Laborivärk EKUK-is, mõõtmistulemused, aruanne

[kaminahi]

Rahustan Sind nüüd maha, üks mõõtjatest oli Annes, mitte Leevi, minu viga, vabandust

Tänud sulle Hea, et niigi läks....

[keemik]

Rokikalt huvitav viide, vähemalt piltide abil saan nii palju aru. Kuid ega ma soome keelt ei mõista. Seega järeldused jäävad mõistetamatuks. Ehk viitsid paari lausega kokku võtta.

Mul on vaja pere suurenemise tõttu ca 3 aasta pärast uut eluaset ja olen mõelnud ka oma maja peale. Tahaksin seda ahiküttega. Kuid ma tahaks ühte ahju ja seda, et see üks ahi kütaks ära kõik toad. Kuid ükskõik, kuidas sa ka ei nipitaks, mingi tuba jääb ikka ahju poolt kütmata. Seega, oleks lahenduseks ahi, mis otseselt kütab näiteks 2 magamistuba+ elutoa ning kolmanda magamistoa kütaks ära ahjust/korstnast soojusvahetiga saadav soe vesi (radiaator või põrandaküte). Uhke oleks see, kui saaks seda sooja vett nõnda palju, et võiks seda hoida ca 500 l paagis, kuhu saaks võimalusel veel ka päikese poolt köetavad soojaveekollektorid ühendada. Seega, ca 100 m2 maja saaks kütta ühe ahjuga ja kasutada ka päikeseenergiat. Akupaagiks oleks nii ahi kui ka päris akupaak.

See oleks väga asjalik lahendus, sest minul ja ilmselt paljudel tekib ahju valikul põhikütteks just seal tõrge, kus tuleb tõdeda, et sa vajad mitut ahju+ kahte korstent teatud planeeringute korral. Aga tahaks kütta vaid ühte ahju ja seda, et puude sodi oleks vaid ühes kohas.

[kaminahi]

Rokikalt huvitav viide, vähemalt piltide abil saan nii palju aru. Kuid ega ma soome keelt ei mõista. Seega järeldused jäävad mõistetamatuks. Ehk viitsid paari lausega kokku võtta.

Mul on vaja pere suurenemise tõttu ca 3 aasta pärast uut eluaset ja olen mõelnud ka oma maja peale. Tahaksin seda ahiküttega. Kuid ma tahaks ühte ahju ja seda, et see üks ahi kütaks ära kõik toad. Kuid ükskõik, kuidas sa ka ei nipitaks, mingi tuba jääb ikka ahju poolt kütmata. Seega, oleks lahenduseks ahi, mis otseselt kütab näiteks 2 magamistuba+ elutoa ning kolmanda magamistoa kütaks ära ahjust/korstnast soojusvahetiga saadav soe vesi (radiaator või põrandaküte). Uhke oleks see, kui saaks seda sooja vett nõnda palju, et võiks seda hoida ca 500 l paagis, kuhu saaks võimalusel veel ka päikese poolt köetavad soojaveekollektorid ühendada. Seega, ca 100 m2 maja saaks kütta ühe ahjuga ja kasutada ka päikeseenergiat. Akupaagiks oleks nii ahi kui ka päris akupaak.

See oleks väga asjalik lahendus, sest minul ja ilmselt paljudel tekib ahju valikul põhikütteks just seal tõrge, kus tuleb tõdeda, et sa vajad mitut ahju+ kahte korstent teatud planeeringute korral. Aga tahaks kütta vaid ühte ahju ja seda, et puude sodi oleks vaid ühes kohas.

Ei näe selles soovis mingit lahendamata probleemi. See, et akupaaki saab lasta ka päikesel paista, seegi on Soome inseneri poolt Talinas Wienerbergeri infopäeval ära kuulatud. Ise olen varem olnud just torukütte ehitaja.
Puude sodi ei pea mitteüheski toas olema
Lase aga Leevil progemasin tööle panna Teeme ära

[raga]

no mul on ka plaan päikse energiat kasutada, ausalt öelda paneks isegi kivikatuse alla mingi vee paneeli/pudeli. Eks ta aretamist on, aga kui kogu kompott töötab, siis peaks väga hää olema.

[rokikas]

Ehk viitsid paari lausega kokku võtta.

Tegemist selle kooli http://www.oamk.fi/english/info/ üliõpilase tööga.
Eesmärgiks oli mõõta kui palju ikka reaalselt saab savumax http://www.savumax.fi/index.php/in-english "korstensoojusvahetiga" süsteemiga sooja veel kinni püüda.
Esimesel korral (22.03.2011) põletati 9,84 kg. kasepuid (niiskus 14,34%) mille kütteväärtuseks arvestati ~44,1 kWh.
Akupaagi vee temperatuuri muutusest järeldati et sinna jõudis korstnast ~3,91 kWh.
Kuna mõõtmisel esines tehnilisi probleeme siis otsustati katset korrata.
Teisel korral (05.04.2012) põletati 9,94 kg. kasehalge (niiskus 16,7%) mille kütteväärtuseks arvestati ~43 kWh. Vette saadi sellest 5,63 kWh.
Lõpuks muuhulgas ka järeldati et kui elekter maksab 0,12 €/kWh siis iga kütmiskorraga säästeti ~0,68 € muidu vee soojendamiseks kuluvat raha.

[rokikas]

ca 100 m2 maja saaks kütta ühe ahjuga

Kui nüüd arvestada sellises uues majas vajalikuks küttevõimsuseks/soojakaoks suuremate külmadega ~0,05 kW/m2*100= 5 kW * 24H = 120 kWh siis peab selles ühes ahju koldes põletama ööpäevas üle 30 kg. puitu!
Kisub naa katlaks teine.

[kaminahi]

ca 100 m2 maja saaks kütta ühe ahjuga

Kui nüüd arvestada sellises uues majas vajalikuks küttevõimsuseks/soojakaoks suuremate külmadega ~0,05 kW/m2*100= 5 kW * 24H = 120 kWh siis peab selles ühes ahju koldes põletama ööpäevas üle 30 kg. puitu!
Kisub naa katlaks teine.

See 30 kg on igati normaalne. Loomulikult vastavas ahjus. Tehtud, nähtud.
Täiest mõtekas oleks kuni pool saadavast energiast salvestada vette ja juhtida torustikku kaudu vajalikus suunas.

[rokikas]

Ilmselt siis pigem mingi seda tüüpi "soojusvahetiga" http://www.rakentaja.fi/artikkelit/1009 ... pZW-9JdWnE

[kaminahi]

Ilmselt siis pigem mingi seda tüüpi "soojusvahetiga" http://www.rakentaja.fi/artikkelit/1009 ... pZW-9JdWnE

Nurka ehitatud ahju korral on see ainuke võimalus soe ahjust välja juhtida jah

[dissimulo]

Pakun välja mõttevälgatuse - üks võimalus ahju soojust jagada oleks ventilatsiooni torustiku kaudu. Kui majas on olemas või tuleb soojusvahetiga sundvent, siis teoreetiliselt saaks ka nii teha, et juhtida ruumide sissepuhke õhk ahju juurest läbi. See eeldaks küll ahjule (isoleeritud)lisakesta ehitamist, kus õhk liigub ahju põhiosa väliskülge mööda näiteks külgedelt alla ja ahju tagaosa kaudu üles tagasi ning edasi vent torustikku.

See on muidugi selline teoreetiline võimalus. Aga idee iseenesest tundub mõistlik (loe odav) - ära jääks akupaagi ja sellega kaasnevate seadmete ja torustike vajadus (seda siis juhul kui ahju soojus on osaliselt vette juhitav); soojus jaotub juba väljaehitatud süsteemi kaudu ja suht ühtlaselt; ka elektrikatkestuse korral oleks teatud soojusjaotus olemas, eeldusel et vent torustikud ei ole eriti pikad.

Puudus on kindlasti see, et reguleerimise võimalus puudub. Saaks teha küll näiteks nii, et on olemas ka otseühendus ventseadme ja torustiku vahel, kusjuures ahju juurest läbiminev õhuhulk on reguleeritav vent siibritega. Aga see oleks tõenäoliselt manuaalne, st automaatikat sinna juurde aretada võiks aga mis raha eest ... ? Eks ahjuküte ju ongi selline isereguleeruv süsteem, nii et keegi vast ei ootagi, et sellega rumitemperatuur kogu aeg täiesti ühtlane oleks.

Ma mõtlen, et peaks selle idee mõnele KV insenerile ette viskama ja vaatama, mis too asjast arvata võiks. Ideena tundub teostatav aga kas ka reaalselt?

[kaminahi]

Midagi head selles idees ei ole, küll aga on see testatav. Mõlda saad siin kiirgusest ja konvektsioonist ja mida eelistada
Seda, et ahiküttelt ei oodatagi ühtlast temperatuuri, seda on siin juba laialt levitatud aga paljaste kätega seda mulle selgeks ei tee.