Maasoojuspumba maaseo

[Guest]

Täna siis esimene külmem öö 2013/2014 kütteperioodil. Hommikul pump töötas ja kaesin temperatuuri. Maast tuli -0.9 kraadi ja maasse läks +2,9. Vahedega on kõik ok aga mind teeb murelikuks , et enne päris külmade saabumist ei tule maast enam sooja. Toas sees +23.x kraadist sooja hoiame. Hea oleks kui keegi viitsiks oma pumba vastavaid andmeid siia panna.

Maas peaks olema 450m ja kütta on umbes 160m2. Millise temperatuuri juures on soojuspumpadel see kõige magusam COP ja kui maast juba miinus tuleb kas siis võib eeldada, et põhimõtteliselt COP on omadega nullis ?

(2013 aasta kevadel kui öösel külmetas veel kõvasti ja päeval päike säras, siis maast tuli -5 kraadi sooja.)

[Coolhouse]

Soojuspump võtab maakontuuri vedelikult soojust ära aurusti abil. Aurusti on plaatsoojusvaheti, mille ühel poolel on maapinnas ringlev vedelik ja teisel poolel külmaaine. Selleks et vedeliku soojus kanduks üle külmaainele peab külmaaine temperatuur olema madalam kui aurustit läbiva vedeliku temp. Kuna pärast aurusti läbimist läheb jahutatud vedelik uuesti maakontuuri uue sooja järgi siis on ikka maapinnast tulev t +2,9 C ja maapinda mineva aurusti poolt jahutatud vedeliku t -0,9 C.

[Külaline]

kas miskiks kontuuri minimaalpikkuseks tavalise maja ja pinnase puhul ei loetud mitte 800 m?

[Oravaonu]

Õigem on vast ikka, et +2.9 sisse ja -0,9 välja. Omal Nibe 1245 8kw , köetavat pinda 165ruutu , radiaatorid ja kollektorit maas antud pumba puhul max lubatud ehk 2x250m, sisse tuleb 4c ja välja 1c.

[olev]

Thermia Diplomat G2 8kw, köetavat pinda 165 ruutmeetrit, maakontuur 480 meetrit, praegu sissetulev 6C, väljuv 3C.
Kolme aasta jooksul pole sissetulev vedelik kordagi miinusesse langenud.
http://www.werder.ee/maakyte.htm

[rokikas]

[Guest]

Selge ajasin sassi sisse/välja mineva temperatuuri. Eile õhtul kaesin ja kui pump oli ~3h töötanud siis näitajad enam vähem samad. Maast 2.8 ja välja -0.9. (kui pump kuskil tunnikese töötanud siis +5 maast ja +1 välja)

Seda linki olen ma jälginud. Ma ei tea mida tootja COP'iks on lubanud aga ~2.4 COP tundub kuidagi väike.
Meil on maapind kivi/savi segu. Eks vaatame mis dets. kuus saama hakkab kui ilmad päris külmale pöörduvad.

Olen netis otsinud aga ei ole leidnud teiste kasutajte küttegraafikuid. On kellegil mingit linki pakkuda ?

[trebla]

Thermia Diplomat G2 8kw, köetavat pinda 165 ruutmeetrit, maakontuur 480 meetrit, praegu sissetulev 6C, väljuv 3C.
Kolme aasta jooksul pole sissetulev vedelik kordagi miinusesse langenud.
http://www.werder.ee/maakyte.htm

Ilusad temperatuurid vist?

Hea tabel. Endal mul 140 m2 maja otseelektriküttel, 1 õ/õ pump lisaks, ja muidugi mure, et küte kallis... nuputan mida teha..

Aga selle tabeli kohalt tekkis mul hulk küsimusi:

1)Miks lisaküte vahel suvel sees on? kas sooja vett tehakse suvel lisaküttega? Kas legionellat ei hävitatagi või teeb seda pump ise, mitte lisaküte?

2) Misasi on voolutarve kW? Kas see on keskmine number või mingi maksimaalne number - ise ära jagatud kuu tundide peale või pump näitab seda?

3) Kuidas COP-i mõõdetakse?, kas kuskil on soojusarvesti või pumb ise arvestab kokku? Miks seal kaks COP-i väärtust on?

Kui ma nüüd võtan näiteks 2012 väiksema COP-i järgi, siis maja soojusenergiakulu oli 23 054 kWh aastas, teise COPiga suisa 30 242 kWh, muu elekter sinna otsa veel ?

Mul enesel oli aegade alguses (peale remonti) kogu otseelektrikulu pidevalt 19 000 kWh aastas, õ/õ soojuspumba lisamine tõmbas selle 16 000 peale (soe vesi käib siiani boileriga). Sõjaeelne puitkarkassmaja kus saepuru sai villaga asendatud ja peale 100 mm penot.

Veel - keegi siin eespool mainis, et maakontuur maksimaalne lubatud - ?
Kas on siis miski ülemine piir? Kui hüdrauliline takistus suuremaks läheb, saab ju alati jämedama toru panna?

[olev]

Proovin vastata küsimustele:
1. Ei mäleta, mis põhjusel 2011 oli suvel lisaküte järgi, legionellat hävitab pump ise.
2. Voolutarve on arvestuslik - elektrikulu jagatud töötundidega.
3. COP on arvestuslik ja sulgudes. Esimene number on aasta keskmine voolutarve.
Arvestused olen teinud oma arusaamiste järgi, seetõttu ei saa välistada ebatäpsusi.

[Oravaonu]

Veel - keegi siin eespool mainis, et maakontuur maksimaalne lubatud - ?
Kas on siis miski ülemine piir? Kui hüdrauliline takistus suuremaks läheb, saab ju alati jämedama toru panna?

Pole küll mingi spetsialist, aga nii väitis pumbamüüja, et 8kw Nibele saab taha panna max 2z250m kollektorit.. Mis selle põhjuskes on, kas pump ei jõua pikema trassi puhul vedelikku vajalikul kiirusel ringi lüüa vms, ei ta. Võimsamatele pumpadele võib pikema kollektori maha kerida. Kas maakollektori toru ( õhukese seinaga spets toru) on ka jämedamat, kui mulle maha pandi, ei tea. Toru mark, mis maha läks, oli SDR 17, PN 10, 40x2,4mm. Omal läks küll talvel vedeliku temp ikka miinusesse sisse -1 ja välja -3, aga suvel kui pump küttis ainult tarbevett, siis tuli kollektorist sisse +18 isegi. Kahtlustasin, et kollektor äkki liiga madalale pandud, aga 0,9-1m peaks olema üsna OK, torude vahe 1-1,2, kollektorit sellises kohas pole, kus talvel lund peal poleks.

[Külaline]

Veel - keegi siin eespool mainis, et maakontuur maksimaalne lubatud - ?
Kas on siis miski ülemine piir? Kui hüdrauliline takistus suuremaks läheb, saab ju alati jämedama toru panna?

Pole küll mingi spetsialist, aga nii väitis pumbamüüja, et 8kw Nibele saab taha panna max 2z250m kollektorit.. Mis selle põhjuskes on, kas pump ei jõua pikema trassi puhul vedelikku vajalikul kiirusel ringi lüüa vms, ei ta. Võimsamatele pumpadele võib pikema kollektori maha kerida. Kas maakollektori toru ( õhukese seinaga spets toru) on ka jämedamat, kui mulle maha pandi, ei tea. Toru mark, mis maha läks, oli SDR 17, PN 10, 40x2,4mm. Omal läks küll talvel vedeliku temp ikka miinusesse sisse -1 ja välja -3, aga suvel kui pump küttis ainult tarbevett, siis tuli kollektorist sisse +18 isegi. Kahtlustasin, et kollektor äkki liiga madalale pandud, aga 0,9-1m peaks olema üsna OK, torude vahe 1-1,2, kollektorit sellises kohas pole, kus talvel lund peal poleks.

Kui kolektoril talvel lund peal ei ole, siis võib suurema külmaga maapind talvel vabalt 0,9-1m sügavuselt läbi külmuda. +18 suvel on muidugi müstika.

[Guest]

Kui kolektoril talvel lund peal ei ole, siis võib suurema külmaga maapind talvel vabalt 0,9-1m sügavuselt läbi külmuda. +18 suvel on muidugi müstika.

Pole see nii imelik midagi. Sellel suvel ka meil oli nii, et kui pump korraks tööle läks, et soojavett soojendada, siis alguses tuli maast +18 aga see kiirelt kukkus ka +14 peale. Arvatavasti kui kaem oleks töötanud siis +10 kanti oleks ära kukkunud.

[Coolhouse]

Kui on viitsimist siis saab ka ise oma maakontuuri kohta mingi hinnangu anda. Teema on põnev sest igaühel võib pealtnäha sarnane kontuur väga erinev olla.
Esimese hooga tasuks mõisted selgeks teha ja keda siis huvitab võib ka oma koduseid andmeid valemiga kontrollida.

Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on selline vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Voolamist, mis pole turbulentne, nimetatakse laminaarseks voolamiseks.
Nagu laminaarse voolamise puhul on ka turbulentsel voolamisel vedeliku voolukiirus suurim toru teljel, kuid erinevus maksimaalse ja keskmise kiiruse vahel on oluliselt väiksem. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest.
Voolurežiim ja Reynoldsi arv:

Vedeliku voolurežiim on oluline vedeliku voolamisel tekkivate energia kadude määramisel, kuna hõõrdetakistuse tegur vedeliku voolamisel on sõltuv voolurežiimist. Vedeliku voolurežiim määratakse arvutuslikul teel, milleks leitakse nn. Reynoldsi arv (Re). Reynoldsi arv on dimensioonita suurus.
Kuigi puudub teoreem, mis seoks Reynoldsi arvu turbulentse voolamisega, muutuvad kõrge Reynoldsi arvuga voolud üldjuhul turbulentseks ja madala Reynoldsi arvuga voolud jäävad laminaarseks. Näiteks voolamisel silindrilises torus tähendab 4000-st kõrgem Reynoldsi arv väga tõenäoliselt turbulentset voolamist [viide?]. Kui Reynoldsi arv on väiksem kui 2100, on voolamine laminaarne [viide?]. Piirkonda nimetataud väärtuste vahel (2100 < Re < 4000) nimetatakse üleminekualaks. Selles piirkonnas on vedelikul samaaegselt nii laminaarse kui turbulentse voolamise tunnused. ..................................(Vikipeedia)

[Külaline]

Kui on viitsimist siis saab ka ise oma maakontuuri kohta mingi hinnangu anda. Teema on põnev sest igaühel võib pealtnäha sarnane kontuur väga erinev olla.
Esimese hooga tasuks mõisted selgeks teha ja keda siis huvitab võib ka oma koduseid andmeid valemiga kontrollida.

Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on selline vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Voolamist, mis pole turbulentne, nimetatakse laminaarseks voolamiseks.
Nagu laminaarse voolamise puhul on ka turbulentsel voolamisel vedeliku voolukiirus suurim toru teljel, kuid erinevus maksimaalse ja keskmise kiiruse vahel on oluliselt väiksem. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest.
Voolurežiim ja Reynoldsi arv:

Vedeliku voolurežiim on oluline vedeliku voolamisel tekkivate energia kadude määramisel, kuna hõõrdetakistuse tegur vedeliku voolamisel on sõltuv voolurežiimist. Vedeliku voolurežiim määratakse arvutuslikul teel, milleks leitakse nn. Reynoldsi arv (Re). Reynoldsi arv on dimensioonita suurus.
Kuigi puudub teoreem, mis seoks Reynoldsi arvu turbulentse voolamisega, muutuvad kõrge Reynoldsi arvuga voolud üldjuhul turbulentseks ja madala Reynoldsi arvuga voolud jäävad laminaarseks. Näiteks voolamisel silindrilises torus tähendab 4000-st kõrgem Reynoldsi arv väga tõenäoliselt turbulentset voolamist [viide?]. Kui Reynoldsi arv on väiksem kui 2100, on voolamine laminaarne [viide?]. Piirkonda nimetataud väärtuste vahel (2100 < Re < 4000) nimetatakse üleminekualaks. Selles piirkonnas on vedelikul samaaegselt nii laminaarse kui turbulentse voolamise tunnused. ..................................(Vikipeedia)

Mnjaa, ja mida nende teadmistega pumbaomanik kodus peale hakkab, millega ta seda sööma peaks

[Coolhouse]

Rahulolev pumbaomanik ei pea midagi tegema.
Juhul kui on kahtlus et maapinnast piisavalt soojust ei saa siis võib põhjuseks olla see et lähteülesandes on kasutatud väiksemaid soojuskoormusi kui tegelikkuses vajatakse ja kontuur on liialt lühike .
Pikemat kontuuri kasutades torustiku takistus suureneb ja vedeliku vool väheneb Seda iseloomustab Reynoldsi arv.

See kui võrrelda erinevas pinnases asuvaid kontuure koos eri tüüpi soojuspumpadega annab täpselt nii palju erinevaid vastuseid kui on võrdluses osalisi.
See kõik on tehtud Rootsis palju põhjalikumalt juba 20 aastat tagasi ja teadlased on teinud kindlaks olulised mõjutegurid.

[Külaline]

Rahulolev pumbaomanik ei pea midagi tegema.
Juhul kui on kahtlus et maapinnast piisavalt soojust ei saa siis võib põhjuseks olla see et lähteülesandes on kasutatud väiksemaid soojuskoormusi kui tegelikkuses vajatakse ja kontuur on liialt lühike .
Pikemat kontuuri kasutades torustiku takistus suureneb ja vedeliku vool väheneb Seda iseloomustab Reynoldsi arv.

See kui võrrelda erinevas pinnases asuvaid kontuure koos eri tüüpi soojuspumpadega annab täpselt nii palju erinevaid vastuseid kui on võrdluses osalisi.
See kõik on tehtud Rootsis palju põhjalikumalt juba 20 aastat tagasi ja teadlased on teinud kindlaks olulised mõjutegurid.

Paljud pumbamüüjad ja paigaldajad seda üldse teavad, oskavad seda ette näha ja probleeme lahendada? Tehakse nii nagu alati on tehtud ja küll ta kuidagi ikka töötab.

[trebla]

Oma (hüdraulikas)tavainimese mõistusega olen ikka arvanud, et toru läbimõõdu suurendamisega takistus väheneb ja kui ka voolamise kiirus väheneb, et siis on kalduvus pigem laminaarsele voolamisele, mitte turbulentsele? Ehk siis kontuuri pikkusele ei tohiks ülempiiri tekkida kui toru läbimõõtu suurendada? Kas polegi nii?

Piirjuhtum oleks "otsad merre" - siis peaks kontuuri takistus olema null?

Loomulikult on jämedama toru meeter kallim, kuid kuna voolamiskiirus jämedamas on väiksem, siis ei tohiks seina paksuse kasvamine olla probleemiks.. lõpuks muutub probleemiks ikka ju liiga väikese maa-ala soojusmahtuvus..?

[Oravaonu]

Minu maakontuur on küll üsna palju nn sikk-sakke täis, sest maaala, kuhu tuli 500m ära mahutada, oli üsna piiratud ja keerulise kujuga. Ju siis minu maakollektoris on seda nn turbolentsi kõvasti sees Kui ma õigesti aru saan, siis selle tulemusena vedeliku voolukiirus väheneb ja pump saab maaseest vähem sooja kätte...... või ? Minu mäletamist mööda aga paigaldaja nn täiendaval häälestamisel just võttis kollektori tsirkulatsioonipumba pöördeid madalamaks, et tõsta maakollektori vedeliku temperatuuri ( et maapind jõuaks seda rohkem soojendada). Või olen ma millestki valesti aru saanud või kas annaks asja paremaks muuta ?

[Guest]

Huvitav kas selline tegevus annaks mingit kokkuhoidu/kasu: Nimelt pump töötab tagasituleva vee temp. pealt. Kui näiteks tänase ilmaga langeb põrandas vesi +26 kraadi peale siis pump hakkab tööle. Kuniks on saavutanud 30 kraadise sooja (tagasi tulev vesi). Ehk siis +4 kraadi peab vee temp tõusma. Antud seadet saab alla tuua kuni +2.0 kraadini. Muidugi hakkaks pump tihedamini ennast sisse-välja lükkama, oleks selline asi pumbale kuidagi halb ? Samas tuleks arvatavasti tõsta temp. mille pealt hakab pump tööle. Tundub, et tänaste ilmade juures oleks paras +28 pealt tööle ja +30 juures kinni.
"Huvitav kuidas teistel on pumba töö timmitud"

[Coolhouse]

Oma (hüdraulikas)tavainimese mõistusega olen ikka arvanud, et toru läbimõõdu suurendamisega takistus väheneb ja kui ka voolamise kiirus väheneb, et siis on kalduvus pigem laminaarsele voolamisele, mitte turbulentsele? Ehk siis kontuuri pikkusele ei tohiks ülempiiri tekkida kui toru läbimõõtu suurendada? Kas polegi nii?

Piirjuhtum oleks "otsad merre" - siis peaks kontuuri takistus olema null?

Loomulikult on jämedama toru meeter kallim, kuid kuna voolamiskiirus jämedamas on väiksem, siis ei tohiks seina paksuse kasvamine olla probleemiks.. lõpuks muutub probleemiks ikka ju liiga väikese maa-ala soojusmahtuvus..?

Minu maakontuur on küll üsna palju nn sikk-sakke täis, sest maaala, kuhu tuli 500m ära mahutada, oli üsna piiratud ja keerulise kujuga. Ju siis minu maakollektoris on seda nn turbolentsi kõvasti sees Kui ma õigesti aru saan, siis selle tulemusena vedeliku voolukiirus väheneb ja pump saab maaseest vähem sooja kätte...... või ? Minu mäletamist mööda aga paigaldaja nn täiendaval häälestamisel just võttis kollektori tsirkulatsioonipumba pöördeid madalamaks, et tõsta maakollektori vedeliku temperatuuri ( et maapind jõuaks seda rohkem soojendada). Või olen ma millestki valesti aru saanud või kas annaks asja paremaks muuta ?

Ma võin proovida mõningaid andmeid programmiga arvutada kuid see on vertikaalkontuuride programm.
See mida Trebla kirjutab arvasin algul mina ka. Kuid pannes lähteülesandes kontuurid paralleelseks siis selgus et programm andis hoiatuse liialt väikese Reynoldsi arvu kohta ja ma olin sunnitud pakkuma programmile võimsamat veepumpa kui soojuspumbal küljes oli.
Kui ma kirjandust uurisin siis sain aru et need veeosakesed on ühed parajad laisad tegelased. Kui keegi neid tagant ei sunni siis nad tööd ei viitsi teha.
Esmane on muidugi see et kontuuril on temperatuuride vahe. Teinekord on soovituslik temp. vahe soojuspumbal antud ja selle järgi ka paigaldajad orienteeruvad.

[Coolhouse]

Huvitav kas selline tegevus annaks mingit kokkuhoidu/kasu: Nimelt pump töötab tagasituleva vee temp. pealt. Kui näiteks tänase ilmaga langeb põrandas vesi +26 kraadi peale siis pump hakkab tööle. Kuniks on saavutanud 30 kraadise sooja (tagasi tulev vesi). Ehk siis +4 kraadi peab vee temp tõusma. Antud seadet saab alla tuua kuni +2.0 kraadini. Muidugi hakkaks pump tihedamini ennast sisse-välja lükkama, oleks selline asi pumbale kuidagi halb ? Samas tuleks arvatavasti tõsta temp. mille pealt hakab pump tööle. Tundub, et tänaste ilmade juures oleks paras +28 pealt tööle ja +30 juures kinni.
"Huvitav kuidas teistel on pumba töö timmitud"

Kui Sa tundetustsooni vähendad 4 C asemel 2 C peale siis arvatavalt hakkab soojuspump tihemine sisse-välja lülitama ja see vaid kulutab kompressorit (see on suurem miinus kui pluss). Kui ta seni on normaalselt töötanud siis töötagu edasi.
Kui Sa vähendad max temperatuuri siis see peaks andma natuke kokkuhoidu.

[Guest]

Kui Sa tundetustsooni vähendad 4 C asemel 2 C peale siis arvatavalt hakkab soojuspump tihemine sisse-välja lülitama ja see vaid kulutab kompressorit (see on suurem miinus kui pluss). Kui ta seni on normaalselt töötanud siis töötagu edasi.
Kui Sa vähendad max temperatuuri siis see peaks andma natuke kokkuhoidu.

Midagi sellist ma oletasin.

Huvitaks kas keegi on reaalselt suutnud testida, kas kasulik on kontuure 24/7 lahti hoida ja vee temp. muutub vastavalt väljas olevale temperatuurile. Või siiski on mõistlik kasutada toas termostaate (on/off).

[Coolhouse]

Küsimus on põhimõtetes.
Väidetavalt suutis rätsep Õhk hävitada 7 lendavat objekti ühe rünnakuga. Selleks et lendavaid objekte (soe tarbevesi, toatemperatuur erinevates tubades)täpset "tabada" peab väga hästi teadma kärbeste (objektide) käitumist.
Juhul kui On-off kompressoriga soojuspump kütab esmalt paaki, millega on seotud soe tarbevesi siis on ette määratud esmane ülesanne(esimene kärbes) kütta ca 50 C vett, millest 3-tee ventiiliga segatakse vastavalt välisõhu temp regulaatoriga nt O..... pealeminev küttevesi.

Kuidas saavutada kokkuhoid ?
Tuleb juba projekteerimisel teha selgeks kokkuhoiu saavutamise võimalikkus.
Oletame et toatemp on 23 C. Iga vähendatud C annab 5% kokkuhoidu. Vähendame 4 C ja toas on 19 C ?? vähendame 20%???
Aga just niipalju annaks kasu kui soojuspumba ülesandeks oleks anda 30 C küttevett ja vähene osa tarbevett eelsoendada kütteboileris ja seejärel väikeses elektriboileris anda lõppsoojus.

Seega , lihtsam on püüda kärpseid eraldi (mitte ühe ja ainukese reguleerimiskontuuriga).
On regulaatoreid mis sisaldavad mitut kontuuri ja suudavad korraga kõiki kärpseid (tubasid) jälgida ning välisõhu temp ennustada.

[Külaline]

Üks teemaväline küsimus- miks Te ehitate/ostate endale asju, mida Te ei suuda üleval pidada, et normaalseks elutegevuseks vajalikku toatemperatuuride arvelt peab hakkama kokku hoidma ja igatsugu nippe kasutama?

Urmas

[Guest]

Üks teemaväline küsimus- miks Te ehitate/ostate endale asju, mida Te ei suuda üleval pidada, et normaalseks elutegevuseks vajalikku toatemperatuuride arvelt peab hakkama kokku hoidma ja igatsugu nippe kasutama?

Küsimus on pigem selles, et kui on võimalus kokku hoida siis miks seda mitte teha. Kortermajas sul selline võimalus puudub. Ideeliselt saad kokku hoida aga arvel on see arvatavasti pea märkamatu suurrus.

Hetkel lõin Nov. pumba töötunnid kokku ja sain 9.00 tundi päevas (~245 töötundi kuus, 31 nov andmed veel puudu) Aravatavasti see suurt muudatust juurde ei too. Oktoobri keskmine töötunnid olid 6.22. Kui kütte graafikud normaalselt paika saaks siis aravtavasti saaks päevasest tundidest 1-2h maha tõmmata. Selles suhtes on alati hea kellekagi võrrelda ja kogemusi jagada.

Kahjuks on elu näidanud seda , et need inimesed kes alguses graafikud paika panevad ei tee seda just väga kokkuhoidlikul viisil.