"Soojavaheti"?

[Külaline]

Tere,
Sooviksin enda akupaaki sügisel/kevadel kütta osaliselt päikeseküttega aga akupaagis soojavaheti puudu selle jaoks. Mõtlesin, et kas sellest oleks miskit kasu soojavahetina kui akupaagi alumise kolmandiku ümber kerida vasktoru ja sealt siis päikesepoolt tekitatud soe läbi juhtida?
Teoreetiliselt peaks vist toimima aga toru jämedusest pole aimugi.
Enda loogika järgi peaksin kerima suhteliselt tihedalt, nõnda et torud oleksid peaaegu üksteise vastus.
Torud vasktoru ja "soojusvaheti" vahel oleks plastikust.

Kõike head!

[vaaderman]

vee sisse tuleb torukene ikka panna

[rokikas]

Mõtlesin, et kas sellest oleks miskit kasu soojavahetina kui akupaagi alumise kolmandiku ümber kerida vasktoru ja sealt siis päikesepoolt tekitatud soe läbi juhtida?

Kui korralik isolatsioon ümber siis mingi kasu ikka on.

Torud vasktoru ja "soojusvaheti" vahel oleks plastikust.

[Külaline]

Tere jälle.
Läks natuke sassi jah. Mõtlesin, et vasktoru ja päikesekollektori vahel oleks plastik torud. Villa oleks soojustuseks ümber paagi ja paksusega 10cm.

Hea oleks küll kui oleks soojavaheti paagis aga see tunduvalt kallim lõbu, kuigi efektiivsem.

[vaaderman]

tavaline vill 10 cm jääb väheks, samas kui sul mõni tuttav keevitaja on siis saad suht lihtsalt selle soojusvahetiks mõeldud toru sinna akupaaki.

[Sulla]

Kõik eelnevad jutud ei sobi,selle boileri kütteks,päikesekütte antifriis tuleb soojusvahetist läbi lasta(plaat soojusvaheti,hind 50-70eur.),soojusvaheti ei pea olema boileris,on täiesti omaette,teine ring,sekundaar ühhendatakse boileri sisendi ja väljundiga.Kui selgut vajad,võta ühendust,tel:56621671 , www.climatecet.com Baltkalk OÜ

[Külaline]

Miks mul torudele rohkem isolatasiooni vaja oleks kui paagile?

Põhiprobleem on torude jämeduse ja keerdude arvu välja mõtlemine.

[rokikas]

Mõtlesin, et vasktoru ja päikesekollektori vahel oleks plastik torud.

Millised plastiktorud täpsemalt? Millise temperatuuriga maksimaalselt "vesi" sul seal tõenäoliselt liikuma hakata võib?

[Külaline]

Wrisbo oli mõttes panna. Temperatuuridest pole hetkel aimugi, et kui kõrgele kollektorid soojendavad seda.

[rokikas]

Hästi toimivasse süsteemi igatahes plastik ei sobi! Liialt väike temperatuuritaluvus.
Tutvumiseks http://www.sunheat.ee/?go=kuidasehitada

[Kalvis]

Toimiv on osta kahesüsteemne boiler ja selle lisad süsteemi.
Pole tegudeni jõudnud, kuid käevahel kokkupandud soojusvaheti justkui toimis:
1. FEB oli müüa pikemat 2 tollist toru mille otstesse sai osta 2"-1" ülemineku ja sisse keerata 1" toru. Küljepeale olid 2-1-2 kolmikud. Niimodi sai vaese mehe soojusvaheti kokku pandud, kahjuks vahetuspinda oli vaid 1 meeter (tarbeveele piisab aga terve maja küttele mitte).
2. Leiad boileri, keerad küttekeha auku läbiviigu ja tihendad rõhukinlalt ära. sisse kera vasktoru. Võib õnnestuda kasutada eelmise triki moodi et vask vint ülemineku keerad sissepoole siis saab mutrivõtmega hakkama. Tuleb vaid õiged üleminekud poest osta
3. Peaaegu sama, puurid 3/4 või 1/2 augu flantsist läbi, keerad vindi otsa ja keerad läbi vindiga toru. Nüüd käkitegu mõlemale poole soojusvaheti toruühendused lisada.

Keevitaja suudab muidugi flantsi külge vindiga torujätku analoogselt keevitada.

[Unkas]

Miks mul torudele rohkem isolatasiooni vaja oleks kui paagile?

Põhiprobleem on torude jämeduse ja keerdude arvu välja mõtlemine.

Siit lehelt http://smartac.eu/hewalex-okc-akumulatsioonipaagid/ leiad tabeli (vt tooteleht), milles on ära toodud erinevate mahtudega (200, 250 ja 300 l) akumulatsioonipaakides olevate soojusvaheti spiraalide pindalad ja mahud - sellel järgi peaks saama välja arvutada, milline võiks olla soojusvaheti sinu paagis (kasutades pindala ja ruumala valemeid). Hetkel ei lugenud kusagilt välja, palju neid päikesekollektoreid on (st. milline on nende absorberi pindala), mis sinna akupaagile järgi pannakse, seda peaks ka arvestama.

Soojuskandja vedeliku temperatuur võib tõusta üsna kõrgele, eriti juhul, kui erilist tarbimist ei ole ja akupaagis keskmises osas on vesi juba üle +60C. Siis kütab ülevalt kogu aeg peale ja aga paagi kõrge temperatuuri tõttu erilist soojusvahetust (vedeliku jahtumist) ei toimu - oma tehnilistelt omadustelt võib Wrisbo selle küll ära kannatada, aga kui pikalt... Seega soovitaks kaaluda siiski isolatsooniga roostevaba painduvat toru kollektori ja akumulatsioonipaagi ühendamisel.

[kah külaline]

Ehitan sama asja just praegu ja võin jagada infot ja kogemusi.

Lasin akupaaki keevitada flantsi ja selle kaudu soojusvaheti.

http://www.torujyri.ee/akupaagid/soojusvahetid

sellise. Muud tööd peale keevitamise teen kõik ise.

Torud kollektorite juurde lähevad soojusvahetist läbi seina 22'se vasktoruna ja väljast katusele spetstoru, paaris roostevaba toru koos isolatsiooni ja andurikaabliga. Ühendused katusel kollektorite vahel on 22 vask ja kinni/lahti keeratavad liitmikud. Arvestage, et süsteem peab taluma ekstreemseid temperatuure, ca 200C ja võimalik et rohkemgi. Osad tootjad on märkinud, et seisva kollektori juures võib temperatuur kerkida isegi 350C'ni. See võib juhtuda siis, kui vool ära laheb (pump ei tööta) ja on päikesepaisteline ilm! Seetõttu ei soovitata ka vasktorusid kollektorite juures tinaga joota. Seetõttu ei sobi kasutamiseks ka tavalised kraanid, paisupaagid ja pumbad - küttesüsteemide omad on arvestatud madalamate temperatuuride peale. Päikesekütte paisupaagid on üldjuhul valget värvi (Elbi), pumbad kas kuldsed (Grundfos) või hõbedased (Wilo). Samuti kraanid ja õhutid päikesekütte jaoks on kõrgema temperatuuri omad kui tavalise küttesüsteemi omad. Eestis on hinnad üsna kirved, soovitan Saksamaa veebipoode tellimiseks, saate odavamalt kätte mis vaja.

[madis64]

pumbad kas kuldsed (Grundfos)

Kuldsed nad ju küll väljanägemiselt on, kuid temperatuuritaluvuseks ilmutatakse "lühiajaliselt 140 kraadi":

Grundfos kuldne.jpg (76.77 KiB) Vaadatud 3424 korda

nii et 350 kraadini "on veel arenguruumi"

(Muidugi, ega pump ju kollektori klaasi all paikne ja ega siis soojusvahetist see kõige kuumem vedelik ei välju )

[Unkas]

Ehitan sama asja just praegu ja võin jagada infot ja kogemusi.

Lasin akupaaki keevitada flantsi ja selle kaudu soojusvaheti.

http://www.torujyri.ee/akupaagid/soojusvahetid

sellise. Muud tööd peale keevitamise teen kõik ise.

Torujüris maksavad soojusvaheti ja flants 355 eurot, samas valmis akupaak koos kahe soojusvaheti ja el. küttekehaga 650 eurot. Kui lisaks enda akupaagi maksumusele arvestad juurde soojusvaheti, keevitamise, soojustuse, vee otsade ja temperatuuri anduri maksumused, hakkab hind vist sinna 500 euro kanti minema? Ma muidugi ei tea, millise mahuga paagist jutt käib, aga minu arvates peaks ise tegemisel saama samaväärse asja vähemalt poole odavamalt, mingi 10-15% säästu saamisel võib enda tööaeg rohkem maksta.

[JyriPaike]

Ehitan sama asja just praegu ja võin jagada infot ja kogemusi.

Lasin akupaaki keevitada flantsi ja selle kaudu soojusvaheti.

http://www.torujyri.ee/akupaagid/soojusvahetid

sellise. Muud tööd peale keevitamise teen kõik ise.

Torujüris maksavad soojusvaheti ja flants 355 eurot, samas valmis akupaak koos kahe soojusvaheti ja el. küttekehaga 650 eurot. Kui lisaks enda akupaagi maksumusele arvestad juurde soojusvaheti, keevitamise, soojustuse, vee otsade ja temperatuuri anduri maksumused, hakkab hind vist sinna 500 euro kanti minema? Ma muidugi ei tea, millise mahuga paagist jutt käib, aga minu arvates peaks ise tegemisel saama samaväärse asja vähemalt poole odavamalt, mingi 10-15% säästu saamisel võib enda tööaeg rohkem maksta.

---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kui ise teha soojusvaheti siis saaks pakkuda erineva diameetriga analoogset roostevaba toru kui Torujüris kuid odavama hinnaga -
10 m 3/4" 52 eur http://www.akromex.com/eshop/et/lisatar ... a-3-4.html
10m 1" 66 eur http://www.akromex.com/eshop/et/lisatar ... aba-1.html
vajadusel ka otsad saadaval, flantsi saab ka vajaduse korral.

[Külaline]

Praegu ikka veel plaan jäänud proovida see soojavaheti ümber akupaagi kerida. Kasutada selleks 18mm või 22mm vask toru ja teha 4-5 keerdu ümbe paagi alumise termomeetri kõrguse juures.

[pold]

Praegu ikka veel plaan jäänud proovida see soojavaheti ümber akupaagi kerida. Kasutada selleks 18mm või 22mm vask toru ja teha 4-5 keerdu ümbe paagi alumise termomeetri kõrguse juures.

Hirmus toru raiskamine või nigelam tulemus (maksimaalne saadav vesi on jahedam kui parema ülekande korral, kogu krempli kasulikkus väiksem). Vaadermanil on ülal õigus, et see peaks olema kohe vees.

[juroku]

See vask toru kerimine ümber akupaagi on halb idee,kulutad raha aga kasu saad vähe selle rahaga saaksid korraliku plaat soojusvaheti eBay´st
ja korraliku soojuse ülekande.See torujyri soojusvaheti on kaa üle mõistuse kallis.Kuna soovid kasutada päikese soojust ainult plus kradides siis on võimalik lasta kaa otse vett soendada ühes süstemis(kui muidugi küttesüstemi vesi ei ele liiga roostepuru täis)Esimene asi millest peaksid alustama on ikka päikese kollektor,milline ja kui suur see on ja siis jüba vadata kuhu seda soojust kasutada saaks

[suvi1]

Praegu ikka veel plaan jäänud proovida see soojavaheti ümber akupaagi kerida. Kasutada selleks 18mm või 22mm vask toru ja teha 4-5 keerdu ümbe paagi alumise termomeetri kõrguse juures.

Hirmus toru raiskamine või nigelam tulemus (maksimaalne saadav vesi on jahedam kui parema ülekande korral, kogu krempli kasulikkus väiksem). Vaadermanil on ülal õigus, et see peaks olema kohe vees.

--------------------------------------------
Seni tehtud edukalt nii - akupaagi ala ja ülaossa keevitatud tihenditega varustatud stutserid ja paaki 10-15 m roostevaba gofreeritud toru http://www.akromex.com/eshop/et/lisatar ... a-3-4.html
on odavam kui vasktoru kuid soojusvahetus tänu ribilisele pinnale hea. Jaan, tel 5520624