Ma pole ka kuulnud ja sellisest jäätumise energiajäägi võlujõust pole ju ka füüsikalis-praktilist, soojustehnikas arvestatavat efektiivsust tagavat, praktikas kasutatavat tõestust näinud. ?!rokikas kirjutas: Näiteks mulle pakkus küll huvi see "jääsoojuse" kasutamine küttmiseks. Mina pole sellest varem kuulnutki.
ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest
küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
-
- külaline
Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest
Lugemata postitus Postitas Külaline »
-
- külaline
Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest
Lugemata postitus Postitas tkko »
Parafiiniga täidetud akupaagid on täiesti reaalne toode ja tagavad sama massi juures kuni 2 korda suurema salvestusvõime kui vee kasutamisel (muidugi hind on ka palju kallim).Külaline kirjutas:Ma pole ka kuulnud ja sellisest jäätumise energiajäägi võlujõust pole ju ka füüsikalis-praktilist, soojustehnikas arvestatavat efektiivsust tagavat, praktikas kasutatavat tõestust näinud. ?!rokikas kirjutas: Näiteks mulle pakkus küll huvi see "jääsoojuse" kasutamine küttmiseks. Mina pole sellest varem kuulnutki.
Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest
Lugemata postitus Postitas keemik »
Jääsoojusest. Kui jää sulab (temperatuur ei muutu), kulub rohkem energiat; kui vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Kui nüüd see 0 kraadini jahtunud vesi aga hakkab jäätuma, annab ta selle energia jälle tagasi. Vee erisoojus on kalori definitsiooni alus: 1 kilokalor on energiahulk, mis kulub, kui ühe liitri vee temp tõsta 1 kraadi võrra. Sulamis/jäätumis soojus (entalpia on siis vastavalt kas + või - märgiga sõltuvalt sulamisest/tahkumisest) on aga sellest suurem: 330 000 J/kg, mis teeb siis 330 000/4,2 (J üleminek kaloritele)/1000 (üleminek kcal)=78,6 kilokalorit. Seega, jäätumisel vabaneb sama palju energiat kui vee jahtumisel 78 kraadi juurest 0 kraadini (soojusmahtuvus oli vist sõltuvuses temperatuurist, aga see ei muuda suuresti üldpilti).
Otstarbekam oleks aga disainida mingi soolasegu või siis näiteks mingi uus põnev mittemürgine molekul, mille lahus või ta puhtal kujul ise tagaks kolm asja: ta tahkuks tunduvalt allpool 0 kraadi (et ta suudaks absorbeerida maapinnast soojust lisaks) ja ta tahkumisel vabanev energia oleks võimalikult suur (see on tuletatav tekkiva tahkise ning molekuli sutruktuurist /kristalli tüübist vms) ning tema soojusjuhtivus oleks suur ning soojusmahtuvus oleks ülisuur.
Hakkake sünteesima
PS: see kõik kajastab minu arusaamist asjast, võisin kuskil tõsiselt puusse panna kah!
Otstarbekam oleks aga disainida mingi soolasegu või siis näiteks mingi uus põnev mittemürgine molekul, mille lahus või ta puhtal kujul ise tagaks kolm asja: ta tahkuks tunduvalt allpool 0 kraadi (et ta suudaks absorbeerida maapinnast soojust lisaks) ja ta tahkumisel vabanev energia oleks võimalikult suur (see on tuletatav tekkiva tahkise ning molekuli sutruktuurist /kristalli tüübist vms) ning tema soojusjuhtivus oleks suur ning soojusmahtuvus oleks ülisuur.
Hakkake sünteesima

PS: see kõik kajastab minu arusaamist asjast, võisin kuskil tõsiselt puusse panna kah!
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Sellest "jääsoojuse" suurusjärgust on minulgi samad suurusjärgud silma jäänud.
Vesi on paganama tänuväärne "materjal" selleks otstarbeks. Odav ja ohutu (suhteliselt). Ehk keegi kes tunneb soojuspumpade (vesi-vesi) hingeelu lähemalt kommenteerib milline võib olla COPi suurusjärk kui massinasse siseneb stabiilselt ~0 C "vesi"?
Vesi on paganama tänuväärne "materjal" selleks otstarbeks. Odav ja ohutu (suhteliselt). Ehk keegi kes tunneb soojuspumpade (vesi-vesi) hingeelu lähemalt kommenteerib milline võib olla COPi suurusjärk kui massinasse siseneb stabiilselt ~0 C "vesi"?
55678786
ehitusremont@gmail.com
ehitusremont@gmail.com
-
- külaline
Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest
Lugemata postitus Postitas Külaline »
keemik kirjutas: Hakkake sünteesima
Hakka ise ja siis teeme


-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1360
- Liitunud: 13 Dets 2008, 00:41
- On tänanud: 33 korda
- On tänatud: 83 korda
Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest
Lugemata postitus Postitas Imelik »
Valus küsimus. Kui maa seest on pidevalt võtta näiteks +5 kraadist vett, siis ei ole vist mahuti ehitamine mõtekas? Mis ei tähenda, et eelnev jutt oleks müstika. Kui vesi ei ole näiteks piisavas koguses saadaval, või see asub sügaval raskesti läbitavas pinnases, siis on ilmselt olukord teine?
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3105
- Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
- On tänanud: 1 korda
- On tänatud: 66 korda
Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest
Lugemata postitus Postitas trebla »
Panid vist puusse jah.keemik kirjutas: .....
Otstarbekam oleks aga disainida mingi soolasegu või siis näiteks mingi uus põnev mittemürgine molekul, mille lahus või ta puhtal kujul ise tagaks kolm asja: ta tahkuks tunduvalt allpool 0 kraadi (et ta suudaks absorbeerida maapinnast soojust lisaks) ja ta tahkumisel vabanev energia oleks võimalikult suur (see on tuletatav tekkiva tahkise ning molekuli sutruktuurist /kristalli tüübist vms) ning tema soojusjuhtivus oleks suur ning soojusmahtuvus oleks ülisuur.
Hakkake sünteesima
PS: see kõik kajastab minu arusaamist asjast, võisin kuskil tõsiselt puusse panna kah!
Mis kasu on tahkumisest madalal temperatuuril?
Tahkumine peaks toimuma küttevee temperatuuril. Ehk siis näiteks põrandakütte jaoks 30 C kandis. Salvestav mass sisaldaks palju energiat, kuid tema temperatuur püsiks ühtlaselt minimaalne (st tema isoleerimine ümbritsevast jahedamast keskkonnast kadude vältimiseks oleks lihtsaim).
Madalaenergiamajade puhul võiks olla veelgi madalam tahkumis/sulamistemperatuur.
Näit 25 kraadi. Erinevus toatemperatuurist 5 kraadi. Põranda all täies ulatuses on mahuti vedela ainega, põrandal vaip.
Kui soojuskadu läbi seinte suureneb, siis võtad vaiba põrandalt, see hakkab jahtuma ja aine tema all eraldab tahkudes soojust. Aine temp püsib ikka 25 C juures. Kui toas hakkab liig soojaks minema, paned vaiba tagasi ja tahkumine peatub.
Suvel, kui õues on soojem kui 25C teed ukse ja akna lahti, soe 27 C tuul tõmbab toast läbi ja kui võtad vaiba põrandalt, siis see soe õhk sulatab põranda all oleva tahkunud aine üles. Sügisepoole paned vaiba tagasi.
Ei mingeid tsirkulatsioonipumpi...

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest
Lugemata postitus Postitas keemik »
Väga hea Trebla! 

- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Sama ajakirja selle kuu numbris juttu "soolaakudest" http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitu ... php?id=449
100 kg. kaaluv 310*310*1803 mm. aku asendab ~500 l. tavapärast veega akupaaki. "Soolaks" naatriumatsetaat (C2H3NaO2X 3H2O) mille faasimuutus (muutumine vedelikuks) toimub 50-55 C. juures.
Hinnaks ~1200 € (aga võib ka olla et hoopis 2400 € sest see seal tiba segaselt kirjutatud
)
Kui ruumi vähe siis tundub täitsa "asi" olema.
100 kg. kaaluv 310*310*1803 mm. aku asendab ~500 l. tavapärast veega akupaaki. "Soolaks" naatriumatsetaat (C2H3NaO2X 3H2O) mille faasimuutus (muutumine vedelikuks) toimub 50-55 C. juures.
Hinnaks ~1200 € (aga võib ka olla et hoopis 2400 € sest see seal tiba segaselt kirjutatud

Kui ruumi vähe siis tundub täitsa "asi" olema.

Hüppa
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring