Parema ahju radadel...

[kaminahi]

http://www.pyromasse.ca/miscellaneous/mozabal_e.html

PS Just slovakk on VEUKO president ja kngress tuleb Talinas

[Robi 1]

http://www.youtube.com/watch?v=YXc4jgdKOrc
Siin on üks minuarust õige lahendus kamina pealt kokkuviimiset. Eraldi sisekest ei toetu kuskil väliskestale, nagu vahel kiputakse tegema.
Oma tarkusega oleks seal neelu ava veel palju kitsama teinud ( umbes 15 cm ja vähem...).

[motamees]

Ma ei saa su mõttest aru. Samott ju kergitab ülemise koonuse ja välisseina vahele prao?

[kaminahi]

Ma ei saa su mõttest aru. Samott ju kergitab ülemise koonuse ja välisseina vahele prao?

Fakt. Nähtav alates 1:20. Aga see on vaid Argentiina grill

[Robi 1]

Ma ei saa su mõttest aru. Samott ju kergitab ülemise koonuse ja välisseina vahele prao?

...................................
Tõepoolest ...kui nüüd veel vaatasin, siis millegi pärast läheb see koonus seal tõesti valesti. Ise ei tuleks sellise asja peale, et nii teha. Lihtne oleks olnud seal see sisu kitsamaks tõmmata ja lõpuni eraldada koonusest. Ma tegin ise viimati kaminal nii, et sisu läks korstnani välja ja oli lõpuni kõigest sõltumatu.
Tänud täpsustuse eest!!! Vähemalt nii ei tasuks teha, see selge.

[Robi 1]

http://www.youtube.com/watch?v=chAvlzPEIHg
Hiljem vaatamiseks...sest siin on kindlasti midagi head. Suvel on jube kiire kahjuks ja pole ahjudele aega süveneda eriti.

[Robi 1]

Mõte sobib ehk teemasse...Aga mõte ise selline, et... Vahetevahel tuleb jälle jutuks, et kas näiteks kahhelahi annab rohkem soojust kui krohvitud kiviahi jne ? Ma ise muidugi ei oska asjale läheneda muidu kui loogiliselt. Loogika on ju see, et ahju võib teha väljast kas potist, plekist või mõni muu lahendus jne. Oluline on see, et kui paksuks ehitada siseseinad ....lisaks veel see, et milline on kolde lahendus. Osad ei teagi, et ka pottahju see on kivid, mis soojust salvestavad. Sama ka plekuahi( ainult, et pleku sees ei kasutata isoleerimisvilla ja soojus eraldub kiiremini läbi seina. Villa ei kasutatud varem ka muudes ahjutüüpides, millest on ka omad tagajärjed).
Loomuliult teema puudutab rohkem neid kes ahjudest väga palju ei tea...aga selliseid küsimusi tuleb vaat, et iga kuu ette.

Kaunist!

[motamees]

Arvamised põhinevad inimeste praktikal ja prakti põhineb käega katsumisel. Sama pinnatemperatuuri juures tunneb inimene siledat pinda palavamana, kui karedat pinda. Miks? Sest sileda pinna puhul puudutab kätt oluliselt rohkem pinda ja soojusülekanne on kehale parem. Siit ka arvamine inimestel, et pottahi annab sooja rohkem, kui kiviahi.
Tegelikult on jah ahjudel ikke sees kivi soojustsalvestava materjalina. Väliskestana kasutati erinevaid materjale, just moe ja rahakoti järgi. Vähemasti vanematel ahjudel oli nii. Kaasaegsed ahjud selle jutu alla ei käi.

[Robi 1]

[quote="motamees"]Arvamised põhinevad inimeste praktikal ja prakti põhineb käega katsumisel. Sama pinnatemperatuuri juures tunneb inimene siledat pinda palavamana, kui karedat pinda. Miks? Sest sileda pinna puhul puudutab kätt oluliselt rohkem pinda ja soojusülekanne on kehale parem. Siit ka arvamine inimestel, et pottahi annab sooja rohkem, kui kivi.
..........................
Aga ega see polegi kuidagi hea ju kui põhikütteahjul soojus kohe korraga välja jookseb. Ja mida mõista kaasaegse ahju all

[motamees]

... Aga ega see polegi kuidagi hea ju kui põhikütteahjul soojus kohe korraga välja jookseb. ...

Ega sile kattepind ei tähenda veel kiiret jahtumist. Konarlik pind võib teatud tingimustel rohkem sooja välja anda, kuna soojaloovutuspind on suurem.

... Ja mida mõista kaasaegse ahju all

Seda ei taha praegu üteldagi. Peale jõulurahu võib sellest jälle rääkida.

[Robi 1]

Jah...kiiret jahtumist põhjustab pigem vähene salvestusmaht...mitte pinna siledus või karedus.
Siiski...kaasaegne ahi saab olla ka normaalselt salvestav ja kannatab rääkimist igal ajal.

[Leevi]

Jah...kiiret jahtumist põhjustab pigem vähene salvestusmaht...mitte pinna siledus või karedus.
Siiski...kaasaegne ahi saab olla ka normaalselt salvestav ja kannatab rääkimist igal ajal.

?

[Robi 1]

Ma mõtlen seda, et ahi mis peale kütmist teeb toast sauna ja järgmine päev on juba jahtunud...see käib lihtsalt närvidele ...põhiküteahjuna.

[kaminahi]

..see käib lihtsalt närvidele ....

[Leevi]

Jah...kiiret jahtumist põhjustab pigem vähene salvestusmaht...mitte pinna siledus või karedus.
Siiski...kaasaegne ahi saab olla ka normaalselt salvestav ja kannatab rääkimist igal ajal.

Ok, massikultuslased. Tulega mittepuutavad ahjuosad võiks ju ehitada kaltsiumsilikaadist. Kui seda kasutada mahus, mis annab teile meelepärase massi, kas ahi saab hea? Jahtuks ju üliaeglaselt...

Põhikütteahju eesmärk on vist rahuldada köetava ruumi soojavajadus kokkulepitud ajaühiku vältel. Parandage, kui eksin, aga põhikütteahju definitsioonis ei ole ahju massi mainitud.

[Robi 1]

Ei tea siin targematega vaielda aga tahtsin just seda mainida, et olulist rolli ei mängi mitte ahju pinnakate vaid sisu on see mis salvestab, soojust kogub ja välja annab. Kahjuks paljud on segadusse viidud...sest osad pottsepad räägivad isegi seda, et plekk-kesta ei tohiks isegi mitte värvida, muidu ahi soojaks ei lähe... No
Üldiselt on maja kütmiseks vaja ju soojust sügisest kevadeni ( kokkulepitud aeg) ja inimene kellel on ka muu elu( peale ahjukütmise), on ju ülimalt mugav ahju kütta siis kui see talle kõige paremini sobib, saades siiski mõnusalt ühtlaselt sooja elamise.

[fanatic]

Minul on tellisahi kaetud suurte plaatidega, mis on peegelsiledad, ehk sama sile ja läikiv, kui kahhelahi. Ma arvan, et see pole oluline, rohkem maitse asi. Kui koldes ja korstnas on vale temperatuur, siis ega ahju materjal imet ei tee. Oluline on, et ahi ja korsten oleks tervikuna õieti projekteeritud.
Minul selgus mõõtmisel, et parema tulemuse saamiseks oleks mõistlik peale ahju korstnas temperatuuri veel vähendada,ehk hoida umbes 140C või isegi alla selle. Kuna ahi muutus efektiivsemaks, küttekorrad on niigi hõredad, suitsugaaside temperatuur langes ja kütmise aeg ainult tunni jagu, siis selgus, et külmal pööningul on isegi soojustatud kivikorstnal pigitamise oht. Õnneks on täiskivi korsten uus ja sirge. Sügisel lasin 4m roostevaba kandilise toru ülevalt korstnast sisse, nüüd ulatub see 1.5m ulatuses ka soojasse ruumi ja tundub toimivat, müts vaja pitsile veel peale panna.
Tahan öelda seada, et kui ahi ajada väga ökonoomseks peab ka korstent jälgima. Ehk korsten ja ahi on tervik. Paraku jäetakse korsten tihti tahaplaanile ja arvatakse, et küll ta asja ära ajab.

[kaminahi]

Ahi on mõõdetud ja praktikas katsetatud ja poleks midagi lihtsamat kui tarkade klubi korraldaks ka arvutusvooru. Küll saaks nalja.

[fanatic]

Ahi on mõõdetud ja praktikas katsetatud ja poleks midagi lihtsamat kui tarkade klubi korraldaks ka arvutusvooru. Küll saaks nalja.

Arvan, et kvoorumit ei tule kokku ja kui tuleb läheb jälle inetuks, sest oma ala professionaalide au ei luba neil oma väljaütlemistest taganeda. Minul pole vaja midagi tõestada ja siin võiks ka kuidagi tsiviliseeritumalt seda teemat võtta

[kaminahi]

Seegi Pransusmaalt ja just selle punase ahju ühelt ehitajalt .

[Robi 1]

Minul on tellisahi kaetud suurte plaatidega, mis on peegelsiledad, ehk sama sile ja läikiv, kui kahhelahi. Ma arvan, et see pole oluline, rohkem maitse asi. Kui koldes ja korstnas on vale temperatuur, siis ega ahju materjal imet ei tee. Oluline on, et ahi ja korsten oleks tervikuna õieti projekteeritud.
Minul selgus mõõtmisel, et parema tulemuse saamiseks oleks mõistlik peale ahju korstnas temperatuuri veel vähendada,ehk hoida umbes 140C või isegi alla selle. Kuna ahi muutus efektiivsemaks, küttekorrad on niigi hõredad, suitsugaaside temperatuur langes ja kütmise aeg ainult tunni jagu, siis selgus, et külmal pööningul on isegi soojustatud kivikorstnal pigitamise oht. Õnneks on täiskivi korsten uus ja sirge. Sügisel lasin 4m roostevaba kandilise toru ülevalt korstnast sisse, nüüd ulatub see 1.5m ulatuses ka soojasse ruumi ja tundub toimivat, müts vaja pitsile veel peale panna.
Tahan öelda seada, et kui ahi ajada väga ökonoomseks peab ka korstent jälgima. Ehk korsten ja ahi on tervik. Paraku jäetakse korsten tihti tahaplaanile ja arvatakse, et küll ta asja ära ajab.

-------------------------
See on väga õige meeldetuletus, et korstna taluvust tuleb ka alati arvestada. Tore, et keegi räägib ka sellised ahjude asju siin...

[kaminahi]

-------------------------
Tore, et keegi räägib ka sellised ahjude asju siin...

Robi, ära aja patujuttu Jõulupühal tuleb hinge puhastada ...näiteks punaveiniga

[Robi 1]

Siin siis vastav teema ja rahulik kohake, et arutada välja hõigatud mõtet, nagu punane tellis ei kõlba enam... sest pott on kenam jne.
Hiljuti lammutasin ühte 30 a. ahju ja ehitatud oli nii, et kolde 2 viimast rida olid tavatellised ja seda oli ka kogu lõõristik.Tehniline seis oli selline, et ära olid pudisenud just kolde alumised read (shamotid), sest vuugid oli laiad ja tühjaks pudisenud jne. Esimese tõusulõõri kivid muidugi kobisesid ja purunesid koputamisel aga seisid koos veel seni.
Seega ei saa rääkida, et punane tellis väga vilets on, lihtsalt teda tuleks kasutada õiges kohas. Ma ise arvestan ikka sellega, et tuli keerutab ka 1 tõusulõõrist all ja seega tuleks ka sealt alla kasvõi 0,5 meetrit shamotiga isoleerida.

[fanatic]

Enne, kui teema juurde lähen, luban ma endale teha väikese õienduse. Foorumis on igal kasutajal privaatne
postkast, väga hea! Tahan foorumikülastajale südamele panna, et kui on midagi privaatset küsida, siis palun küsige. Kindlasti ei taha ma aga näha kirju, mis näitavad üles kõrgendatud huvi minu isiku vastu. Ei tunne foorumis osalejatest isiklikult kedagi, ega otsi ka kellegiga kontakti (isiklikku)! Veel vähem mõjuvad mulle kirjad ähvardaval toonil. Arvan, et asjasse puutuvad isikud arvestavad sellega ja ma sellist käitumist ei aktsepteeri! Tulin siia foorumisse vabatahtlikult ja pelgalt oma arvamust avaldama, ei midagi isiklikku!
Otsisin foorumist sõnumit, mis viitaks Robi väitele, et punane tellis on väga kehv aga ei leidnud. Ise väitsin,
et punane tellis on oma aja ära elanud. Ahju ehituse valdkond on niivõrd lai, et iga meister saab vabalt oma lemmiku valida, milleks temal ka täielikud õigused. Kõik oleneb ju olukorerast ja vajadusest, tõekspidamistest. Nii, et ühele tütar teisele ämm. Kui keegi on vaimustuses paarkümmend aastat tagasi ühendriikides kasutusele võetud V koldest, siis palun väga, ehitage neid kui tellijaid on! See, et nad Ameerikas pildilt tänapäeval kadunud on ei keela veel neid ehitada. Teadusetöö jätaks ikkagi ala meeste teha ja neid tuleks arvestada, see oleks kasulik kõigile. Kogu ahjundusele.

Juba eile tundus, et siin kumavad kuulsa omaaegse ja siis kustutatud Teadja kõrvad. See postitus kinnitas seda veelgi, sisutühi jutt, mitte ühtegi soovitust ega nõuannet, ainult heietamine ei millestki, puudub veel reklaam HBO+, kurb. Kirjuta parem, mis materjal pole aja ära elanud, mis kolle on õige, kelle teadustöid tuleb lugeda ja miks?

[looder54]

Lubasin mitte isiklikuks minna ja kui minu arvamus kellelegi ei meeldi, oleks viisakas kitsaskohad minu jutus välja tuua! See et kusagilt paistavad kellelegi kellegi kõrvad, on ju nägija probleem! Vaatasin veelkord üle selle mõnele hirmsat peavalu valmistanud uurimustulemuse ja ei leia midagi, mis erineks oluliselt teistest samalaadsetest uurimustest maailmas. Pealegi on ju must-valgel kirjas ühendused, kes selle uurimuse taga seisavad. Kuidagi ei tahaks uskuda, et need istantsid võhikuid asja kallale lasid. Need aga, kes kõrvu ja muid kurjameid näevad soovitaks läbi lugeda Kölni Ülikoolis Thomas Schlösseri uurimistöö, saab ju ka selle ümber lükata!