudki. Paras huumor.
Kuidas kütab muidu siis?

Hästi kütab. Kui väljas on külma 15 kuni 20 kraadi siis kulub ööpäevas kas 47kWh elektrit (otse 6kW tenniga 1000L akupaaki küttes) või ööpäevas puid 0,08m3 (halli leppa). Toa temperatuur on 22-24 (on jah palju aga majas väiksed lapsed)

Ega sa ometi arvanud et ma põrandaküttetorud villa alla pistsin või mis sulle huumorina tundus?

No sinu kirjeldatud lahedusest sain küll nii aru jah. Kui villa pealt vedasid siis mis villa kasutasid ja kas villa peale panid äkki midagi veel?

Lisaks siia teemasse.
Jah, põrandaküte ongi suurema inertsiga ja sellega peab arvestama. Uued andurid siiski aitavad asja optimeerida, nagu termostaadid radikatel.
Fakt on see, et põrandaküttega ja selle torustikuga ei juhtu mitte midagi, kui kõik on õigesti tehtud. Sama kehtib ka radiaatorsüsteemi kohta.

[Marcu]

No sinu kirjeldatud lahedusest sain küll nii aru jah. Kui villa pealt vedasid siis mis villa kasutasid ja kas villa peale panid äkki midagi veel?

Vedasin radika torud betooni pealt, peale panin 50mm paroc extrat

[Marcu]

E-S-W ilmakaared kõik madalal päikesele avatud. S 30m2, E ja W 10m2 aknapinda. Toas 20.5C. Tänase päikesepaistelise ilmaga lülitas päike radikad umbes kell 10 välja. Lõunaks oli toas 22.5C. Peale lõunat oli natuke vines ja kella 18 langes 20.5C peale tagasi ja radikad lülitasid ennast uuesti taha. Märtsi keskpaigast hakkab lai tuulekast vaikselt päikest varjama, mis väldib sauna teket toas. Maja väga hea soojustusega ja radiaatorid suuremad ja madala vee temperatuuriga. Minu näite puhul oleks 7m3 sooja betooni äärmiselt ebaefektiivne lahendus. Järgmise maja teen seinaküttega ja savikrohviga, saan pinna suuremaks ja ehk vee temperatuuri veel alla.
Vaatan uusarendusi suure imestusega, kus jäetakse päikese mõju enamasti kasutamata, aknad põhjas, lõunas sein.

Mul temperatuuri graafik samasugune. Palju sul m2 on, mitme kordne, millega kütad.

Mul on ühekordne 136m2
aknad N 2m2 E 1,5m2 W 2m2 S 6m2 (kokku 12m2)
U-arvud Sein 0,1 Lagi 0,06 Põrand 0,136
Heating Load 2500w (miinus 15 kraadi juures). Aastane küttetarve 5390 kWh (ca 40 kWh/(m2 a)
Kütan keskküttekaminaga akupaaki, sealt radikatesse. Küttekulu ööpäevas (õues miinus 15-20 kraadi): kas 47kWh elektrit (otse 6kW tenniga 1000L akupaaki küttes) või puid 0,08m3 (halli leppa).

[Eestikinnisvara]

No sinu kirjeldatud lahedusest sain küll nii aru jah. Kui villa pealt vedasid siis mis villa kasutasid ja kas villa peale panid äkki midagi veel?

Vedasin radika torud betooni pealt, peale panin 50mm paroc extrat

Ma ei suutnud süveneda selles müras ja arvasin, et sa ehitasid nõnda põrandakütte.

[Veikko]

[/quote] Mul on ühekordne 136m2
aknad N 2m2 E 1,5m2 W 2m2 S 6m2 (kokku 12m2)
U-arvud Sein 0,1 Lagi 0,06 Põrand 0,136
Heating Load 2500w (miinus 15 kraadi juures). Aastane küttetarve 5390 kWh (ca 40 kWh/(m2 a)
Kütan keskküttekaminaga akupaaki, sealt radikatesse. Küttekulu ööpäevas (õues miinus 15-20 kraadi): kas 47kWh elektrit (otse 6kW tenniga 1000L akupaaki küttes) või puid 0,08m3 (halli leppa).[/quote]

Mis sul on aastane puidu kulu m3, mitu aastat oled see elanud. Nagu saan aru sul siis elektriküttel maja. Pole veel ühtegi maasoojuspumba mehe juttu siin foorumis näinud kes väidaks, et maja aastane kWh/(m2 a) tuleks 40 kanti. Nii et pole ju vaja neid kalleid soojuspumpasi. Mis sul aastane elektritarve küte+olme kokku on.

[Marcu]

Mis sul on aastane puidu kulu m3, mitu aastat oled see elanud. Nagu saan aru sul siis elektriküttel maja. Pole veel ühtegi maasoojuspumba mehe juttu siin foorumis näinud kes väidaks et maia aastane kWh/(m2 a) tuleks 40 kanti. Nii et pole ju vaja neid kalleid soojuspumpasi.

Teine talv läheb. Puid oli riidas 15m3 ja selle suveni peaks hakkama saama (eelmisel talvel olid puud ainult pool suve kuivanud). Elektriga olen kütnud ainult katsetamiseks (detsembris oli elektri arve oli 40 euri - sh biopuhasti ja veepump).

Maasoojuspumba välistasin kohe - see ei oleks ennast mitte kunagi ära tasunud isegi elektriküttega võrreldes.

Õhk-vesi soojuspumba lisamist olen hakanud kaaluma (kui leiaks soodsalt ainult pumba, mis soojust vahetab akupaagis), sest pehmema talve korral saaks arvutuslikult toa odavamalt soojaks kui puudega.

[officer]

Kütan keskküttekaminaga akupaaki, sealt radikatesse.

...palun mis kamin(firma,tüüp) sul on?

....sama küsimus ka Marcu'le.

[Rostfrei]

Ei jõua selles mudrus enam jälgida, vast aasta pärast olen veidi kogenum, senini kokkupuude olnud 6 aastat korteris, kus nii põrand kui radikad, viimased enamuse ajast jahedad (termo pea asend II ja III vahel), kuna kivipõrand küttis sisuliselt kogu korteri. Mingit probleemi sellest, et küte inertne vms, ei täheldanud, ruumi andurid puudusid, põrandatesse tulevat vett segas segusõlm ainult välistemperatuuri ja tagastuva temperatuuri alusel. Ei saa siiani sellest kiunust siin aru

[Veikko]

Kütan keskküttekaminaga akupaaki, sealt radikatesse.

...palun mis kamin(firma,tüüp) sul on?

Endal gaasiga põrandaküte ja maja ca 115 kWh/(m2 a) aastas, (siin sees ka kogu olmeelekter ca 6000 kwh).

[Marcu]

Ei jõua selles mudrus enam jälgida, vast aasta pärast olen veidi kogenum, senini kokkupuude olnud 6 aastat korteris, kus nii põrand kui radikad, viimased enamuse ajast jahedad (termo pea asend II ja III vahel), kuna kivipõrand küttis sisuliselt kogu korteri. Mingit probleemi sellest, et küte inertne vms, ei täheldanud, ruumi andurid puudusid, põrandatesse tulevat vett segas segusõlm ainult välistemperatuuri ja tagastuva temperatuuri alusel. Ei saa siiani sellest kiunust siin aru

Sul radikad kompenseerivad selle inertsuse - toas läheb soojemaks radikad lülitavad välja ja põrandaküte kütab kogu elamist (siis ka seda osa mida muidu peaks radikad kütma) ning palav ei hakka. Sama lugu teistpidi kui sooja on juurude vaja annavad radikad puuduva osa ja jahe ei hakka. Ilma ruumitermostaatideta ongi mõistlik põrandakütet regullida.

[Marcu]

Kütan keskküttekaminaga akupaaki, sealt radikatesse.

...palun mis kamin(firma,tüüp) sul on?

Mul on Romotop KV 025 W 02 http://raidkivi.ee/tooted/item/romotop- ... vOJQJTSKFc
Kahe aasta jooksul teine järgi proovitud kamin ja seda julgen soovitada.

Eelmine oli 32kW Lechma http://www.lechma.com.pl/pl/en/49.php, mille kasutegur oli väiksem, põlemine mitte täielik (tuhka viisin välja peale igat korda nüüd Romotop-iga kord nädalas ja tuhapann oli Lechmal natuke suurem) ja läbi ühekordse klaasi küttis elutoa talumatult kuumaks. Ühesõnaga puid kulus poole rohkem sama tulemuse saamiseks.

[Veikko]

[/quote]
Heating Load 2500w (miinus 15 kraadi juures). Aastane küttetarve 5390 kWh (ca 40 kWh/(m2 a)
Kütan keskküttekaminaga akupaaki, sealt radikatesse. Küttekulu ööpäevas (õues miinus 15-20 kraadi): kas 47kWh elektrit (otse 6kW tenniga 1000L akupaaki küttes) või puid 0,08m3 (halli leppa).[/quote]

Mis sul on aastane puidu kulu m3, mitu aastat oled see elanud. Nagu saan aru sul siis elektriküttel maja. Pole veel ühtegi maasoojuspumba mehe juttu siin foorumis näinud kes väidaks, et maja aastane kWh/(m2 a) tuleks 40 kanti. Nii et pole ju vaja neid kalleid soojuspumpasi. Mis sul aastane elektritarve küte+olme kokku on.[/quote]


Kui sul on läinud ca 15m3 puitu 2 aasta peale siis aastas on 7,5 m3 puitu kütteenergiat 7,5x1200 kwh= 9000 kwh aastas. Elektri kulu 5390+9000= 14390 kwh aasta. 14390/136 m2= 105,8 kwh m2 aastas, aga sa kirjutasid et sul tuleb 40 kwh m2 kütteenergia aastas. Kas olen millegist valesti aru saanud. Mis sul maja kogu elektrienergia kulu on aastas küte+olme.

[officer]

Heating Load 2500w (miinus 15 kraadi juures). Aastane küttetarve 5390 kWh (ca 40 kWh/(m2 a)[/quote]


....kas soe tarbevesi tuleb ka akupaagist (läbi soojusvaheti muidugi)?

[Marcu]

Heating Load 2500w (miinus 15 kraadi juures). Aastane küttetarve 5390 kWh (ca 40 kWh/(m2 a)

....kas soe tarbevesi tuleb ka akupaagist (läbi soojusvaheti muidugi)?[/quote]

soe tarbevesi on eraldi kahesüsteemne boiler 220L mida tsirkuleerib akupaagist (kui seal sooja on ja boileri temp on soovitust madalam). Suvel kütsin otse elektriga boilerit (soe vesi ca 20 eurot kuus)