Puitpõranda soojustamine

[Külaline]

Tere.

Käsil põranda renoveerimine. Põrand asub esimesel korrusel ning osaliselt keldri peal. Eelnevalt pole soojustamisega eriti vaeva nähtud ja seetõttu külm tungib sealtkaudu elamisse. Uurisin keldrist praegust põranda ehitust ja sellest jätaksin alles 200mm talad ning kõige alumise kihi laudadest. Viimastele saab korraliku soojustuse ehitada. Kuidas oleks kõige õigem soojustus teostada kui põranda pealmise kihi soovin panna naturaalse laua? Alumise kihi laudade peale EPS (Kui paks peaks olema)? Kas sellele villa lisaks vaja? Pealmise lauakihile veel midagi alla? Ilmselt mängib rolli ka see, et osa põrandast asub keldri kohal ja osa maapinna.


M

[Külaline]

Ära EPS-ga soojusta. Kasuta mineraalvilla.

Keldri kohal olev põrand:
alumine (must laudis)
talad (talade vahele min. vill)
olemasolevatele taladele risti asetatud laagid (vahele min.vill)
puitlaastplaat vms ehitusplaat
laudis

Pinnase kohal olev põrand (alt tuulutatav):
kui musta laudise peal on tõrvapapp, siis see toimib tuuletõkkena
kui tõrvapappi pole eemalda must laudis ja asenda tuuletõkkeplaadiga või kasuta tuuletõkkekangast (asetad laudise peale)
edasi tee nii nagu keldri kohal oleva põrandaga

Soojustuse kogupaksus 200mm on kuldne kesktee.

[Hiid]

mul oli 150mm epsi laagide vahel, põrand külm, kui kurat. Panin sel sügisel 120mm alla lisaks. Midagi ei muutunud. Hetkel on õues -10.C ja toas põrand 6.C
Ei soovita kellelegi sellist põrandat, mis alt tuulduv.

[KõikOnRahul]

Hiid, mingisuguses sõlmes on midagi olulist märkamatuks jäänud! On ehk fotosid näidata?

[Külaline]

Nüüd väiteid mõlemist suunast. Siin soovitatakse villa kasutada paar soovitust on tulnud vastupidiselt EPS paigaldada

[Külaline]

Nüüd väiteid mõlemist suunast. Siin soovitatakse villa kasutada paar soovitust on tulnud vastupidiselt EPS paigaldada

EPS pigem betoonpõranda alla (suuremad koormused) ja min.vill kergkonstruktsioonides.

[Külaline]

Tere. Põrand alt tuulduv on samasugune välispiire nagu sein. Kui seinas on 150+120=270 soojustust ning sein on külm, siis on tegemist läbipuhuva seinaga, kuna 270 mm on päris priske tänaste tingimuste juures. Täpselt sama võib öelda ka põranda kohta.
Kergkonstruktsioonides võib ka EPS olla.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Hiid]

Eps ei saa ju läbi puhuda.
Seepärast selle paningi, mitte villa...
KõikOnrahul, pilte küll selliseid ei ole.

[Külaline]

Tere. ..aga EPS vuugid küll. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Hiid]

no selle ma välistaks.
Vuugid ei kattu, lisaks on seal veel osb, mis kannab liistudel.

[Külaline]

mul oli 150mm epsi laagide vahel, põrand külm, kui kurat. Panin sel sügisel 120mm alla lisaks. Midagi ei muutunud. Hetkel on õues -10.C ja toas põrand 6.C
Ei soovita kellelegi sellist põrandat, mis alt tuulduv.

Vaatasin seda ehmatavat numbrit ja mõõtsin enda põranda täna ära. Aluskiht, keskel 200mm äärtes 250mm EPSi, betoon 120mm, laagid, vahel 50mm villa ja peal 33mm põrandalaud. Toas 21C, põrand äärtes 19C, keskel 19.5C. Põrandatüte puudub.Palja jalaga täitsa käidav.

[rokikas]

mul oli 150mm epsi laagide vahel, põrand külm, kui kurat. Panin sel sügisel 120mm alla lisaks. Midagi ei muutunud. Hetkel on õues -10.C ja toas põrand 6.C
Ei soovita kellelegi sellist põrandat, mis alt tuulduv.

Pakun välja et sul lihtsalt soe õhk ei levi eriti hästi elamises. Kas mäletan õigesti et oli ahjuküte? Kui kaugel küttekehast see 6 C. põrandal mõõtsid?

[Külaline]

Tere. Teadmata muidugi selle 6 C põrandakihtide paigutust võib olemasolevate andmete põhjal öelda, et puhub läbi.
1. Hämmastav, et inimesed arvavad nagu õhul oleks samasugune otseliikumise omadus nagu valgusel, et tuul ei oskaks ümber nurga keerata. Millega muidu seletada seda "mittekattuvate vuukide" rõhutamist.
2. Liistu ja OSB liide ei ole õhutihe ning sealt tuhiseb tuul rõõmsalt EPS plaatide vahele ja sealt juba edasi. OSB niisksuega pundub, mistõttu 0,5 mm õhku läbilaskvast praost kujuneb ekspluatatsioonis 3 mm pragu. Kui võtta ainult 0,5 mm pragu (väga tagasihoidlik ja konservatiivne), ning seda liidet on 60 m2 põranda puhul 180 jm, siis teeb see läbipuhutavaks "auguks" ca 900 cm2.
Pole ime, et sellime auk põrandas selle maha jahutab.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[mõistmatu]

Tere, ma küsiks oma küsimuse ka siin kui sobib, läheb natuke teemasse. Situatsioon selline: Palkmaja, põrandal olid 100x50 prussid, nende all palklaagid vahel saepuru ca 15cm ja puitlaudis, mille peal siis saepuru oli, laudise all on 10-20cm(kõigub) vaba ruumi ja siis muld jne.

Ma eemaldasin prussid ja puitlaudise ning lasin selle saepuru mulla peale sinna tühimikku, nüüd on plaan soojustada laagivahed 100mm benoga, kuid küsimus ongi et kas saepuru ja beno vahele peab jääma ka mingi tühi vahe tuulutuseks ehk? või ei ole vajadust, sest vundament on betoonist ja seal on tuulutusavad.

[Külaline]

6.C on kuidas saavutatud?
Eesti aegne talumaja, põrandal 50mm laud, peal mingi vene aegne papp, põrand alt tühi, toa keskel põrand 14C

[rein113]

Tere. Teadmata muidugi selle 6 C põrandakihtide paigutust võib olemasolevate andmete põhjal öelda, et puhub läbi.
1. Hämmastav, et inimesed arvavad nagu õhul oleks samasugune otseliikumise omadus nagu valgusel, et tuul ei oskaks ümber nurga keerata. Millega muidu seletada seda "mittekattuvate vuukide" rõhutamist.
2. Liistu ja OSB liide ei ole õhutihe ning sealt tuhiseb tuul rõõmsalt EPS plaatide vahele ja sealt juba edasi. OSB niisksuega pundub, mistõttu 0,5 mm õhku läbilaskvast praost kujuneb ekspluatatsioonis 3 mm pragu. Kui võtta ainult 0,5 mm pragu (väga tagasihoidlik ja konservatiivne), ning seda liidet on 60 m2 põranda puhul 180 jm, siis teeb see läbipuhutavaks "auguks" ca 900 cm2.
Pole ime, et sellime auk põrandas selle maha jahutab.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tere, ma küsiks oma küsimuse ka siin kui sobib, läheb natuke teemasse. Situatsioon selline: Palkmaja, põrandal olid 100x50 prussid, nende all palklaagid vahel saepuru ca 15cm ja puitlaudis, mille peal siis saepuru oli, laudise all on 10-20cm(kõigub) vaba ruumi ja siis muld jne.

Ma eemaldasin prussid ja puitlaudise ning lasin selle saepuru mulla peale sinna tühimikku, nüüd on plaan soojustada laagivahed 100mm benoga, kuid küsimus ongi et kas saepuru ja beno vahele peab jääma ka mingi tühi vahe tuulutuseks ehk? või ei ole vajadust, sest vundament on betoonist ja seal on tuulutusavad.

Seda saepuru ei tohi nüüd küll sinna mulla peale jätta. Samas on ka põranda alla õhuruumi nii vähe, et korralikult soojustatud põrand võib nüüd sellel põhjusel kiiresti mädanema hakata.

taastaja

[mõistmatu]

Aga, kui saepuru ja beno vahele jääks 5cm tuulutusvahet, oleks normaalne lahendus?

[fgh]

Võta labidas ja ämber ja vea see saepuru sealt minema !! Igasugune mädanev huumus põranda all pole aktsepteeritav.
Kui võimalus eemalda ka mulda.

[mõistmatu]

Saepuru on ju samuti soojustuse eest, 30 aastat seal juba olnud, ei juhtunud midagi, pole midagi mädanenud. Lihtsalt mõtlen selle 5cm tuulutusvahele. Kas sobib või mitte.

[rokikas]

Sa ju

lasin selle saepuru mulla peale sinna tühimikku

ning seetõttu ta hakkabki ilmselt kõdunema!

[mõistmatu]

See ei ole muld ka, selline savisegu ehk, ma ei oska öelda, vanasti kasutati tihti.

[rein113]

Pinnas on alati niiske. See saepuru niiskub seal all ja hakkab kõdunema. Mõtle: miks isoleeritakse puitkonstruktsioone püüdlikult pinnasest ja kivikonstruktsioonidest?

Kui saad, asenda see saepuru nt puistekeramsiidiga. See on hinna mõttes muidugi ebamõistlik, lihtsam on see maht täita liivaga ja vahetult talade alla paigaldada 200mm EPS-i (kui talad EPS-ile ei toetu, siis EPS 60...80).

Alt tuulduva põranda miinus on see, et seal all võib talvel olla kuni -30 kradi näiteks, aga pinnasele toetuva põranda all on pinnas soojem, noh, +2 kraadi näiteks. Viimasel juhul on soojakadu võrdsete soojustuspaksuste korral ilmselt väiksem.

[mõistmatu]

ˇEnne oli pinnase kohal tühimik ja siis laudis, mille peal saepuru, miks ta siis ei niiskunud? pinnas oleks pidanud juba siis ju niiskust õhkama või mitte?

[rokikas]

vundament on betoonist ja seal on tuulutusavad.