keskküte

[hannes178]

Terv.
Mure järgmine.
On eramu, ~250 m2 kõetavat pinda. Keskküte, viadrus puukütte katel, 2000 liitrine akupaak.
Mure see et, jahtub väga ruttu maha. Kui õhtul kell 21.00 on kogu 2 tonni vett 80 kraadi, siis hommikul
7 paiku on järgi jäänud 40 kraadi.
On kellegil nii suurt pinda ja selline küttesüsteem, kui kaua teil soe püsib?
Kas on paha idee panna õhksoojuspump akupaaki kütma? 3 kw tenn akupaagis.
Tea, kui palju voolu võtab õhksoojuspump?
Vana viisi lihtsalt nii maja sooja jõuda puht füüsiliselt ei jõua.

Ettepanekud oodatud.
Kes saab abiks olla, suured tänud.

[Veikko]

Tuleb hakata maja soojustama. Õhkkütte soojuspumpa on targem lisada maijja sisse mitte mingisse akupaagi süsteemi. Kõigepealt, et midagi teha tuleb ikka leida sooja kulu põhjus. Palju võtab õhksoojuspump elektrit - loe foorumit. Mis sul siis kuu kulud on kwh või küttepuud. Olemasoleva öö jahtumisega kulutad sa kusagil 2800 kwh majale kuus energiat mis on hea näitaja.

[hannes178]

100 -ne peno sai aasta tagasi seina löödud.
40 ruumi puid läheb aastas.
Kui õhtul alles jõuan 18:00 koju, siis ei jõuagi paaki soojaks kütta, ~6 h kulub selleks.
Sooviks soojuskaameraga pildi teha, siis näeks ära.

[Veikko]

Kui võimas see Vidarus sul on. Peno 100 mm seina on muidugi säästumaja lahendus mida nüüd valusalt said tunda.

[hannes178]

Viadrus u26 /8 50 kw. Mis mõttes sain valusalt tunda, Veikko?
Enne seda polnd üldse mitte midagi eriti. Vene ajal ehitatud maja.
Täna uurisin natuke seda pumba värki.
Mõni on pannud inverteriga õhk-vesi soojuspumba (15 kw) ainult radikate vett soojendama, akupaaki nad üldse ei kasuta.
See pump maksab muidugi omajagu. Ja see kütab kuni 45 kraadiseks vee, mitte rohkem. Nii räägiti.

[Veikko]

Viadrus u26 /8 50 kw. Mis mõttes sain valusalt tunda, Veikko?
Enne seda polnd üldse mitte midagi eriti. Vene ajal ehitatud maja.
Täna uurisin natuke seda pumba värki.
Mõni on pannud inverteriga õhk-vesi soojuspumba (15 kw) ainult radikate vett soojendama, akupaaki nad üldse ei kasuta.
See pump maksab muidugi omajagu. Ja see kütab kuni 45 kraadiseks vee, mitte rohkem. Nii räägiti.

See et enne m ei olnud midagi ei ole vabanduseks, et kui teha siis teha säästukalt. Alla 200 mm ei tasu mõeldagi penot panna tänapäeval. Valusalt ongi see, et kurdad oma valu siin, et ei jõua maksta. Õhk-vesi soojuspump oleks sinu maja ja olemasolevate seadmete juures järgmine mõttetu raharaiskamine. Uuri kas sinu radiaatorid hakkaks õhk-vesi süsteemi puhul rahuldavalt 45 c juures tubasi ära kütma, vaevalt küll.

[Kalvis]

Klassikaline söekatla radiaatorid on oma pinnaga arvestatud 70 kraadise vee jaoks. Kuni -5 ni veel kuidagi jätkub sul 45 kraadisest veest et tuba ära kütta, külmema ilmaga aga lõdised. Seega on vaja radiaatoreid juurde lisada +45 kraadi soojusväljastust arvestades. Suurtel külmadel avaldub soojuspumbal teine probleem, nad ei jäksa piisavalt enam sooja toota.
Selles mõttes pole vahet, kas ostad õhk-vesi või õhk-õhk pumba, millegipärast on müügimehed aga õhk-veele hullult hinda juurde leiutanud. Nii et kui raha vähe siis on õhk-õhk soodsam.
Õhk-vesi lisapluss õhk-õhk kõrval on soe tarbevesi.

[Hobikütja]

Terv.
Mure järgmine.
80 kraadi, siis hommikul
7 paiku on järgi jäänud 40 kraadi.
Kes saab abiks olla, suured tänud.

Abiks ei oska kuidagi olla kui siis pane puistevilla laepeale juurde aga toon ühe näite.
On maja mis peab vastu mitu päeva kütmata. Kui täna kolmapäeval õhtul teen tule alla siis homme hommikul viskan ühe paki veel peale ja õhtul panen katla kinni kui akupaak on +85*C Uuesti tuleb tuli süüdata pühapäeva õhtul. Akupaak on 3000 L radiaatorid Calidor S4 500 maja köetavat pinda on 220m2 toas +21*C kuni +22*C ja õues -15*C ja rohkem.

[Esimene]

40 ruumi puid läheb aastas.

Mis puid kasutad?
Omal sai katsetatud valge lepaga ja saarepuuga. Valget leppa läks 2 korda rohkem, kui saarepuud.

[Külaline]

mis siia puutub katla võimsus või puude liik ehk mis iganes asjaga ta kütav bõi mitte
asja iva on ju selles et kuumaks köetud akupaak jahtub kiirelt maha ja selle põhjuseks on "hõre" maja punkt
soojuspump ei aita siin midagi sest selle väljund on ju vaid 40...50C
raiskad raha selle ostmiseks ja paigaldamiseks ja hiljem üleval pidamiseks
soojuspumbast on vaid kasu hiljem kui tahad olla nädal või kaks kodust eemal siis hoiab külmumise eest.
alusta soojustamisest

[saarlane]

Kuidas torudega on? ja akupaagi soojustusega.
Meil oli ka kunagi sarnane süsteem ja oli tehtud üks pikk tiir keldris ja kõige viimane radikas ei läindki soojaks peale seda kui sai torud isoleeritud ja torud otsemini veetud läksid kõik võrdselt soojaks ja olid natuke kauem ka soojad

[Esimene]

mis siia puutub katla võimsus või puude liik ehk mis iganes asjaga ta kütav bõi mitte
asja iva on ju selles et kuumaks köetud akupaak jahtub kiirelt maha ja selle põhjuseks on "hõre" maja punkt
soojuspump ei aita siin midagi sest selle väljund on ju vaid 40...50C
raiskad raha selle ostmiseks ja paigaldamiseks ja hiljem üleval pidamiseks
soojuspumbast on vaid kasu hiljem kui tahad olla nädal või kaks kodust eemal siis hoiab külmumise eest.
alusta soojustamisest

Minu asja iva on selles, et kui muidu kütab 6tundi, et paak soojaks saada, siis teise puu liigiga mille kütteväärtus on suurem, saab paagi soojaks näiteks 3-4 tunniga.

Praegu, kui maja ei tarbi, siis 2000L vett saab 40C pealt 80C peale 6 tunniga, sel juhul kui katel annab välja 17Kw-ga
Kui katel töötaks 25Kw võimsusega saaks paagi soojaks 4 tunniga.
Kui katel on ise 50Kw, siis võiks seda kütta ka 50KW-ga. Sel juhul saab paagi soojaks 2 tunniga.
Millise kasuteguriga katel kütab oleneb ka suuresti.

Sinu ival on ka iva sees.

[Külaline]

ega täpselt ei tea mis kraadilt kütma hakkab, et hommikul on 40c on üks info aga kütma hakkab õhtul või ....
kas kütma hakates on vesi 40 või 30 või 20 on suur vahe
samas rakendub ka kohe maja tarbimine taha kütma hakkamisel kui paagis on vesi nt. 20 ...30c
kütmise aeg sõltub veel kütmise intensiivsusest ja paljudest muudest teguritest peale puude
keegi ehk kiirelt ütleb mis on kadu ehk tarbimine kui vesi jahtub sellises mahus sellise eelmainitud delta-t ga.

[Veikko]

50 kw katel saa kunagi 50 kwh tootagi soojuseks kuna 25 % läheb korstnasse ja 75 % küttesse. Nii et 50 kw väljastab ca 38 kwh küttesse. Iseenesest peaks kvaliteetse puuga saama 2000 L vett 3 tunniga tõstetud 40 kraadi pealt 80 c peale. Sellisel juhul ei tohi maja tarbida.

[Külaline]

see tähendab kui maja ka taga on ehk tarbib ja lisaks pole temperatuur mitte 40 vaid 30 vms. siis ongi see aeg ligi 6 tundi olenevalt kütmisest ja materjalist jms.

[hannes178]

see tähendab kui maja ka taga on ehk tarbib ja lisaks pole temperatuur mitte 40 vaid 30 vms. siis ongi see aeg ligi 6 tundi olenevalt kütmisest ja materjalist jms.

Täpselt nii.
Kütan ka nii tamme, saare ja natuke teisi puuliike ka sekka.

[Esimene]

Minu arvutuste kohaselt teoreetiliselt:
2 tonni vett 80C pealt 40C sisaldab 93Kwh energiat, mis tarbitakse ära 10 tunniga.
Ehk 9,3Kwh on maja energia kulu. 250m2-le teeb see 37w/m2. Mis välis temperatuur ka samal ajal oli?

Kui akupaak on jahtunud näiteks 30C peale ja hakatakse kütma, ning köetakse 80C peale 6 tundi. Samal ajal maja tarbib 9,3Kwh, siis katel peab andma välja keskmiselt 31Kw. Tahket kütet peaks kuluma 40kg ja midagi peale.

Peale kütmist jahtub paak 80C pealt 30C-ni umbes 13 tunniga.
2 tonni vett 80C pealt 30C sisaldab 116Kwh.

[Küülaline]

93Kwh energiat, mis tarbitakse ära 10 tunniga. Ehk 9,3Kwh on maja energia kulu

Numbrid on õiged, ainult see 9,3 kW on maja soojuskadu.
NB! Vatt, nagu kõik isikunimedest tuletatud ühikud W, A, V, K jne. kirjutatakse SUURE tähega.
Muide, kui palju maksab tamm, küttepuuna?

[hannes178]

Mina saan 650 euroga täis metsaauto koorma, koos haagisega siis. Tamm ja saar.
Muidu maksab rohkem.

[arutleja]

Mul tekkis samuti esimene mõte, et maja pole piisavalt soojustatud.

Tundub ka, et olemasolev süsteem (nii katel kui ka paak) on 250m² köetava pinna jaoks natuke lahjad:

Akupaagi suuruse rusikareegel on selline, et maja iga m2 köetava pinna kohta peaks olema 10 l. Seega võiks akupaak olla 250 l (kuna su maja 250m²)

Kas katel on Viadrus U22S ja mitme sektsiooniga katel on?
Reegel selline, et kui köetav pind on 200-220m², siis paak 2200l ja katla sektsioonide arv peaks olema 10.
Viadrus U22-10 = köetav pind: kuni 220m² (49 kW)
Seega võiks sinu 250m² maja jaoks katel ka võimsam olla.

Ja kui veel maja soojustus pole piisav, siis ei jõuagi süsteem maja ära toita. Meie kliimas peaks alati natuke võimsama katla võtma kui tootjad soovitavad.

Viadruse kasutegur ei ole paraku väga kõrge võrreldes (näiteks Atmos) puugaasikatlaga.
Sellise pakasega nagu praegu peaks Viadrust lisaks ka hommikul kütma.

Võibolla lisada boiler süsteemile ja sellega juurde kütta? Kes oskab kommenteerida?

[Külaline]

Võimu vähe. Endal on õ-õ pumbast õ-v radikasüsteemile vahele ehitatud ja peaks mainima, et abiks ikka. Olen huvi pärast katsetanud nii, et lükkan pumba välja ja kasutan vaid katlasüsteemi, siis on hommikul kohe kütma vaja hakata, kuigi õhtal paagid soojad olid. Kui pump vahel, siis peab õhtuni vastu ilusti ilma kütmata. Endal on u.130m2 ja 1100L paak ja majaks on muidugi rutsiaegne soojustamata telliskivimaja. Kütteperioodi saab ka tänu pumbale hiljem alustada ja varem lõpetada. Tavaliselt juba märtsis pole vaja korstent tossutada ja kütmine käib ainult põhjamaade kvaliteetse elektri abil. Ja nii kuni novembrini. Soojuspumpa soovitaks igal juhul-vähem kütmist ja rohkem aega pere jaoks. Endal on siseosa asemel lihtsalt soojusvaheti ja jaksab tagastuvat vett u.3-5C soojendada, puudujääva osa ja sulatuste ajal võtab akupaagist juurde, seda siis keskmiselt 1200-1800w tarbitava võimsusega. Üle selle läheb kasutegur juba nullilähedaseks, et lihtsam oleks tenn taha lükata.
Ja soojustusfännidele teadmiseks, et seesuguse vana maja puhul ei tasu penoga papraavitamine mitte mingi nipiga end ära-proportsioonid kohe paigast ära-vaja uut katust-aknaid-ventilatsiooni jne. Praktilisem oleks vana kokku lükata ja uus ehk tänapäevane püsti panna, aga selleks puudub raha kahjuks. Ja ka otsene vajadus. Pension ei ole enam mägede taga, kui see kätte jõuab, müün maad ja metsad ära ja põrutame prouaga soojale maale elama hoopis.

[arutleja]

Viadrus katel U26-8 sektsiooniga, 50 kW, on mõeldud 150-180m2 majale, see on üks põhjus miks ei jõua see katel 250 m2 maja ära kütta.

[tombet]

see 50 kW on reaalne ainult söega kütmisel. Halgudega 8-ribilisest katlast naljalt üle 37 kW välja ei pigista. 2 tonnise paagi jaoks katlast isegi jagub napilt, paagist aga ei jagu maja jaoks. Sellisel hõredal 250 m2 majal võiks olla isegi 3 tonnine paak. Katel aga peaks reaalselt välja andma sel juhul 50+ kW.

[mõtted]

Kuna Viadrus pole Eestis müüdavatest kateldest kõige efektiivsem - palju soojust läheb otse korstnasse, siis on nupumehed proovinud Viadrusest välja võtta viimast näiteks niimoodi, et ümber korstna ehitatakse tünn, millega saab osa sooja "kinni püüda". Või siis pannakse metallplaadid Viadruse küttekäikudesse, et takistada soojuse liigkiiret väljumist katlast ja niiviisi soojust rohkem kätte saada.