Eramule soojustagastusega ventilatsioon

[Oravaonu]

trerbla: kuidas sa mõtled seda F7 paberfiltrit asendada filtrikangaga ? Siis peaks selle filtrikanga kuidagi raamis sisse õmblema, et ta paigal püsiks vms ja kui paks see kangas peaks olema või mitu kihti nii et õhukogused jms ikka samaks jääks ( erinev takistus..?). Selle paberfiltri peal juba on ka üks nn kangasfilter või pigem on see mingist sünteetilisest materjalist, äkki kannatab isegi pesta...? Teine G4 on eraldi.
Filtriite mõõdud:
F7 tuloilmasuodatin: 25,0 × 23,2 × 9,6 cm (ilman tiivistettä)
G4 karkeasuodatin 1: 40,0 × 26,0
G4 karkeasuodatin 2: 25,0 × 23,0

Mis puudutab soojusvaheti pesemist nõudepesumasinas, siis ma oleks sellega natuke ettevaatlik, sest nõudepesumasinas on veejoad üsna tugevad ehk üsna suure kiirusega ja võivad need õrnad ribid ära painutada. Samas ma mäletan maaletooja reklaami, et seda soojusvahetit võib pesta nõudepesuvahendiga. Aga kas ka nõudepesumasnas.. ei meenu.

[trebla]

paberfiltrit ma ei asendanud vaid jätsin üldse edaspidi kasutamata...
toast tuleval õhul seda ju ka ees ei ole.

pestud on neid kangaid küll kah, kui parasjagu saada polnud...

[soeõhk.]

Miks on sissepuhkeõhu vooluhulk 10% võrra väiksem väljatõmbeõhu vooluhulgast? Miks soovitatakse alarõhku? Miks ei või pidevalt 10% ülerõhk olla ? Sai palju mikse
http://www.etsnord.com/includes/Mooduli ... ile_id=182

[dissimulo]

Ilmselt on siin kaks olulist põhjust - alarõhk tagab soodsama niiskusreziimi välisperimeetri soojustuses ehk toaõhk ei saa liikuda seest (kus on suht. niiskus suurem) välja läbi soojustuse. Lisaks on alarõhu korral tagatud, et võimalikud tubase õhu saasteallikad annavad oma osised ära otse väljatõmbesse, mitte ei jää (nagu oleks ülerõhu puhul) tuppa mõneks ajaks ringlema.
Kui on kavas osta uus seade, siis peaks see olema selline, kus on võimalik rõhku reguleerida (sh automaatselt), n ahjukütte olemasolul ja kasutamisel tuleks ruumis tagada ülerõhk vähemalt kütmise alguses ning edasi selliselt, et olulist alarõhku ei tekiks.

[soeõhk.]

Ilmselt on siin kaks olulist põhjust - alarõhk tagab soodsama niiskusreziimi välisperimeetri soojustuses ehk toaõhk ei saa liikuda seest (kus on suht. niiskus suurem) välja läbi soojustuse. Lisaks on alarõhu korral tagatud, et võimalikud tubase õhu saasteallikad annavad oma osised ära otse väljatõmbesse, mitte ei jää (nagu oleks ülerõhu puhul) tuppa mõneks ajaks ringlema.
Kui on kavas osta uus seade, siis peaks see olema selline, kus on võimalik rõhku reguleerida (sh automaatselt), n ahjukütte olemasolul ja kasutamisel tuleks ruumis tagada ülerõhk vähemalt kütmise alguses ning edasi selliselt, et olulist alarõhku ei tekiks.

Tänud. Kuna päevas korra on ahju kütmine, lisaks nädalas kaks korda saun, siis avaldasin soovi mitte iga kord ülerõhku reguleerida ja nii soovitasi nn spetsid hoida pidevalt 10% ülerõhku. Nüüd on paar kuud ka nii olnud. Juskui kõik toimib. Kas peaksin ümber häälestama? Mis on veel pideva ülerõhu ohud? Kuidas siis on õige ja kes mida praktiserib?

[Küülaline]

päevas korra on ahju kütmine, lisaks nädalas kaks korda saun, siis avaldasin soovi mitte iga kord ülerõhku reguleerida

Ilmselt väga asjatundmatu küsimus, aga kas tänapäeval ahju kütmise ajal enam akent lahti ei tehtagi, vaid reguleeritakse mingit ülerõhku? Nagu allveelaevas elaks.

[soeõhk.]

päevas korra on ahju kütmine, lisaks nädalas kaks korda saun, siis avaldasin soovi mitte iga kord ülerõhku reguleerida

Ilmselt väga asjatundmatu küsimus, aga kas tänapäeval ahju kütmise ajal enam akent lahti ei tehtagi, vaid reguleeritakse mingit ülerõhku? Nagu allveelaevas elaks.

Kogu mõte on selles, et maja oleks võimalikult nn hermeetiline ja kogu majast lahkuv soe õhk läheks läbi soojusvaheti ja annaks seal sooja ära sissetulevale värskele õhule. Milleks kütta ilma niisama

[dissimulo]

Kui on pidev ülerõhk ja samas mitte parima kvaliteediga paigaldatud niiskustõke seintes (piisab ka mõnest august niiskustõkke kihis), siis on kondentsi tekkimiseks suurepärane võimalus. Sellest ei pruugi mõnda aega aru saada, kuid mingil hetkel võib tulla kurb avastus, et seenepoisid on kandekonstruktsiooni sisse pesa teinud ning lisaks on soojustus osaliselt kokku vajunud. Eeltoodu kehtib siis puitkonstruktsiooni kohta.

Kui vent seade on häälestatud 10% ülerõhule manuaalselt, st automaatika ei korrigeeri seda vastavalt vajadusele (tegelikule rõhule, õigemini vahele), siis on ahju kütmise ajal kindlasti sees alarõhk. Teadmata küll seadme tavaseadistust (m3 tunnis), siis põlemisprotsess võtab kindlasti rohkem õhku kui on see 10% rõhuvahe. See kehtib muidugi juhul, kui hoone on õhutihe. Kui ei ole, siis ei ole ka see 10% ülerõhku tingimata reaalne (sõltuvalt lekkekoha läbilaskest), kuna lekked tasandavad selle ära ning ka ahju kütmise ajal tungib lisaõhk läbi samade ebatiheduste hoonesse. Ja kui veel aknaid avatakse, siis pole üldse mingit vahet ...

Nagu "soeõhk" ütles, on akende avamata jätmise mõte tõesti selles, et soe kaduma ei läheks (õigemini siis lisakülma sisse ei lastaks). Uute majade ahjudele vajalik eraldi õhuvõtt (kui soovitakse ikka eraldi õhuvõttu)lahendatakse üldjuhul toruga, mis tuleb põranda alt ja läheb ahju suudmesse.

Aga üldiselt on igaühel vabadus valida endale sobiv lahendus ja kui ikka venti ei ole, siis ei olegi midagi muud teha, kui aken avada.

[fanatic]

Kui on pidev ülerõhk ja samas mitte parima kvaliteediga paigaldatud niiskustõke seintes (piisab ka mõnest august niiskustõkke kihis), siis on kondentsi tekkimiseks suurepärane võimalus. Sellest ei pruugi mõnda aega aru saada, kuid mingil hetkel võib tulla kurb avastus, et seenepoisid on kandekonstruktsiooni sisse pesa teinud ning lisaks on soojustus osaliselt kokku vajunud. Eeltoodu kehtib siis puitkonstruktsiooni kohta.

Kui vent seade on häälestatud 10% ülerõhule manuaalselt, st automaatika ei korrigeeri seda vastavalt vajadusele (tegelikule rõhule, õigemini vahele), siis on ahju kütmise ajal kindlasti sees alarõhk. Teadmata küll seadme tavaseadistust (m3 tunnis), siis põlemisprotsess võtab kindlasti rohkem õhku kui on see 10% rõhuvahe. See kehtib muidugi juhul, kui hoone on õhutihe. Kui ei ole, siis ei ole ka see 10% ülerõhku tingimata reaalne (sõltuvalt lekkekoha läbilaskest), kuna lekked tasandavad selle ära ning ka ahju kütmise ajal tungib lisaõhk läbi samade ebatiheduste hoonesse. Ja kui veel aknaid avatakse, siis pole üldse mingit vahet ...

Nagu "soeõhk" ütles, on akende avamata jätmise mõte tõesti selles, et soe kaduma ei läheks (õigemini siis lisakülma sisse ei lastaks). Uute majade ahjudele vajalik eraldi õhuvõtt (kui soovitakse ikka eraldi õhuvõttu)lahendatakse üldjuhul toruga, mis tuleb põranda alt ja läheb ahju suudmesse.

Aga üldiselt on igaühel vabadus valida endale sobiv lahendus ja kui ikka venti ei ole, siis ei olegi midagi muud teha, kui aken avada.

Mina olen aru saanud. et ahjule tuua eraldi õhuvõtt otse väljast eraldi kanaliga ei ole üldse hea lahendus, sest talvel -25C välisõhk pidi kollet piisavalt jahutama. Aga eks pottsepad oska seda paremini lahti seletada.

Ootaks veel arvamusi millist rõhku (ala, üle või null) peaks eramajas hoidma. Miks ei või rõhkude vahe null olla? Või on selle kohta isegi mõni seadusepügal

[dissimulo]

Ma pläkutan siiski veel lisaks
Eluruumide vendi toimimine ei ole Eestis õigusakti tasandil reguleeritud, seega otseselt sealt midagi teada ei saa. Reguleeritud on ainult spetsiifiliste tegevuste (laborid, teatud liiki isikuteenindus jne) ruumide alarõhu kohustus.
Alarõhk on kindlasti vastunäidustatud radooniohtlikes piirkondades. Seda juhul kui vundamendis ei ole spetsiaalseid radoonivastaseid lahendusi kasutatud (kiled, tuulutus jne).

[Külaline]

Mul töötab juba 12 aastat ventagregaat, enamasti min. kiiruse peal, sisse-väljapuhet sellel eraldi reguleerida ei saa, kamina süütamisega pole kunagi probleemi olnud.

Samas - kui õuest agregaati tuleb 250 mm toru ja agregaadist edasi läheb ports torusid ning see ventikas seal agregaadis on kah üks suht hõre asi - siis korstna poolt tekitatud tõmme imeb ka ise täiendavat õhku läbi agregaadi...?
Talvel suure külmaga olen agregaadi välja lülitanud, aga et õuest tuppa tuleb toru esimese korruse kõrguselt ja välja läheb II k katuse serva alt, siis tagab miski õhuvahetuse juba loomulik tõmme ventsüsteemis eneses?

[Külaline]

Rumal küsimus, aga palju on agregaadi kasutegur, selliste numbrite juures.
Väljast tulev õhk −10
Sissepuhuv õhk peale soojusvahetit (puhas) 13.5
Välja puhu õhk(must) −2.5
Seest tulev õhk 19

[Külaline]

Rumal küsimus, aga palju on agregaadi kasutegur, selliste numbrite juures.
Väljast tulev õhk −10
Sissepuhuv õhk peale soojusvahetit (puhas) 13.5
Välja puhu õhk(must) −2.5
Seest tulev õhk 19

vaata http://www.eurovent-association.eu/fic_ ... nt-6-8.pdf lk 44 valem 6.10

[rumal]

Rumal küsimus, aga palju on agregaadi kasutegur, selliste numbrite juures.
Väljast tulev õhk −10
Sissepuhuv õhk peale soojusvahetit (puhas) 13.5
Välja puhu õhk(must) −2.5
Seest tulev õhk 19

vaata http://www.eurovent-association.eu/fic_ ... nt-6-8.pdf lk 44 valem 6.10

Selle õngega ei oska rumal ikka kala püüda

[AnnaAbi]

Millise soojusvahetiga ventilatsiooniseadet eramu puhul üldsegi eelistada tänasel päeval?

Mõni aeg tagasi soovitati paremale kasutegurile viidates peamiselt ikka rootorsoojusvahetit, kuid tänapäevased vastuvoolu plaatsoojusvahetiga seadmed on juba enamasti parema kasuteguriga kui rootoriga variandid.

[Külaline]

Soojusvaheti tüüpidel ei ole tänapäeval suurt vahet, üldiselt on vastuvoolu plaatsoojusvaheti juba suurema kasuteguriga kui rootor. Küll on vahe selles, et rootori puhul on jäätumisoht väiksem kui plaadil, st rootoriga seadet kannatab miinustega kasutada suurema koormusega ja madalama temperatuuri juures. Kui on eelsoojendus, siis pole muidugi vahet.
Vahe on ka selles, et üldiselt (kuigi on ka erandeid) rootorid tagastavad teatud osa väljaviske odööridest sissepuhkesse, plaadi puhul segunevaid õhuvoogusid ei ole.
Kui need eelnevad asjad välja jätta, eks ta suuresti maitse asi ole, millist seadet valida. Ostmisel tuleks vaadata ka muid asju - ventika mootorid (et oleks ikka EC, kuigi ega teisi enam eriti ei pakutagi), SPF, mürataust, filtrid (klass, suurus ja hind), hoolduse lihtsus (kuidas seade avaneb, kui raske on erinevaid juppe puhastamiseks eemaldada) jne.

[AnnaAbi]

Plaatsoojusvaheti eeldab meie kliimas eelkütet. Kui tihti see meie kliimas ka rakendub ehk kas sööb vastuvoolu plaatsoojusvaheti suurema kasuteguri tegelikkuses ära ja lõppkokkuvõttes vahet rootorsoojusvaheti kasuteguriga ja kulutatava energiaga polegi?

[Külaline]

Nii palju kui mulle on silma hakanud, siis passiivmaja sertifikaati omavad seadmed on kõik plaatsoojusvahetiga. Kas see tuleneb puhtalt sellest, et rootorsoojusvahetiga seadmed ei küündi passiivmaja nõuetele vastava kasutegurini?

[redart]

Rootori üheks eeliseks on see, et ta tagastab ka osa väljapuhutavast niiskusest, seega kütteperioodil on tõenäolisem, et ei ole vaja eraldi õhuniisuteid kasutada selleks, et hommikul nina peast ei murduks. Paul Novus 300 väidab, et talle saab ka panna niiskust tagastava soojusvaheti, aga kuidas see toimib, ei tea.

[eksole]

Loen ja imestan.
Miks te taadid tahate ise ja lastete oma perel oma kodus hingata läbi masina ja läbi torustiku tulnud õhku ja taluda veel tööstuslikku müra, kõigetipuks maksta selle elektri eest? Tule taevas appi!
Kas on raske avada aken või lasta fresh klapist puhast - kvaliteetset õhku?

Väljatõmme niisketest ruumidest on muidugi vajalik.

[Külaline]

Loen ja imestan.
Miks te taadid tahate ise ja lastete oma perel oma kodus hingata läbi masina ja läbi torustiku tulnud õhku ja taluda veel tööstuslikku müra, kõigetipuks maksta selle elektri eest? Tule taevas appi!
Kas on raske avada aken või lasta fresh klapist puhast - kvaliteetset õhku?

Väljatõmme niisketest ruumidest on muidugi vajalik.

Aga arvuta, palju kallist sooja niimodi majast välja läheb ja miks ma pean läbi aukude seinas külma õhku ja veel ebapiisavas koguses tuppa laskma?

[eksole]

Väljatõmme saab teha soojustagastusega küttesüsteemi. See selleks.

Ise arvan, et niivõrd kooner ei saa ka olla, et hädise summa kokkuhoiu nimel taluda ise ja piinata oma peret masinliku õhuga ja müraga ja seda kodus.

[Külaline]

Väljatõmme saab teha soojustagastusega küttesüsteemi. See selleks.

Ise arvan, et niivõrd kooner ei saa ka olla, et hädise summa kokkuhoiu nimel taluda ise ja piinata oma peret masinliku õhuga ja müraga ja seda kodus.

Millisest mürast jutt? Ventilatsiooni müra on küll null inimkõrvale, ennem kuuleb köögis külmkappi. Ja milles seisneb masinliku õhu ja tavalise õhu vahe? Olen elanud nii värskeõhuga klappidega majas, kui õieti dimensioneeritud ventilatsiooniga majas ja võin öelda, et pole vaja inimestele kärbseid pähe ajada ja hullu juttu kirjutada masinlikust mürast.

[sashaobrok]

Misasi see masinlik õhk on? Mine vaata taevas chem-traile edasi...

[dumbuser]

Ärge nüüd siis hakake kohe puukallistajat sõimama siin. Temasugused on teinud palju toredaid asju. Kasvõi see debiilne Mere pst kinnipanek, et mingit muru asfaldi peale rullida või siis see wannabe ratturite tipptunnil kõikide pe.se saatmine. Nad võiksid oma eksistentsi õigustamiseks hakata ka võitlema, et loodusliku stahaisuga mädavetikas oleks igas basseinis, et muidu on masinlik vesi ...