Ioonküte vs. gaasiküte

[warlock]

100m2 majale ventilatsioonipump.. see ei ole hea mõte. Kallis ja kohisev-mürisev.

Kui jutt juba arvetele läks, siis mul 135m2 köetavat pinda ja märtsi el.arve alla tonni.

Kas Sul maaküte?

õhk-vesi soojuspump.


Priit,
on teie firma paigaldanud mõnele 100m2 või väiksemale majale ventilatsioonisoojuspumba?

[Priit Pärn]

Kõik on olnud üle 100m2-ed majad. Jäävad sinna 120 ja 150m2 vahele.

[warlock]

Ja ventilatsioonisoojuspump on neil ainus kütteallikas ning pump on ühendatud ainult väljuvale ventilatsioonitorule, muud lisakanalit otse väljast pumba aurustile ei tule?

[Priit Pärn]

Põhimõtteliselt ju kasutabki väljatõmbeõhu soojuspump välisõhku. Pumpa läbiv õhk siseneb värskeõhuklappidest.

Muud kütteseadet nendel majadel ei ole, kui välja arvate see, et Nibe seadmesse on sisse ehitatud 13kW el.tenn. See 13kW el.tenn annabki võimaluse kataloogidesse kirjutada, et kütab ära ka 200m2 maja. Meie seda eriti ei soovita. El.arved lähvad liiga suureks:)

Muidugi juhul, kui klient soovib panna ioonkatla, siis kannatab see 200m2 maja puhul ka võrdluse välja, sest 400m3/h väljatõmbeõhust saab 200m2-es majas 5000kWh soojust aastas vabalt kätte. Ioonküte seda ei võimalda. Lisaks on Nibe automaatika võimalusterohkem ja säästlikum. Veeboiler ja ventseade peale kauba.

[warlock]

Aaa, nii et tegemist on õhk-vesi soojuspumbaga, mille õhukanalisse saab ka maja ventilatsiooni ühendada, kui soovi on.. sain ma õieti aru? Mis ta soojuspumba (mitte el.tenni) võimsus on -7C juures näiteks?

[Priit Pärn]

Mitte saab ühendada, vaid peab ühendama väljatõmbesüsteemiga:) Ja kui väljatõmme välja lülitada, siis on see seade puhas elektriküte ja kui ventilaatori kiirus maha võtta, siis annab vähem sooja. Minimaalne õhuhulk on seadmel elektriliselt piiratud, sest muidu läheb aurusti jäässe.

Maksimaalne võimsus on aastaringselt 2,5kW soojusenergiat ja elektrivõimsus 650W.
Näide on Nibe Fighter 360P mudelist.

[wimms]

Ole hea Priit, seleta, kuidas säästab vendisoojuspump küttearveid, kui ta võtab väljast läbi freshklappide -20C õhku, maja kütte kaudu soojendab selle +20C peale, ja parimal juhul saab väljastada 0C õhku. Peale selle, et ta peab igal juhul välisõhku soojendama mingi lisaenergiaga, peab lisaenergiat võtma ka maja soojuskadude kompenseerimiseks. Kust tuleb see lisaenergia? Elektritennist?

Ma ei näe selles seadmes mingit muud kasu kui ventilatsioonikadude soojustagastus. Ja seda ventilatsiooni pole ju mõtet üle pingutada - kui suur on reaalselt vajalik ventilatsiooni õhuhulk?
Ma kujutan ettte, et varnast on võtta kohe normatiiv 0.5x hoone õhumaht tunnis. Aga see on mingi tööstusliku hoone jaoks ehk õige, mitte eramu jaoks. Eramu, mis ei koosne haisvatest materjalidest ja ei mädane igalt poolt, on vaja ventileerida vaid niipalju, et inimestel oleks värske õhk olemas.

Inimene hingab 5-8 liitrit õhku minutis. Isegi kui eeldada, et sama õhku teist korda ei tohi hingata, tuleb 0.5m3 õhku tunnis inimese kohta. Hea küll, ümardame tublisti ja ütleme, et 2m3 tunnis inimese kohta. 5-liikmelise pere puhul seega 10m3 tunnis õhuvahetust. Kõik mis üle selle, on mingi pseudoprobleemi lahendamine.
No hästi, olgu või 200m3 tunnis. Sellest kogusest saaks heal juhul 1.5kw tagasi, teoreetiliselt, soojendada oleks vaja õhku 3KW-ga, ehk tekitatakse ka ideaalse soojustagastuse puhul 1.5KW soojuskadu, lisaks aga on vaja veel ka maja kütta.

Nii et, milles seisneb väljatõmbesoojuspumba fenomen? Või on tegemist ülikalli soojavee boileriga, millest kasu ainult soojal ajal?

[arukas lugeja]

mr. vimms tegi asja selgeks,TUBLI!!
ei ole m6tet sooja toast valja kihutada ja siis teha suuri pingutusi selle tagasisaamiseks
6huvahetust on vaja ainult vastavalt vajadustele ja vaikemajas piisaks tavaliselt loomulikust vendist v.a. niisked ruumid
aga kui kile ja plastakende myyjad kleebivad maja nii tihedaks,et pussuhais ka toas enam ei liigu,mis viga vendimyyjal omi vurre myya

tegelikult peaks aknad ikka olema puidust ja tuulutusavadega ning ruume mitte nii umbseks teha igasuguste 6hku mittelabilaskvate materjalidega
niimoodi ehitades on inimeseste tervis parem ja soojakulu ei ole oluliselt suurem
v6i peetakse 6igemaks elada umbses soojas kastis ja maksta meeletuid summasid ravimitele ning oma ja laste tervise normaalseks saamiseks

sellistest vigadest on vaba PALKMAJA, aga eestis on see uusehitiste piirkondades praktiliselt k6rvale t6rjutud ning ka maapirkondades kerkivad kipsist ja kilest koerakuutid kui s..aseened
ega koer sellesse vabatahtlikult kyll elama ei asuks..

[warlock]

Mul juba vahepeal tekkis kahtlus, et äkki on asjalik asi..
Harju keskmises majas lahkub ventilatsiooni kaudu ehk 10..20% soojusest, ülejäänud lahkub akende, seinte, lagede kaudu. Selline soojuspump, mis on ühendatud ventilatsiooni ja millesse ei tohi väljast suures koguses külma lisaõhku juhtida saab järelikult harju keskmises majas kompenseerida 10..20% soojusest. ülejäänud 80..90% soojakadudest tuleb kompenseerida el.tenni või mõnel muul moel. Kui üritada sellisest soojuspumbast rohkem võimsust välja pressida, oleks see sama, mis iseennast juukseid pidi laukast välja tõmmata.

[mel777]

mr. vimms tegi asja selgeks,TUBLI!!
ei ole m6tet sooja toast valja kihutada ja siis teha suuri pingutusi selle tagasisaamiseks
6huvahetust on vaja ainult vastavalt vajadustele ja vaikemajas piisaks tavaliselt loomulikust vendist v.a. niisked ruumid
aga kui kile ja plastakende myyjad kleebivad maja nii tihedaks,et pussuhais ka toas enam ei liigu,mis viga vendimyyjal omi vurre myya

tegelikult peaks aknad ikka olema puidust ja tuulutusavadega ning ruume mitte nii umbseks teha igasuguste 6hku mittelabilaskvate materjalidega
niimoodi ehitades on inimeseste tervis parem ja soojakulu ei ole oluliselt suurem
v6i peetakse 6igemaks elada umbses soojas kastis ja maksta meeletuid summasid ravimitele ning oma ja laste tervise normaalseks saamiseks

sellistest vigadest on vaba PALKMAJA, aga eestis on see uusehitiste piirkondades praktiliselt k6rvale t6rjutud ning ka maapirkondades kerkivad kipsist ja kilest koerakuutid kui s..aseened
ega koer sellesse vabatahtlikult kyll elama ei asuks..

selle teksti järgi ei tundu eriti "arukas lugeja"
Tark ehitaja ei looda mingile "loomulikule" ventilatsioonile läbi palgivahede või krt teab mis aukude, mis EI OLE piisav õhuvahetuseks.
Tark ehitaja teeb korraliku ventilatsioonisüsteemi.

[warlock]

Seda, kas õhuvahetus on piisav, on talviti akendelt näha. Kui sisemine klaas "higistama" hakkab, siis oleks täiendavat ventilatsiooni vaja. Liigne ventileerimine on sama halb, kui piisava ventilatsiooni puudumine.

[Priit Pärn]

Ole hea Priit, seleta, kuidas säästab vendisoojuspump küttearveid, kui ta võtab väljast läbi freshklappide -20C õhku, maja kütte kaudu soojendab selle +20C peale, ja parimal juhul saab väljastada 0C õhku. Peale selle, et ta peab igal juhul välisõhku soojendama mingi lisaenergiaga, peab lisaenergiat võtma ka maja soojuskadude kompenseerimiseks. Kust tuleb see lisaenergia? Elektritennist?

Ma ei näe selles seadmes mingit muud kasu kui ventilatsioonikadude soojustagastus. Ja seda ventilatsiooni pole ju mõtet üle pingutada - kui suur on reaalselt vajalik ventilatsiooni õhuhulk?
Ma kujutan ettte, et varnast on võtta kohe normatiiv 0.5x hoone õhumaht tunnis. Aga see on mingi tööstusliku hoone jaoks ehk õige, mitte eramu jaoks. Eramu, mis ei koosne haisvatest materjalidest ja ei mädane igalt poolt, on vaja ventileerida vaid niipalju, et inimestel oleks värske õhk olemas.

Inimene hingab 5-8 liitrit õhku minutis. Isegi kui eeldada, et sama õhku teist korda ei tohi hingata, tuleb 0.5m3 õhku tunnis inimese kohta. Hea küll, ümardame tublisti ja ütleme, et 2m3 tunnis inimese kohta. 5-liikmelise pere puhul seega 10m3 tunnis õhuvahetust. Kõik mis üle selle, on mingi pseudoprobleemi lahendamine.
No hästi, olgu või 200m3 tunnis. Sellest kogusest saaks heal juhul 1.5kw tagasi, teoreetiliselt, soojendada oleks vaja õhku 3KW-ga, ehk tekitatakse ka ideaalse soojustagastuse puhul 1.5KW soojuskadu, lisaks aga on vaja veel ka maja kütta.

Nii et, milles seisneb väljatõmbesoojuspumba fenomen? Või on tegemist ülikalli soojavee boileriga, millest kasu ainult soojal ajal?

Põhimõtteliselt on kõik Teie jutt õige. Mida ma tooksin esile on see, et ioonkatel ei anna mingit säästu ja maksab peaaegu sama palju ning on varustuse poolest ka nõrgem. Oleneb olukorrast ja kliendi vajadusest, kuid teatud situatsioonides, kus klient soovib vesipõrandakütet ning maja kubatuur on väike, on väljatõmbeõhu soojuspump täitsa ok seade.

Antud seade tagastab ventilatsiooni soojuskadusid ja soojemate ilmadega kütab lisaks maja ja tarbevett.

Mis puudutab õhuhulkasid, siis inimesed on erinevad. Käisin nädalavahetusel sõbral vastvalminud majas külas ja ta arvas, et 0,5xh on talle isegi vähe:) Samas on ka selliseid kliente, kellele on 0,25xh palju.

[Priit Pärn]

Äkki on meeles jaanuari kulu ka siia visata? Tänud ette!

Jaanuar 2007:
Gaas: 1873,45 eek
Elekter: 507,66 eek
Küttepuud kaminasse: 112 eek
Kokku: 2493,11 eek
--------------
Võrdluseks siis lisan et mul vanematel on eramus maaküte. Eluruumide pind on u. sama suur ja kogu küte on põrandakütte baasil (ehk siis natuke efektiivsem süsteem kui minul). Maja on ehitatud 5 aastat tagasi. Tuulevaiksem piirkond. Elektri kulu oli 1738 eek, kuid lisaks sellele tehti kaminasse iga päev tuld. Küttepuude kulu oli lisaks: 840 eek (28 eek / 1 pakk, kulutati u. 1 pakk päevas). Kokku kulu kuus: 2578 eek

Seega on igapäevane kulu põhimõtteliselt sama. Erinevuseks siis see et minu elu oli mugavam - kaminasse tegin tuld vaid siis kui tahtsin seda nautida, kui oleks tahtnud "ökonoomitada" siis oleks võinud rohkem tuld teha ja selle võrra gaasi kulu vähendada. Vanematel oli kaminasse tule tegemine üks tähtis osa küttest, kuna maaküte üksi oli reguleeritud hoidma toas vaid 18 kraadi.

Kas oleks võimalik avaldada, mis soojuspumbaga tegu ja mis firma paigaldas?

[mel777]

võid oma gaasiküttega siin lämiseda aga juba praegu on gaasi hind selline, et tuleb otsida teisi võimalusi.
Gaasi hind tõuseb - ja kogu aeg.

[Ayku]

Kas keegi oskab öelda, mis segu kasutatakse ioonküttesüsteemis ja milline peab selle tihedus olema?

[Tever]

Küte.
Leidsin endale 230m2-le majale alternatiivkütte. testitud 2-l talvel ja küttearved max 2 400 krooni aastas kokku.
Tegemist on NASA poolt toodetud süstikute/orb.jaamade tarbeks päikesepatarei & elektrikütte "radiaatoritega", mida jaemüügis ei ole ja ei usu ka et tuleb. Soetamismaksumus oli omalajal kõrge aga nalja saab veel aastateks...