Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

[Külaline]

Tervist.

Plaan suvel palkmaja soojustama hakata ning hetkel kogun mõtteid ja tarkusi. Palk ligi 15cm jäme ning soojustaks siis loomulikult väljast.
Kõige traditsioonilisem oleks ehitada karkass, sinna vill (näiteks 100mm?), tuuletõke, liist ja vooder. Selle jätaks varuvariandiks.

Mida arvavad ehitusspetsialistid palkmaja ja pur vahu sobivusest? Vaatan, et neid kahte variant - pigem siis läheks käiku avatud pooridega pur vaht mis on küll parema soojusjuhtivusega (juhib rohkem sooja välja) aga kardan, et suletud pooridega variandi puhul tekib niiskuse väljaminemisega probleeme.
Pur vahtu eelistaks esiteks paigalduslihtsuse poolest.
Teiseks nagu ma aru saan siis puudub vajadus tuuletõkke järele (palun kinnitage või lükake ümber? ).
Kolmandaks on vanadel palkmajadel probleemiks see, et väljast on palk kumer. Kui nüüd sinna lihtsalt vill vastu panna siis jäävad alles tühimikud. Tühimikku sattunud soe õhk hakkab sealt kõige lihtsamat väljapääsuteed otsima ning kui soe õhk läinud peab see millegiga asenema ning hakatakse kuskilt "imema" külma õhku. See on siis selline teoreetiline probleem, ei tea kas ka praktikas paika peab. Ideaalselt tiheda konstruktsiooni puhul vist ei pea aga ideaalseid asju pole olemas. Ühesõnaga pur vaht täidaks kõik need praod ja vahed ilusasti ära ning julgen arvata, et tulemus saaks parem.

Põhiküsimus on aga nüüd ikkagi selles, et kui hästi see vaht palkmajaga koos elada tahab? Või noh - vahul on vist suva aga pigem mida aravab asjast palk? Samuti kui järeleproovitud see materjal on? Kas tõesti kestab nii kaua kui lubatud ning ka soojusjuhtivuse numbrid vastavad tõele?

Avaldage arvamust, aitäh!

[sashaobrok]

Ma rohkemat ei arvaks, kui ainult seda, et kinniste pooridega seestpoolt soojustades on võimalik kasutada ära selle materjali kasulik "omadus": soojustada kogu maja välisperimeeter koos seinte ja katusega ühe monoliitse "tükina". Väljast sa seda teha ei saa ja külmasillad ja jamad ikkagi jäävad.

[ronn01]

Peaks uurima vahu difusiooni tegurit ja võrdlema EPSiga või palgi omaga. EPSi võib panna. Et niiskus palgi ja vahu vahele kinni ei jääks. EPSi puhul tuuletõket ei ole vaja vahu puhul ka, vist, kuid kõige parem seda järgi küsida tootja käest. Samas selle vahuga tööd sama palju kui villagagi karkass vooder jne.

Kas praegu on vaja mingeid pabereid ka kui tahad maja ära soojsutada, mõtlen projekti, luba jne,

[Kalvis]

Kuna muutub maja välisilme siis on vaja.

[rokikas]

Plaan suvel palkmaja soojustama hakata

Kui vana maja on?

[Külaline]

Plaan suvel palkmaja soojustama hakata

Kui vana maja on?

~70 aastat? Miks küsid?

[Külaline]

Andmete võrdlus:

EPS Veeauru difusiooni takistus µ on 30-70 ... mis ühikut, ei kujuta ettegi.
(http://www.reideniplaat.ee/index.php?op ... 92&lang=et)

Suletud pooridega puri veeauru juhtivus μ on 80-180 ... tunduvalt rohkem kui EPSil aga jällegi ei kujuta ette mis ühikutest jutt käib.
(http://www.therm.ee/index.php/ru/polueu ... r/dokumend)

Avatud pooridega puri veeauru juhtivus δ (EN12086) μ on 1,13 * 10-9 3,3. Ühikuteks siis kg/m.s.Pa. Saan aru, et 1.13 * 10 asteml -9 aga mida see 3,3 seal lõpus tähendab? Samuti kuidas seda numbrit võrrelda eelmistega ei kujuta jällegi ette.

On kellelgi mõtteid ?

[Kalvis]

u (müü) on difusiooni takistus, mitte juhtivus. Muidu on villadel dif.takistus 1, kivil ca 20.

[võhik]

Ma rohkemat ei arvaks, kui ainult seda, et kinniste pooridega seestpoolt soojustades on võimalik kasutada ära selle materjali kasulik "omadus": soojustada kogu maja välisperimeeter koos seinte ja katusega ühe monoliitse "tükina". Väljast sa seda teha ei saa ja külmasillad ja jamad ikkagi jäävad.

Nüüd läheb asi juba ulmeliseks. Ka siis avatud ja suletud pooridega vahu aurujuhtivused on nii erinevad, et võid vabalt ühe palgist välja või teise sissepoole panna ja ongi kogu lugu ? Palk jääb ellu (st alles, ehk täiendavat elu seente näol temas juurde ei teki) ja maja kestab igavesti?

Omal sama teema - eestiaegne palkmaja, mida väljaspoolt soojustada ei lubata (ja ega ei taha ka, sest ei taha ilusat välimust rikkuda) Seestpoolt oleksin nõus mõne sentimeetri kaotama, ruumi jätkub. Ja korralik soojusvahetusega ventsüsteem tuleb igal juhul - ahjukütterajoonis tuleb õuest juba tahma nii palju, et vaja filtreerida.

Seega, kas selle (näites) Varaehituse PUR vahuga (kinniste pooridega) võib palkmaja lihtsalt lambist seet üle lasta ja kõdunema ei lähe?
Aga tuuletõke? Kas siis selle tekitamiseks lasen maja jälle väljast selle lahtiste pooridega PUR-iga õhukeselt üle? Tavalist tuuletõkkeplaati ei saa panna, sest lisanduks vähemalt 5 cm ja kultuuripärand oleks rikut?

[teemaalgataja]

Ma rohkemat ei arvaks, kui ainult seda, et kinniste pooridega seestpoolt soojustades on võimalik kasutada ära selle materjali kasulik "omadus": soojustada kogu maja välisperimeeter koos seinte ja katusega ühe monoliitse "tükina". Väljast sa seda teha ei saa ja külmasillad ja jamad ikkagi jäävad.

Nüüd läheb asi juba ulmeliseks. Ka siis avatud ja suletud pooridega vahu aurujuhtivused on nii erinevad, et võid vabalt ühe palgist välja või teise sissepoole panna ja ongi kogu lugu ? Palk jääb ellu (st alles, ehk täiendavat elu seente näol temas juurde ei teki) ja maja kestab igavesti?

Omal sama teema - eestiaegne palkmaja, mida väljaspoolt soojustada ei lubata (ja ega ei taha ka, sest ei taha ilusat välimust rikkuda) Seestpoolt oleksin nõus mõne sentimeetri kaotama, ruumi jätkub. Ja korralik soojusvahetusega ventsüsteem tuleb igal juhul - ahjukütterajoonis tuleb õuest juba tahma nii palju, et vaja filtreerida.

Seega, kas selle (näites) Varaehituse PUR vahuga (kinniste pooridega) võib palkmaja lihtsalt lambist seet üle lasta ja kõdunema ei lähe?
Aga tuuletõke? Kas siis selle tekitamiseks lasen maja jälle väljast selle lahtiste pooridega PUR-iga õhukeselt üle? Tavalist tuuletõkkeplaati ei saa panna, sest lisanduks vähemalt 5 cm ja kultuuripärand oleks rikut?

Jah, nii palju kui mina praegu mõistan siis selles see avatud ja suletud pooride vahe seisnebki. Tänu sellele on suletud pooridega variandil ka kõvasti halvem soojusjuhtivus.
Soojustama peaks põhimõtteliselt kas seest või väljast. Soojustamise kuldreegel peaks olema see, et aurutihedus läheb seest poolt väljapoole järjest kehvemaks. Niiet kui suletud poorid siis sisse ja kui avatud poorid siis välja. Idee poolest peaks suletud pooridega variant olema ka aurutõkke eest niiet siis ei ole vist isegi olulised kastepunkti ja nullpunkti arvutamised?

[ikopuu]

Palkmaja soojustamiseks on üks parimaid asju siiski puistevill. Justnimelt sellepärast, et täidab sul kõik need kumerused ühtlaselt ära ja maja hingab normaalselt. Loe natuke lähemalt: www.ikopuu.eu

[Külaline]

Palkmaja soojustamiseks on üks parimaid asju siiski puistevill. Justnimelt sellepärast, et täidab sul kõik need kumerused ühtlaselt ära ja maja hingab normaalselt. Loe natuke lähemalt: http://www.ikopuu.eu

Nonii, natuke reklaami ka. Väga hea, olen puistevilla peale mõelnud ka aga kui nüüd juba sõna võtsite siis piinaks teid veel natuke:

Hingamise all mõtlete tõenäoliselt siis ikkagi aurujuhtivust? See on väidetavalt puistevillal ja avatud pooridega pur vahul põhimõtteliselt sama. Pur vahul aga lisaks eelis, et see ei vaju ega deformeeru oma elua jooksul ning lisaks on ka tuuletõkke eest. Miks eelistada puistevilla?

[Külaline]

Tere. Neil, kes teemat ei valda ei maksa eriti aega kulutada materjalide aurujuhtivuse parameetritesse. See viib ainult segadusse ja enamatel juhtudel ka valede järeldusteni. Ning mingisse mittefüüsikalise "hingamiseni". Lugupidamisega. Alar Piifeld

[Külaline]

Tere. Neil, kes teemat ei valda ei maksa eriti aega kulutada materjalide aurujuhtivuse parameetritesse. See viib ainult segadusse ja enamatel juhtudel ka valede järeldusteni. Ning mingisse mittefüüsikalise "hingamiseni". Lugupidamisega. Alar Piifeld

Spetsialistiga nõus.... elektrikuna tean, et tavainimene ajab hakatuseks kohe pinge ja voolu omavahel sassi, ja siis ei saa mõttetöö tulemus kuidagi õigeks osutuda.

aga sellepärast ma tahangi konkreetset ühest vastust?

Kas ma saan oma kultuuriväärtusliku palkmaja nii ära soojustada, et lasen seest suletud pooridega PUR-iga üle (või panen toda SPU anselmi plaati vms, ja väljaspoolt kisun laudvoodri maha ning pritsin ühe õhukese kihi avatud pooridega PUR-i tuuletõkkeks ja panen laudvoodri tagasi, nii, et maja oluliselt väljast ei paisu.(ventagregaat tuleb ka)
Või kas seda tuuletõket välja üldse vaja on?

Siin kuskil foorumis oli viide uuringule, mida tehti vanade palkmajade seest soojustamisele igasugu naturaalsete mattide ja võrkudega - uuring näitas , et need läksid kõik hallitama.

Kas PUR-ndusega on soojustamine võimalik? või on mõni kiht ülearu?
Selleks peab ju ka tüüplahendus olema sest tegemist on tüüpjuhtumiga..

võhik

[An-Neljas]

.. kultuuriväärtusliku palkmaja /../

/../Siin kuskil foorumis oli viide uuringule, /../

Kui see kultuuriväärtuslik tähendab mitte ainult isiklikku veendumust vaid ikka mingit ametlikku registrit ja järelvalvet, siis äkki ametkonnalt vastakski aktsepteeritud lahenduste osas.

Teiseks, kui millalgi too uuringupostitus veelkord ette satub, tänan ette, kui viitsid siia kuhugi ka lingi panna.
Üritan ise poolvahutatud majas elades sotti saada, kumma majapoole tulevik on tumedam ja mis oleneb kasutusviisist, mis materjalidest..
Head soojasaamist!

[Külaline]

Tere. Teie lausest selgub, et olete sattunud jama sisse. Teil on valida kahe halva vahel: 1) kas lähtute kultuurist ja loobute kvaliteetinsenerlahendustest 2) lähtute insenerlikust seisukohast ja vilistate kultuurile. Neid kahte ühendada on väääääga raske. Lugupidamsiega. Alar Piirfeld

[teemaalgataja]

Tere. Neil, kes teemat ei valda ei maksa eriti aega kulutada materjalide aurujuhtivuse parameetritesse. See viib ainult segadusse ja enamatel juhtudel ka valede järeldusteni. Ning mingisse mittefüüsikalise "hingamiseni". Lugupidamisega. Alar Piifeld

Ei vaidle üldse vastu, et ajab segadusse. Aga, et halbu lõpptulemusi saaks vältida, siis ehk oleksite nii hea ja avaldaksite oma ekspretarvamuse asjast ? Mul ju tegelikult ainult mõni suhteliselt lühikest ja konkreetset küsimust ongi

Plaan siis kasutada avatud pooridega pur vahtu ja seda väljaspool. Majaks on ~70 aastat vana palkmaja. Palki on 10-15cm ning vahtu plaan panna samuti 10-15cm.
Pur vahtu tehnilised andmed on kirjas siin: http://therm.ee/index.php/et/polueureta ... dokumendid

1) Ikkagi toosama aurujuhtivus. Tahaks jälgida reeglit, et aurujuhituvus läheb seest-poolt väljapoole järjest paremaks. Kuidas võrrelda pur-vahu aurujuhtivust puidu ja ka näiteks villaga?

2) Tuuletõke. Kas antud aine kõlbab ka tuuletõkkeks? Ise arvasin, et ehk on õhujuhituvs selleks numbriks mille järgi tuuletõket hinnatakse ning otsingu peale leidsin netist sellise lause: "Tuuletõkke õhujuhtivus on <10·10-6 m3 / (m2·s·Pa))". Pur vahu õhujuhtivus on 7,56 * 10-9 ehk siis vähem? Loogiliselt mõeldes mida väiksem number seda halvem õhujuhtivus, seda parem tuuletõke? Millegipärast aga kardan, et antud juhul nii vist ei ole?

3) Mida arvate Teie sellise vahu kasutamisest? Siin pakuti alternatiiviks ka puistevilla aga kas on mingi eemsärk seda eelistada?

4) Kas neid pur-vahu tehnilisi andmeid üldse uksuda võib - vähemalt sama palju kui mõne villa numreid? Minu jaoks on tegu suhteliselt tundmatu tootega ning isiklikult ei tea kedagi kes seda kasutanud oleks niiet tüüpilise eestlasena tekib muidugi väike umbusaldus.

Oleks väga tänulik, kui leiaksite gramm aega, et aidata mul teha õige otsus ja ka asjast väheke aru saada

[Külaline]

Tere. Ei ole olemas halbu soojustusmaterjale, aga lahendused ühe või teise materjaliga võivad olla halvad. Materjali müüjaid erisatab see, kas ta müüb ainult kg/m3/tk või teab ka midagi ka selle kostruktsiooni käitumisest, kus seda materjali võiks kasutada ning kas ta oskab lahendada kogu soojutusega seonduv kompleksselt. Mõlema materjaliga (lisaks neile veel praktiliselt kõikide tuntud soojutusmaterjalidega) on võimalik palkmaja soojustada. Igaühel neist on omad plussid ja miinused (soojusjuhtivus, aurujuhtivus, hind, paigaldusmaksumus, paigalduskeerulisus jne). Konkreetselt PUR-vahust. 10-15 cm PUR väljas sobib (ei maksa võrrelda villa ja PUR aurujuhtivust - viib valedele järeldustele). Tuuletõkestuseks proovige saada tükk seda PUR ja mõnda alternatiivi, proovige puhuda läbi materjali ja teil on praktiline võrdlusmoment olemas. Ka puistevilla võib kasutada aga on vaja siis võrrelda mõne teise materjaliga (teadmata on ju mis omadused on teile olulisemad, mis ebaolulisemad). PUR vahu kasutamist pärsib suhteliselt kõrge kg-hind.
Saan aru teie valikumuredest, kuna te ei oska endale selgeks mõelda, mis on teile oluline. Samuti ei tea te ühe või teise materjali kasutamisega kaasnevaid tehnilisi, tehnoloogilisi ja ekspluatatsioonilisi probleeme. Te tahate endale projekteerida soojustussüsteemi, aga ei oska tehnilisi tingimusi endale välja mõelda. Seetõttu võiks isepusimise asemel küsida abi projekteerija käest, kes aitab teil kui mitte täisprojektiga, siis vähemalt abiga kaasamõtlemisel.
Sorry kui vastus oli ümmargune, aga praktiliste jah/ei vastuste jaoks pole küsimust püstitatud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[ronn01]

Tegelikult kui materjali kõik parameetrid on olemas võib proovida seda programmi http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... eR&lang=en
sealt on ilusti näga kus ja kas tekib kondensaat. Üldiselt seespoolt soojustamine lõpeb hallitusega. Tundub et sinu juhtumi puhul on mõistlikum pöörduda projekteeriate poole, muidu võib tõesti maja ära rikkuda.

[Külaline]

..

Teiseks, kui millalgi too uuringupostitus veelkord ette satub, tänan ette, kui viitsid siia kuhugi ka lingi panna..

http://www.mkm.ee/public/Raport_1.1_1.08.pdf

[Külaline]

...
Saan aru teie valikumuredest, kuna te ei oska endale selgeks mõelda, mis on teile oluline. Samuti ei tea te ühe või teise materjali kasutamisega kaasnevaid tehnilisi, tehnoloogilisi ja ekspluatatsioonilisi probleeme. Te tahate endale projekteerida soojustussüsteemi, aga ei oska tehnilisi tingimusi endale välja mõelda. Seetõttu võiks isepusimise asemel küsida abi projekteerija käest, kes aitab teil kui mitte täisprojektiga, siis vähemalt abiga kaasamõtlemisel.
Sorry kui vastus oli ümmargune, aga praktiliste jah/ei vastuste jaoks pole küsimust püstitatud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Siin käib jutt korraga kahes paralleelses teemas:
viewtopic.php?f=11&t=10408&start=50
aga tahaks konkreetset vastust:

Kas palkmaja on võimalik seestpoolt üldse nii soojustada, et see mädanema/hallitama ei läheks?
Millised algandmeid lisaks paralleelteemas antutele veel vaja peaks olema, et põhimõttelist vastust anda..?

[teemaalgajata]

Siin käib jutt korraga kahes paralleelses teemas:
viewtopic.php?f=11&t=10408&start=50
aga tahaks konkreetset vastust:

Kas palkmaja on võimalik seestpoolt üldse nii soojustada, et see mädanema/hallitama ei läheks?
Millised algandmeid lisaks paralleelteemas antutele veel vaja peaks olema, et põhimõttelist vastust anda..?

Kirjutati ju, et ei ole olemas halba soojustusmaterjali, on valed kasutusvõtted ning kui materjali õigesti kasutada siis saab palkmaja soojustada nii seest, väljast, alt ja ülevalt

Tere. Ei ole olemas halbu soojustusmaterjale, aga lahendused ühe või teise materjaliga võivad olla halvad. Materjali müüjaid erisatab see, kas ta müüb ainult kg/m3/tk või teab ka midagi ka selle kostruktsiooni käitumisest, kus seda materjali võiks kasutada ning kas ta oskab lahendada kogu soojutusega seonduv kompleksselt. Mõlema materjaliga (lisaks neile veel praktiliselt kõikide tuntud soojutusmaterjalidega) on võimalik palkmaja soojustada. Igaühel neist on omad plussid ja miinused (soojusjuhtivus, aurujuhtivus, hind, paigaldusmaksumus, paigalduskeerulisus jne). Konkreetselt PUR-vahust. 10-15 cm PUR väljas sobib (ei maksa võrrelda villa ja PUR aurujuhtivust - viib valedele järeldustele). Tuuletõkestuseks proovige saada tükk seda PUR ja mõnda alternatiivi, proovige puhuda läbi materjali ja teil on praktiline võrdlusmoment olemas. Ka puistevilla võib kasutada aga on vaja siis võrrelda mõne teise materjaliga (teadmata on ju mis omadused on teile olulisemad, mis ebaolulisemad). PUR vahu kasutamist pärsib suhteliselt kõrge kg-hind.
Saan aru teie valikumuredest, kuna te ei oska endale selgeks mõelda, mis on teile oluline. Samuti ei tea te ühe või teise materjali kasutamisega kaasnevaid tehnilisi, tehnoloogilisi ja ekspluatatsioonilisi probleeme. Te tahate endale projekteerida soojustussüsteemi, aga ei oska tehnilisi tingimusi endale välja mõelda. Seetõttu võiks isepusimise asemel küsida abi projekteerija käest, kes aitab teil kui mitte täisprojektiga, siis vähemalt abiga kaasamõtlemisel.
Sorry kui vastus oli ümmargune, aga praktiliste jah/ei vastuste jaoks pole küsimust püstitatud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Vot jah, ma võibolla selline umbusklik inimene, et müüja on suht viimane inimene keda ma usaldan Lihtsalt on jäänud arvamus, et müüjad on väljas ainult tulu peal ning kui inimene valmis ostma, siis müüakse kõike ja ükskõik kuidas. Kindlasti on ka erandeid aga kui on teada, et suurem osa on siiski "sellised", siis on lihtsam eeldada, et kõik on "sellised"

Sellepärast ma siin foorumis jaurangi, et proovin ennast antud teemaga natukenegi kurssi viia, et kui lõpuks ikkagi müüjaga ühendust võtan, siis suudan ehk vahet teha kas inimesed teavad mis nad teevad kõik lasevad huupi.

Alustangi ehk sellest, et panen püsti enda jaoks tähtsad omadused. Kuna tahaks maja soojustada vaid ühe korra elus siis kindlasti ei ole määravaks hind ja isegi mitte paigalduslihtsus (kuigi pur vahul on see üks plusse). Pigem sooviks panustada kindla materjali peale mis ei mädane, ei kõdune, ei vaju ega kaota oma algupäraseid omadusi - pur vahu puhul lubatakse, et kõik need omadused on olemas... niisiis üritangi nüüd väheke numbrites orienteeruma hakata, et saaks võrrelda pur vahtu teiste paljukasutatavate materjalidega nagu peno ja vill. Samas aga ütlesite, et näiteks, et aurujuhtivuse võrdlemine viib valede järeldusteni niiet ei teagi mis nüüd teha ...

[Külaline]

Tere. Ühes olete kindlasti õigel teel. Nimelt selles, et liberaalmajanduslikes tingimustes (nagu Eesti on) ei ole ehituses loota mingile garantiile, ise peab olema garantii tagaja enda õigete otsustega. Praeguse meetodi järgi kulub teil aga nende õigete otsuste jõudmiseni vaevarikas õpitee. Selle tee võiksid läbi käia ka ehitusinsenerid, mida aga paljud neist ei viitsi teha.
Palkmaja võib soojustada nii seest kui väljast, nii EPS, PUR kui ka MW-ga. Väljast aga alati parem ning siin kehtivad standardlahendused. Sisemine soojustus on äärmiselt riskantne ning selle tegemine peaks toimuma teemat valdava spetsialisti järelvalve all ja alati konkreetse objekti iseärasusi arvestades, ka külgnevaid sõlmi. Võimatu anda praktillist numbrilist väärtust otsustamiseks ja alati jääb sisse teatud määramatus. Tulemus sõltub palkseina kvaliteedist, sisemise kihi omadustest ja paigalduse kvaliteedist. Kui põhikriteeriumiks on igavikulisus, siis tuleks PUR-vahu asemel hoopis vahtklaasi peale mõelda. Tavahoone ekspluatatsiooniea püsivad kõik 3 (EPS, PUR, MW). Kui võrrelda nüüd 3 materjali, siis ükski neist ei mädane, ei vaju ära (eeldusel korralik paigaldustehnoloogia). Algupäraste omaduste muutumine on seotud veeimavusega, UV-kiirgusega. PUR imab vett kõige vähem neist 3-st, UV-d talub MW kõige paremini. Aga õige paigaldus ei tee ühtegi neist teistest paremaks - algupärased näitajad peavad püsima enam-vähem kogu ekspluatatsiooniea. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[Külaline]

Oeh. lõpuks ometi konkreetne vastus, et saab seest soojustada.

arvestades nüüd, et iseehitaja või muidu loll ehitaja on aldis vigu tegema, peaks kõige lollikindlam olema pihustatud PUR, sest see on kõik ühes tükis..?

Toa seinad seest palgini puhtaks, siseviimistlusplaadi aluskarkassiga sein sirgeks rihtida (miskite distantskruvidega, et ei jääks palgi vastu suuri karkassipindasid?) ja vahe vahtu täis.

?

Jõuame järgmise küsimuseni - kuidas lõpetada välisseina soojustamine vaheseinte, põranda , lae ja akende juures?

Jõuame jälle projekteerija, tema teadmiste ja tema poolt antava garantii juurde (hüpates niikuinii üle paigaldaja oskustest ja garantiist - eeldame, et need oleks parimad..)?

Kas kuskil on mingit näidisobjekti, kus palkmaja on seestpoolt soojustatud ja ei mädane/hallita (tolles TTÜ uuringus näidati, et kõik katselapid läksid hallitama, aga seal puudus ka praktiliselt igal pool aurutõke üldse).

Säästva renoveerimise tegelased aga ajavad kõigele mittelooduslikule ilmselt kohe sõrad vastu... nende poolest jääks majade energiatarve madalaks viimata..

[Külaline]

Tere. Teeks paar asja selgeks.
Esiteks. Kui tahate ise olla projekteerija ja järelvalve, siis peate PUR-tehnoloogia ise endale üksipulgi selgeks tegema. Peate ise teadme tehnilisi üksikasju ja defektide võimalusi. Samuti ka kuidas neid seinade ja põrandate liiteid teha. Teoorias võin öelda, et peab olema aurutihe, aga kuidas see PUR-ga täpselt tehtav on peab selgitama ja tõestama insenerlikult tehnoloogia maaletooja. Nagu eelnevalt kirjutasin on kg/l/m3 müüjaid ja on insener-müüjaid.
Teiseks. Näidisobjekti kohta saate teada aadressi ikka nendesamade PUR-müüjate käest. Aga kuidas on paigalduskvaliteet, seda vaevalt õnnestub näha. Kvaliteediotsuse kohta peaksite ise viibima mingil tööobjektil ning jälgima seda tegevust.
Kolmandaks. Ei ole kohanud TTU-lt ebapädevat juttu. Küll aga TEMT-st. Ega äkki pole koolid vahetusse läinud?
Neljandaks. Säästva renoveerimise juures võiks mõelda globaalsemalt (et hoone tarbiks optimaalselt energiat ning kestaks kaua). Meie säästjate lahendused on kaugel sellisest mõtteviisist. Nende ideoloogia on rohkem nostalgiasuunaline.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld