Lollid küsimused, targad vastused!

[isetegia]

1. Mul on 2-korruselise puidust eramu ventilatsiooniprojekt. Projektis on ette nähtud ka 3 tuletõkkeklappi, aga otseselt neid joonisele märgitud ei ole. Kus peaksid need klapid paiknema? Osaliselt jooksevad torud ka vahelagede peal külmal pööningul.

2. Kuidas paigaldatakse summutid agregaadi külge, kui summutid on nii laiad, et nad kõrvuti ära ei mahu? Kas agregaadi küljest kohe põlvedega tõusutorud eemale niipalju, et summutid kõrvuti ära mahuks?
Järgmine võimalus on summutid paigaldada pööningule, kas summuti kaugus agregaadist on oluline või ei mängi see rolli? Pööningul lihtsalt tuleks summutid isoleerida kondentsi pärast.

3. Kas torude asend ja pikkus muudab märkimisväärselt ventilatsiooni tulemust? Üks koht, kus torud on lae all - tahaks selle sõlme lahendada võimalikult kompaktselt, et torud jookseksid võimalikult esiku parema ja tagumise seina äärest. On mingeid ideid, mis märkimisväärselt ei muudaks sissepuhke õhu hulkasid?

Olemasolev projekt:

[Külaline]

1. Mul on 2-korruselise puidust eramu ventilatsiooniprojekt. Projektis on ette nähtud ka 3 tuletõkkeklappi, aga otseselt neid joonisele märgitud ei ole. Kus peaksid need klapid paiknema? Osaliselt jooksevad torud ka vahelagede peal külmal pööningul.

2. Kuidas paigaldatakse summutid agregaadi külge, kui summutid on nii laiad, et nad kõrvuti ära ei mahu? Kas agregaadi küljest kohe põlvedega tõusutorud eemale niipalju, et summutid kõrvuti ära mahuks?
Järgmine võimalus on summutid paigaldada pööningule, kas summuti kaugus agregaadist on oluline või ei mängi see rolli? Pööningul lihtsalt tuleks summutid isoleerida kondentsi pärast.

3. Kas torude asend ja pikkus muudab märkimisväärselt ventilatsiooni tulemust? Üks koht, kus torud on lae all - tahaks selle sõlme lahendada võimalikult kompaktselt, et torud jookseksid võimalikult esiku parema ja tagumise seina äärest. On mingeid ideid, mis märkimisväärselt ei muudaks sissepuhke õhu hulkasid?

Olemasolev projekt:

Projekt peaks ju kõigile neile küsimustele vastused andma.

[Külaline]

1. Mul on 2-korruselise puidust eramu ventilatsiooniprojekt. Projektis on ette nähtud ka 3 tuletõkkeklappi, aga otseselt neid joonisele märgitud ei ole. Kus peaksid need klapid paiknema? Osaliselt jooksevad torud ka vahelagede peal külmal pööningul.

Katlamajast väljuval-siseneval suunal peaks üks-kaks neid kindlasti olema, olenevalt projektist. Küsi projekti autorilt täpsemalt!

Urmas

[isetegia]

Projekt peaks ju kõigile neile küsimustele vastused andma.

Ei anna, tuletõkke klappide asukohti joonisel pole. Tahtsin küsida, et mis on nagu loogiline ja õige koht nende paigaldamiseks? Eraldi tuletõkketsoone nagu majal ei ole, tegemist puitkarkass-kips majaga. Kas nad peavad siis olema vahelagede vahel ehk siis erinevate korruste vahel?

Projektis pole ka seda kirjas, kuidas agregaadi külge summutid paigaldada, seda ma vaatan ise loogilise pilguga, et kõrvuti need ära ei mahu. Kas siis põlvedega viib agregaadi pealt torud niipalju laiali, et sumpsid ära mahuvad, või viin torud viisakalt üles ja panen summutid vahelae peale kohe esimesel võimalusel? Pole enne näinud, kuidas seda teha õigem teha on...

Ja kolmas punkt on ju selgelt öeldud, et kui ma torude paigutust muudan, siis kas sellest muutub märgatavalt ka ventilatsioon? Või ei ole see meeter sinna meeter siia nii suure tähtsusega?

[Külaline]

Projekt peaks ju kõigile neile küsimustele vastused andma.

Ei anna, tuletõkke klappide asukohti joonisel pole. Tahtsin küsida, et mis on nagu loogiline ja õige koht nende paigaldamiseks? Eraldi tuletõkketsoone nagu majal ei ole, tegemist puitkarkass-kips majaga. Kas nad peavad siis olema vahelagede vahel ehk siis erinevate korruste vahel?

Projektis pole ka seda kirjas, kuidas agregaadi külge summutid paigaldada, seda ma vaatan ise loogilise pilguga, et kõrvuti need ära ei mahu. Kas siis põlvedega viib agregaadi pealt torud niipalju laiali, et sumpsid ära mahuvad, või viin torud viisakalt üles ja panen summutid vahelae peale kohe esimesel võimalusel? Pole enne näinud, kuidas seda teha õigem teha on...

Ja kolmas punkt on ju selgelt öeldud, et kui ma torude paigutust muudan, siis kas sellest muutub märgatavalt ka ventilatsioon? Või ei ole see meeter sinna meeter siia nii suure tähtsusega?

Kui tuletõkketsoone pole, siis pole ka klappe vaja.
Summutid kohe põlvega, nii lähedale kui võimalik ja mida pikemad seda parem.
Kui on õieti dimensioneeritud siis ei muutu midagi, hiljem seadistatkse plafoonidega õiged õhukogused paika.
Külmal pööningul peavad kõk torud soojustatud olema.
Teisel korrusele pannakse tavaliselt veel lisa summutid (mitte pehmed) ja enne reste tasanduskastid, need siis sellisel juhul, kui soovitakse kõrvale kuulmatut lahendust.

[Urmas]

Ei anna, tuletõkke klappide asukohti joonisel pole. Tahtsin küsida, et mis on nagu loogiline ja õige koht nende paigaldamiseks? Eraldi tuletõkketsoone nagu majal ei ole, tegemist puitkarkass-kips majaga. Kas nad peavad siis olema vahelagede vahel ehk siis erinevate korruste vahel?

"Ammendava ja ka juriidilises mõttes korrektse vastuse saad kui pöördud projekteerija poole!" Miks enamus teema algatajaid eiravad seda tarka vastus-soovitust? Pole siinsetel nõuandajatel projekte nina ees ega midagi, et anda enam-vähem ammendavat vastust või soovitust, ainult sinu väited.
Kuna projektis ei ole, ise oma peaga loogiliselt pole nende klappide asukohta suutnud välja mõelda, siis kõige loogilisem oleks kui lähed tipa-tapa projekteerija juurde ja las ta joonistab need täiendused projektile.
Kas oled valmis loobuma võimaliku tuleõnnetuse korral kindlustushüvitisest? Kui jah, siis küsi suvalise vendimehe käest ja ta näitab sulle näpuga, kuhu need klapid paigaldada. Kui ei, siis pöördu projekteerija poole. Projekti eiramisega sa loobud vabatahtlikult kindlustushüvitisest.
HOIATUS! Siinsed vastajad-nõuandjad, kaasa arvatud mina, pole sinu maja ehituse ega hilisema kasutuse käigus tekkinud jamade eest juriidiliselt vastutavad!
Jään oma arvamuse juurde, et ventilatsioonisüsteemide tuletõkkeklappide paigaldamise asukoha määramine ei tohiks toimuda ainult foorumi nõuannete-soovituste najal, võib hiljem kurvalt kätte maksta!

[isetegia]

Ei ole vaja nii käima ka nüüd tõmmata selle tuletõkkeklapi pärast. Loogiline on, et küsin projekteerijalt. Samas niipalju kui ma küsinud olen vendispetside käest, siis ilma eriliste tuletõkketsoonideta puitmajas pole nagu tuletõkkeklappidel väga pointi.

Arvasin, et sel juhul on mingid kindlad põhitõed, kuhu need käia võiks, a la katlaruumist väljaminevad torud ja näiteks esimeselt teisele korrusele minevad torud. Palju ju variante enam polegi, või siis kohe trassi külge enne kohta, kus hargnevad väljatõmbed-sissetõmbed. Nende ülesanne on ju tulekahju puhul mitte puhuda tulekoldesse värsket õhku juurde ja mitte tõmmata tulekoldest leeki torudesse...?

Summutid agregaadi otsa tulevadki 2 tk järjest ja 900 pikkusega. Kuna kaks summutit on 1800mm juba iseenesest, ja agregaat ei asu põrandal, siis seetõttu tuleb vähemalt üks summuti panna vahelae peale pööningule. Loogiliselt võttes tuleks ikka summuti ka isoleerida (torud nagunii isoleerin, see ka projektis ilusti kirjas - sissepuhe 50 vill ja väljatõmme 80 vill), nii igaks petteks küsin summutite kohta... Lisasummutid on jah enne igat sissepuhet veel pööningul, 900 mm. Tasandusreste pole ja ei tule ka.

Täpselt sama asi nagu tuletõkke klappidega, ei ole joonisel märgitud reguleerklappide asukohti. Ja jälle täpselt samamoodi ütlevad mulle targemad inimesed, et kui ventilatsiooniprojekt on õieti tehtud, siis lõplik reguleerimine käib klappidega tubadest.

Torude isoleerimise kohta veel selline küsimus, et kui külmast tsoonist on läbiviik sooja tsooni, kas siis läbiviigu ava on toru jämedune ja vill lõppeb ära seina vastas, või tuleb teha auk suurem, ja toru läheb kogu ulatuses villaga seinast läbi?
Tuletõkke ja soojusisolatsiooni kohapealt võiks ju toru ikka seina või vahelae sisse minna koos villaga?

Ja lõppkokkuvõttes ma ütlen veel seda, et ka projekteerijad teevad vigu. (Või ei tea päris täpselt päris kõike)
Ma pole ise veel näinud mitte ühtegi projekteerijat, kes oleks pikaajalise ehituskogemusega ja oskaks näha ette kõiki lisanüansse, mis tekivad ehituse käigus.

[isetegia]

Kui ma ülaloleva torupaigutuse asendan millegi sellisega, kas siis midagi muutub ja kui palju muutub? Vaja on lihtsalt see sõlm lahendada kompaktsemalt seina äärest, et ei peaks tooma tervet lage alla, vaid seina äärest kast.

http://www.upload.ee/image/3725144/vent2.jpg

[isetegia]

[Urmas]

Ei ole vaja nii käima ka nüüd tõmmata selle tuletõkkeklapi pärast. Loogiline on, et küsin projekteerijalt. Samas niipalju kui ma küsinud olen vendispetside käest, siis ilma eriliste tuletõkketsoonideta puitmajas pole nagu tuletõkkeklappidel väga pointi...

See, et selgitasin võimalikke tagajärgi isetegevuse puhul ja sina nimetad seda praegu tõmblemiseks, siis hiljem võib see kahjuks muutuda sinu tõmblemiseks. Kurb, et sellised arusaamised.
Tõmmake paralleel kasvõi Riia õnnetusega, kus hetkel otsitakse õnnetuse põhjusi ja selle süüdlasi. Force majore`ga antud õnnetusel kohe kindlasti tegemist ei ole.
Kui mõni ikka veel aru ei saa, siis projekt on juriidiline dokument, mille alusel saab esitada hilisemaid pretensioone kui midagi nihu ja vastutab projekti autor. Suvaline vendispets ei vastuta ei juriidiliselt ega materiaalselt oma sõnade eest.

...Ja lõppkokkuvõttes ma ütlen veel seda, et ka projekteerijad teevad vigu. (Või ei tea päris täpselt päris kõike)
Ma pole ise veel näinud mitte ühtegi projekteerijat, kes oleks pikaajalise ehituskogemusega ja oskaks näha ette kõiki lisanüansse, mis tekivad ehituse käigus.

Loomulikult võivad teha vigu, ikkagi inimesed, ja sellepärast tulebki kõigepealt tema poole pöörduda, las parandab vea ära!
Muuseas, ma pole ka näinud sinu kirjeldatud projekteerijat.

[isetegia]

Käima tõmbamine ≠ tõmblemine.

Eino muidugi tänan hoiatamast, eelkõige käib see teiste lugejate ja abivajajate kohta ka. Mina ikkagi kui ehitaja ei tee muidugi asja üle jala või "kuidagi". Loomulikult lasen projekteerijal need joonisele kanda. Arvasin lihtsalt korraks, et äkki ise ei tea mingeid põhitõdesid.

[fgh]

Kui küsida tohib, siis kes krt Teil seda asja projekteerib?
Tuletõkkeklapid on suhteliselt mõttetud asjad antud kontekstis. Ja kui need vajalikud on, siis peavad need projektil määratud kohas olema. Tuletõkkeklapp on oma olemuselt plekist siiber, mis temperatuuri mõjul ennast kinni paneb. Seega peab see klapp olema erinevate tuletsoonide vahel, et piirata tulelevikut . Eramu korral võib selliseks tsooniks olla katlaruum ja autode magamistuba .
Sisuliselt võid igale ruumile klapi vahele panna, aga kuna Teil eri tsoone pole, siis tuli jookseb enne läbi seina kui torust läbi hüppab.

Reguleerklapid on eramaja puhul ka enamasti mõttetu värk. Esiteks on masin juba seadistatud sobivalt ja lõpphäälestus tehakse plafoonidega. Need mahud on lihtsalt nii väikesed, et mõttetu on sinna mingeid takistusi toppida. Esiteks hakkab iga klapp häält tegema.
Arusaamatu on ka see lisasummutite lahendus. Paha see ei tee, aga mis ime ehitise või projekteerijaga tegu on ?

Mina selles muudatuses erilist vahet küll ei näe. Natuke häälekam. Tee see magistraal natuke pikemaks20cm tuba 1 puhul, et ei puhuks otse tuppa ja kork otsa võtab oluliselt häält maha.

Mis puutub summutitesse, siis summutid reeglina mahuvad masina peale ära just just. Külmas ruumis olevad torud soojustaks ikka normaalselt ära. Huvitav, et lae peale nõutakse 500mm villa, aga toasooja täis torudele jagub 50-80mm. Ometi see õhu kogus ja energia mis torudes liigub on muljetavaldav. Pane kõigile 100mm vill ümber ja soovitavalt lase puistevillast veel kuhi otsa. Toru soojustatakse ka läbiviigus.

[Külaline]

Kuna teemaalgataja tellis projekti ja soovib ise ehitusel käed külge panna tekkis tõenäoliselt mure, et kuidas ikkagi neid asju monteerida.
Kui head lahendust ei leia või ei julge/taha igasugu kräppi teha soovitan tellida ka korralik töö(montaaži)projekt.

[isetegia]

Tänud vastuste eest (Fgh jne). Tegemist eramajaga, ei ole seal mingit ulmet. Räägitud projekteerijaga - täpselt nii ongi - et seal ei kasuta ei reguleerklappe ega tuletõkkeklappe. Tore oli omanikul nende peale ca 130 euri välja köhida alguses, aga noh, tasaarveldades saab muud kaupa selle eest. Ei teagi lõpuks, kes selle materjalivaliku tellimise eest lõpuks vastutas, igatahes keegi "tark" arvestas midagi kuskil valesti.

Isegi silikooni on nii palju tellitud, et seda sadulatesse küll kõike ära ei lase. Hakkasin jälle kartma, et kas tõesti pannakse tänapäeval kõikide liidete vahele ka silikooni, seal on ju kummist tihendid...?

Mis kräppi puudutab, siis veerand tööst on juba valmis ja võin ka oma "käte külgepanekust" hiljem ka pilte panna. Eks muidugi läheb aega kauem kui "profil", aga mitte märkimisväärselt ja tulemus pole ka kehvem.

Ainuke probleem, mida mina näen, on see, et pööningul isoleeritakse kõik torud 100mm villaga ja see on ka kõik. Puistevilla sinna ei tule.