Hiina leso - Kang

[Robi 1]

Seda oleks huvitav täpsemalt teada...aga ise mõtlen nii,et kindlapeale lähevad nurgad paremini soojaks kui suitsule tekitada konkreetsed lõõrid,kust ta peab läbi minema. Sellist asja ka kergem tahmast puhastada.

[Jaanus2]

Kui teha sellele asjale allapõlemisega puugaasikolle, ei pea tahma pärast muretsema. Vähese tuha saab mõnda kohta jäetud aukudest tuhaimuriga ära tõmmata. Kui gaasid saavad vabalt liikuda ühest otsast teise, soojeneb pind võrdlemisi ühtlaselt. Hiinlastel kippus vaid kolde juurest soojem olema, lahendasid nii, et isoleerisid sealt veidi paksemalt. Kui korsten on kolde juures ja gaasid tagasi tulevad, see erinevus väheneb. Nii peab ka sellepärast tegema, et saaks suvesiibrit kasutada.

[Jaanus2]

Venekeelse otsingu peale tuleb nii mõndagi huvitavat. Venemaal on päris suur korealaste kogukond, kellel ondoliga ka isiklikke kogemusi lapsepõlvest. Korea ondol on siiski kanalitega ja veidi teistsugune. See seal videos on hiina kang ikkagi. Selle asja algkodu oli algselt Hiinas (Mandžuurias), roomlastel küll sarnane. Üks skeem Vene foorumist http://www.pechsovet.ru/forum/files/For ... le.275.jpg

[rokikas]

http://www.icheh.com/Files/Posts/Portal1/14_1.pdf

Kas saan õigesti aru et lk. 117 olevate tabelite 2 ja 3 põhjal on "kangi" ("voodisse") siseneva suitsu temperatuur ~340-612 C ja sealt väljuv 11-96 C vahel?
Kui nii siis kas kondenseerumise ja pigitamise mure ei teki?

[Jaanus2]

Selle väljuva suitsu temperatuuriga on vist trükiviga (komakoht), ei saa olla toatemperatuuril 11c, aga madal on ikkagi. Tõenäoliselt probleem nii pigiga (selle koldega neil) kui kondenseerumisega. Kui saavutada täielik põlemine, jääb ainult kondenseerumine. See ei ole iseenesest ohtlik, ainult korstnaotsale, metallkorstna puhul mitte. Kui tahta kondenseerumist vältida, piisab vist teha voodi lühem (2m on meie kultuuris küll) ja korstnasse jõuab piisav temperatuur. Temperatuur tõuseb ka, kui põlemise kasutegurit parandada. Ahju kondenseeruv niiskus aurub välja, see ei ole ohtlik. Niiskus ei tohi olla koos pigi ja tõrvaga ainult. Vene foorumist - ühe korealase vanaemal ummistus kiiresti. Et neid eriti puhastada ei saanud, siis vist lihtsalt ehitati uued, kui pigi täis läksid. Ei olnud väga keerulised.

[rokikas]

Ka toatemperatuur oli 9-18,2 C nii et komakoht vist ikka paigas.
Hästi ei taha uskuda et õnnestub teha selline kolle kus põlemine oleks nii puhas et vaid vesi kondenseerudes lõõridesse jõuab. Ilmselt kipub ikka muudki sinna jääma. Ja kui pigi peaks seal põlema minema (~1000C) siis saad teada mida silk pannil tunneb.

Eks päris nii jahedad gaasid kindlasti ei väljuks "voodist" kui tänapäevane kolle teha (kas oled oma silmaga näinud isetehtud allapõlemisega puugaasi kollet?) aga eks see tähendab ka et tuleb "madratsialune" sobivalt isoleerida et temp ei tõuseks palju üle ~30 C. sest muidu võib ikka üpris ebamugavaks kiskuda seal magamine.

[Jaanus2]

Kindlasti saab selle meile sobivaks modifitseerida, selles ei ole kahtlust. Hiinlastel ei saanud ka neid tahmapõlenguid väga tihti ette tulla, muidu peaks pärast paarituhande-aastast kasutamist olema palju rahvajutte grillitud hiinlastest. Tänapäevalgi näevad vaeva selle täiustamisega - järelikult töötab. Tahmaluuke ei tundu küll olevat. Mis ei tähenda, et meie neid teha ei võiks. Kui sohva ei ole hiiglaslik,on see täiesti puhastatav. Kütmise algus suvesiibriga ja tahma kohe hulga vähem.

[rokikas]

Hiinlastel ei saanud ka neid tahmapõlenguid väga tihti ette tulla, muidu peaks pärast paarituhande-aastast kasutamist olema palju rahvajutte grillitud hiinlastest.

Õhtu

Uploaded with ImageShack.us
Hommik

[renke]

Kuna 3-aasta-tagune "tuima ahju" teema on mul ikka lahendamata, siis olen jälle siin ringi vaatamas, et mis või kuidas...
Mõtlen isegi mingit meie mõistes mittetraditsioonilist lahendust. Aga selle lappi-soemüüriga tekivad mul järgmised mõtted.
1. Käesolevate jooniste järgi on asi suhteliselt äkiline, sest salvestavat massi tundub napilt olevat. Aga seda saab parandada.
2. Nagu alguses juba mainiti, on sealpool kombeks, et toa temp on suhteliselt madalam. St., et seade köeti soojaks magamiseks. Tahan öelda, et siin tekivad tõenäoliselt käärid: tahad magada - ära liiga küta, tahad sooja tuba - pead rohkem kütma, aga kas sa siis selle peal ka magad? Ja kui, siis kui mugavalt magad, ilma, et munapraadimist ei toimuks?
3. Ka tekib see probleem, et ahjul on vundament all, aga selle kivihunniku pean puittaladega põrandale laotama. (Aga toestamine on võimalik.)
4. Kui pole tegu magamistoaga, siis on põrandapind ju raisatud.

[Jaanus2]

Salvestav mass on siiski päris korralik. Seda saab ligikaudu välja arvestada - pinnad ja kihtide paksused on teada, telliste erikaal ka. Ei köetud soojaks magamise ajaks - köeti 3x päevas söögitegemise aegadel ja oli kogu päeva soe. Ülemist plaati kattis õlesegusest savist kiht, mis oli nii salvestav mass kui samal ajal isolatsioon, mis vabastas sooja aegamisi. Puittalade peale võib see olla isegi võimalik - kaal jaguneb ahuga võrreldes suuremale pinnale. See on ikkagi pigem pliidiga soemüür. Kui pliiti mitu korda päevas tuli teha, püsib ruum soe, ühekordsel kütmisel mitte niiväga.
Kui googeldada ondol, avaneb huvitav pilt - korealased kutsuvad tänapäeval nii igasugust põrandakütet ja on veendunud, et Lääs on selle idee neilt pihta pannud algallikale viitamata. Selline köetav sohva on Hiina päritolu, ondoli puhul oli köetav kogu põrand.

[Jaanus2]

Tuli veel selline mõte - et mitte minna vastuollu määrusega, mis keelab ahju peale süttivate esemete ladustamise, võiks see asi sobida saunalavaks. Küttekolde kohal oleks siis keris. Keris saadab korstnasse päris kuumad gaasid ja lava kütmiseks võiks midagi üle jääda küll. Kas keegi teab, mis on kerise ligikaudne soojuslik kasutegur ilma "soojaseinata"?

[rokikas]

tahad magada - ära liiga küta, tahad sooja tuba - pead rohkem kütma, aga kas sa siis selle peal ka magad? Ja kui, siis kui mugavalt magad, ilma, et munapraadimist ei toimuks?

Kui see "voodi" teha "jalgadel" siis võiks ehk pealmise plaadi niivõrd isoleerida et vaevu leigeks (millisele temperatuurile ) läheb aga põhi ja küljed korralikult soojaks. Siis peaks nii tuba kütma kui ka magada võimaldama.
Eks see loomulikult paras mõtlemis/arvutamiskoht pottseppale ole.

Leiliruumi pingina kõlab küll hästi. Muidu kipub ju pidev kurtmine kostuma et liialt kuumad gaasid kerisest korstnasse lähevad.

[Jaanus2]

Kindlasti huvitab teidki, miks hiinlastel tahmapõlenguid ei esinenud ja kuidas kangi puhastati. Mind huvitas ka ja sain teada, et nii umbes kolme aasta tagant (või niipea, kui midagi imelikku tõmbega ilmnes) lõhuti kang lahti ja ehitati uuesti üles. Muud kasu saadi ka - tahm ja muu sealt saadav sodi olevat olnud väga hea põlluväetis. Sellepärast tehti seda tööd tavaliselt kevadel. Mõnel lõõridega tüübil oli ka paar tahmaluuki - üks kolde pool ja teine korstna pool otsas.

[motamees]

... Mind huvitas ka ja sain teada, et nii umbes kolme aasta tagant (või niipea, kui midagi imelikku tõmbega ilmnes) lõhuti kang lahti ja ehitati uuesti üles...

Nüüd siis kangi saladus avalikkuse ette taritud ja selle saatus, laias laastus, otsustatud.

[Jaanus2]

Asi ei ole nii ühene - hiinlased ei püüdnudki kondenseerumist ja madalat suitsutemperatuuri vältida. Kondenseerumine lisab teatavasti kasutegurit ja gaasikatlad, kus seda kasutatakse, on ligi 100 protsendise kasuteguriga. Nemad lahendasid probleemi nii, meie võime lahendada tavapäraselt - saavutada sama või parema kasuteguri kütuse täielikuma põlemisega ja võime lubada nii ka kõrgemat suitsutemperatuuri. Ja puhastada, nagu kõiki teisi ahje ja lõõre puhastame. Konstruktsiooniliselt on asi lahendatav ja ei ole võimatu. Olen siin neid vanu lesoteemasid vaadanud - üheinimesevoodi laiuse ja pikkuse lesoga ei ole juba praegu probleeme, Motamehel endalgi üks pikk leso. Nüüd on vaja veel abieluleso konstrueerida...

[motamees]

...Motamehel endalgi üks pikk leso. Nüüd on vaja veel abieluleso konstrueerida...

Jahh, see pikk leso on aga lihtsalt puhastatav, kui vajadus tekib. Kang aga on terve põrandaalune süsteem. Selle puhastamise on ju Hiinlased ka välja töötanud, aga kindlasti ei sobi see meie ühiskonda.
Abielulesona (kas inimene on lesoga abielus või on kaks kõrvuti lõõri omavahel abielus ) saame mõelda siis edasi tagasi lesolõõri ja selliseid kaks tükki kõrvuti. Korraliku kolde mainimine ei ole vast ülearune. Ma teeks need lõõrid eraldi siiberdatavateks. Nii saab vajadusel kordamööda neid kütta, et korstnagaasid ei langeks liiga madalale. Kordamööda kütmise alternatiiviks oleks ennem tagumine lõõr soojendada ja siis lasta suits kogu lesost läbi. Esimene lõõr saab nüüd kuumad gaasid ja tagumine natuke jahtunumad. Kütmise lõpetamisel on lõõrid ühe soojaga.
Selline süteem vajab asjatundlikku lähenemist. Kui naine näieteks süteemi tundja/väljaehitaja majast välja viskab, siis uus "polt" küpsetab ühe kooselu osapoole ära. Selliseid juhuseid on olnud, kus süsteemi tundev peremees/perenaine on lahkunud taevastele radadele ja sellega seoses saadetakse ka "mittetöötav" soesein välisõhu kätte.

[Robi 1]

Ma arvan, et kui korsten jääb kolde kõrvale,siis saab piseke osa kuumusest lasta vajadusel pidevalt otse korstnasse, mis tagab ohutu korstna toimimise ja midagi hullu ei juhtu. Selle jaoks võiks nupumehed välja mõelda automaatse anduriga siibri, mis regullib korstna temp. See sobiks pea igale ahjule tegelikult...

[motamees]

...siis saab piseke osa kuumusest lasta vajadusel pidevalt otse korstnasse...

Suitsugaas on päris jonnakas ja ei taha kahest erinevast kohast korraga läbi minna.

[Robi 1]

Eks suits valib selle tee kust korstna tõmme on tugevam. Üldiselt ma olen hoidnud näiteks pliitadel otsesiibrit alati pisut lahti,siis on ka see lõõr lõpuks soe. Ei tea...pliitade ülaühenduseg otselõõr toimib küll sedasi...aga laskuvate lõõridega kaminahjul kipub suits pigem valima pikema tee...sest korstna tõmme on ahju alaosas suurem kui 2 m kõrgemal...aga päris loogiliselt seda seletada ei oskagi...

[Jaanus2]

Kas seda korstna soendamist ei saaks lahendada isetoimivana sellise gaasipilu moodi asjaga - väiksem auk otse korstnasse? Kogu gaas sealt läbi ei mahu ja suurem osa peab ikka ringiga minema. Puhastamisest - selge, et mugavam on pugastada kitsast lõõri. Samas, kui lai võiks olla lõõr, et seda ikkagi meie kombel puhastada saaks? Tahmaluugid on muidugi ka. Puht konstruktsiooniliselt oleks hea maks. 2 lõõri edas-tagasi ja laia lesovoodi puhul kipuvad need laiemad olema. Tõmme on ka seda parem, mida sirgemad ja laiemad on lõõrid. Nüüd tuleb leida võimalus neid korralikult puhastada. Arvamusi?

[raga]

Ma ju viimsel lesol just seda tegingi kindlaks...et augu suurus regulliks tossu leivkut. Toimis, aga kõik oleneb natu kõigest.

[motamees]

Ma ju viimsel lesol just seda tegingi kindlaks...et augu suurus regulliks tossu leivkut. Toimis, aga kõik oleneb natu kõigest.

Ma juba teist korda uudisimutsen. Kus on lubatud termopildid?

[Jaanus2]

Et puhastamisega probleeme poleks, võiks teha nagu leivaahju http://heatkit.com/html/bakeov08.htm - pole vaja mingeid lõõre.
Ainus vahe, et leivaahi on kõrgemal, et leibu oleks mugavam ahju panna. Aga saab ka madalamalt ja võib ka muud seal küpsetada. Ahjupealse saab isoleerida, aga köök võib küll üle kuumeneda...

[Robi 1]

Sellise kode kasutegur pole just kiita. Tuleks ikkagi kolde osa keskele eraldi kitsam teha ja suits laskuks kahele küljele koos tulega, mis põletaks tahma. Oleks, siis nagu laiali laotatud kainahi...

[motamees]

... aga köök võib küll üle kuumeneda...

Mina ei seoks kangi ehitust mingil juhul pliitaga. Ikka ereldi kolle, mida köetkse vastavalt vajadusele.
Nõustun Robi arvamisega pliita kohta.

Sellise kolde kasutegur pole just kiita...