ahju pöördsiibrisse väike auk

[kaminahi]

Mis puudutab soome tüüpi pliitidesse paigaldatavaid siibreid, siis ma ei tea kas ma perenaisena pliidi ees askeldades oleksin just alloleval fotol kujutatud lahenduse üle õnnelik.
http://pilt.delfi.ee/picture/12248869/
Arvan, et see on ka põhjuseks, miks meie põhjanaabrid taolistes kohtades pöördsiibreid kasutavad/kasutasid.
Parimat.
Mati Malm.
http://www.kodusoe.ee

See siiber, see on seal selleks, et elu võib tõesti pakkuda üllatuse ja maakodusse tulles on tuletegemise alustamisel vajalik see otselõõri stardisiiber. Seni kuni see pliit stardib ei hakka ka perenaine seal pliidi ees askeldama. Oleks saanud ka teisiti aga seal sai valitud selline lahendus parimaks. Eelkõige, et siiber oleks siiber, mis ka peab! Noh, et saaks hiljem suitsu läbi lõõristiku lasta ilma pliidi ees askeldavat perenaist vingutamata. Aga soomlased ei kasuta põõrdsiibreid seal kus sina pakud, vaid seal, kus Anski lahkesti seletab. Sellel pliidil aga puudub selline koht, seega ka vajadus.
Ole Mati hea ja seleta ka oma siibrilugu nüüd mulle selgeks. Noh, see vertikaalse paigutusega põõrdsiiber lõppsiibrina seal väga uudse lahendusega ahjus, mida teles tutvustad oma seni viimases Kodusaate seerias. Usun, et tule saab üles ka ilma siibrit avamata

kena köik

lihtsalt kaminahi

[anski]

Mis puudutab soome tüüpi pliitidesse paigaldatavaid siibreid, siis ma ei tea kas ma perenaisena pliidi ees askeldades oleksin just alloleval fotol kujutatud lahenduse üle õnnelik.
http://pilt.delfi.ee/picture/12248869/
Arvan, et see on ka põhjuseks, miks meie põhjanaabrid taolistes kohtades pöördsiibreid kasutavad/kasutasid.
Parimat.
Mati Malm.
http://www.kodusoe.ee

Tere!

Vabandan aga ma saanud Sinu jutule pihta? Minu jutt oli hoopis praeahjuga pliitast mitte taolisest.

Aga Kaminahi juba selgitasgi hästi mis oli minu seisukohta.

[Robi 1]

Veidike läbisegi on räägitud ka vertikaali ja horisontaali siibrite paigaldamisest. Mina saan muidugi aru, aga keegi külaline võib segadusse siin jääda. Teadjale ütlen nii palju, et slepedesse ei hakka ma eluilmas klappsiibrit paigaldama ja seepärast ei saanud ka kohe aru, et mis 45% sa kirjutad. Ütlesin selgelt, et need klapikad mulle ei meeldi ja kahetsen seda päeva kui omale üheainsa paigaldasin kunagi.

[pottkivi]

Vabandan Raivo , Anski ja ka teiste ees, kellele mu hommikul tehtud postituse sisu arusaamatust tekitas.
Algatuseks ehk lingiviide pliidi joonisele, mida Anski minu arusaamist mööda silmas pidas, et ka teised saaksid asja jälgida.
http://www.halminen.fi/index.php?module ... bum&aid=20
Olenemata praeahju olemasolust või mitte, tuleb pliidi ette kõndimistasapinda jäävad siibrid valida selliselt , et nad ei tekitaks ebamugavusi söögivalmistajale. Ka praeahjuga pliidi puhul on tegu nn. otsesiibriga nagu Raivogi pliidil , ometi ei paigalda soomlased sinna liugsiibrit.

Ole Mati hea ja seleta ka oma siibrilugu nüüd mulle selgeks. Noh, see vertikaalse paigutusega põõrdsiiber lõppsiibrina seal väga uudse lahendusega ahjus, mida teles tutvustad oma seni viimases Kodusaate seerias. Usun, et tule saab üles ka ilma siibrit avamata
kena köik
lihtsalt kaminahi

Kas sa Raivo pead silmas meie kodulehel krohvitud ahjude galeriis olevat viimast isendit?
http://kodusoe.ee/et_EE/krohvitud-tellisahjud/
Seal on tõepoolest SVT pöördsiiber 207
http://www.svt.ee//index.php?main_page= ... cts_id=131
Tule saab kindlasti üles ka siibrit avamata, kuid siis on seda terve tuba täis, sest läbi suletud siibri ta korstnasse ei pääse
Kuna korstna ühenduslõõri alla tuli hele köögimööbel, ei pidanud otstarbekaks liugsiibri paigaldamist, sest tahame või ei, pudeneb liugsiibri avamisel ja sulgemisel sealt ikkagi nõge. Tegu üle saja aasta vana majaga , milles rohkem kortereid kui üks , seega ei saa ka korstnasse siibrit paigaldada, sest kõrvalkorterist suubub samasse lõõri teise küttekolde suits.
Parimat.
Mati Malm.
http://www.kodusoe.ee

[kaminahi]

Mina mõtlesin viimase kodusaate videos näidatavat eriti kaasaegset ahju ja selle sees pesitsevat vertikaalset põõrdsiibrit. Nii ma ka kord juba oma küsimust selgitasin.

[kaminahi]

Ka praeahjuga pliidi puhul on tegu nn. otsesiibriga nagu Raivogi pliidil , ometi ei paigalda soomlased sinna liugsiibrit.


Parimat.
Mati Malm.
http://www.kodusoe.ee

Poleks lihtsalt vaja kommenteerida ja teistele selgitada, mida ei suuda ise õigesti näha või mõista.

[pottkivi]

Ka praeahjuga pliidi puhul on tegu nn. otsesiibriga nagu Raivogi pliidil , ometi ei paigalda soomlased sinna liugsiibrit.


Parimat.
Mati Malm.
http://www.kodusoe.ee

Poleks lihtsalt vaja kommenteerida ja teistele selgitada, mida ei suuda ise õigesti näha või mõista.

Kas see siiber ei ole siis praeahjuga pliidil otsesiibriks

[kaminahi]

Jah, see ei ole selle projektiga vähimaski seoses, see praeahi ja siiber ja kõik muu mida sa projektis näitad. Motamees ehitas, tema ka tutvustab kui soovib. Mina ootan Veski tänava ahju tutvustamist. Palun tee mulle lihtinimese keeles. Vähemalt püüa

[Robi 1]

Kas üleüldse pöördsiibrit on soovitav kasutada...? Omal on halvad kogemused, sest kui vaid pisut tahma sinna vahele koguneb, siis enam pidamist ei ole- siiber ei sulgu ja olen näinud ka seda, et nad ei püsi pesas, kuna lastakse kolksuga alla ja lagunevad...kuni asi lahti. Lähiajal vaja just kahte põõrdsiibrit vahetama minna, sest üks ei pea ja teine ei tööta üldse ( õnneks ei pea tervet ahjupealset maha lõhkuma, sest saan paigaldada uued siibrid vertikaalselt slepesse).

Vaata Robi,pöördsiibrit ei paigaldata kunagu horisontaalselt ega vertikaalselt.Pöördsiiber paigaldatakse 45 kraadise nurga all.Siibri peal olevasse kivisse tehakse koobas,et klapp korralikult lahti käiks.Siibri raami ääred paigaldatakse tehtud soontesse ja moos.Auku siibriklapis ei poolda,kytma tuleb
öppida.Milleks ilma kytta!

----------------------------------------------
Siin on nüüd see segadust tekitav postitus, mida selgitada tahaksin, sest sain kergelt noomiva kirja ka privas.
Vertikaalselt slepesse tahtsin panna tavalised SOOME tüüpi lehtsiibrid, mille saab välja tõmmata ja puhastada soont vajadusel.Midagi muud ei ole ma väitnud ja jälgin huviga teemat edasi.
Üldisesse siibripoliitikasse siin sekkuda kuidagi ei tahtnud, sest kui kellegile klappsiibrid meeldivad, siis see tema rõõm ja kui ei meeldi, siis veel parem!

[Robi 1]

Õpetlik teema vennasfooruist ( kes keelt tajuvad...).
http://keskustelu.suomi24.fi/node/11010304

[anski]

Tere!

Noh, jah väga õpetlik lugu teemast kuhu sulgusiiber tuleks paigaldada - selle õige kohta peaks olema korstnas.

Vähe seda juttu lugedes selgub, et tegemist on Cronspiseni kahhelahiga, kus suvesiiber ja sulgusiiber on integreeritud.

Kohe ei saagi aru kuidas see üldse töötab? - on ikka värki leiutatud. Ja ahjude maaletooja veel ütleb, et tõmbe peab koldes ollagi kui siiber suletakse. Ilmselt sooja püsivus on ainult mõeldud tihedate uksete peale.

Selle "kaks teguvust" siibri konstruktsioon on siin lk. 125.
http://www.cronspisen.eu/fi/pdf/iav_Cro ... 500_fi.pdf

Õpetlik ka selles, et pole mõtet 7000 eurot maksta tehasahjudest. Kallis õpperaha harakade kütmisele.

http://www.upload.ee/files/2813795/Cron ... t.pdf.html
^Neh, hästi kirjas kõik mis ei kuulu vähemalt minu mõttemaailma..

[stupiduser]

Mida selle kohta ütleb "EPN 10.4 Ehitiste tuleohutus. Osa 4. Väikesed suitsulõõrid."?


Soome analoog igatahes väidab, et siibri liigvarajasest sulgemisest tuleneva vinguohu tõttu peaks siiber vähemalt 3% pinna ulatuses ebatihe olema.
http://www.finlex.fi/data/normit/1937-e3.pdf

Kui tootja ei ole juba ebatihedaks teinud siis tuleks tõepoolest mõned augud puurida või nurk maha lõigata või täielikku sulgumist takistav piiraja peale panna.

[anski]

Tere!

Selle Soome analoogi kohta võin niipalju õelda, et seal on kirjas ainult soovitus mitte kohustus. Ja muidugi on ka soovitav, sest tänapäeval on tõesti mitu inimesi kes tulekoldega kütmisega elus esimest korda tegelevad.

See eo. norm käsitleb siis korstnade ehitamist. Ja on ka mainitud, et sellese augu jätmine võib ka kahjulik olla, kui tegemist on sundventilatsioon majaga.

[stupiduser]

Jah, soovitav on, et ka vähe rumalamad kliendid pikalt elaksid.

Sisuliselt on hermeetilise siibri paigaldanud pottsepa puhul tegemist samasuguse potensiaalse mõrvariga nagu roolijoodiku puhul. Ehk ei juhtu midagi...


Ma arvan, et kui vent tõmbab maja alarõhku (nagu Soome analoogis märgitud) on küttekolde kasutamine nii ehk naa välistatud. Või mis? Et las aga kolle saab õhku korstna kaudu ja suits väljub ventilatsioonist?
Imelik, et selline totrus seal kirjas on. Või eeldatakse, et kasutaja lülitab vendi kütmise ajaks välja (on ta jah nii tark,tubli, järjekindel ja hoolikas)

[motamees]

Eeldatakse siis, et klient on tark ja lülitab vendi välja. Samas eeldatakse, et see klient on nii loll ja paneks siibri enneagu kinni. Kuidagi peaks ennem selgusele jõudma, mida siis kliendilt eeldada.
Kui siibril nurk maha lõigata, siis muutub ta mõttetuks ja pole vaja üldse sellega mässata. Auk võib küll olla väike, aga selat jõuab minna välja väga palju soojust. See on nagu pekldikupoti tilkumine - Ei saa suurt arugi, kui tonnide viisi vett niisma kanalisatsiooni läheb.
Ilma siibrita saab ka elada. Siis aga peavd koldeluugid hästi pidama.

[anski]

Jah, soovitav on, et ka vähe rumalamad kliendid pikalt elaksid.

Sisuliselt on hermeetilise siibri paigaldanud pottsepa puhul tegemist samasuguse potensiaalse mõrvariga nagu roolijoodiku puhul. Ehk ei juhtu midagi...

Tere!

Noh, kui sellele liinile lähtutakse, saame ehk süüdlast paremini hermeetilise siibri valmistatud tehasest õtsida. Pottsepa kohustus on ainult sellest neid "vähe rumalamad klienti" eel hoiatada, mitte lekkivat sulgusiibrit paigaldada. Ja kui ahjukütja ei oma veel kütmisoskusi, ehk siis tema peab siibri lahti jätma või koguni hõõguvad söed õue välja viia ja veel vinguanduri soetama.

Siin keegi on arvutanud, et pärast kütmist 24tunni jooksul 10x30mm august põgeneb 150Kg sooja õhku mille temperatuur keskmiselt 200kraadi, ehk 8kWh energiat, mis vastab u. kolmandikku kütmisest saadust energiast. Juhul siis kui uksed pole tihedad.
http://keskustelu.suomi24.fi/node/4214518

Endal ahjudes muidu toppelsiibrid nagu vanasti tehti. Arvan, et sellal keegi ei saanud isegi pähe hakata sulgusiibridesse auku puurima. Taolisele tegemisele siin on juba term kaua olnud olemas: "Uusavuttomuus".
Paistab et seda Eestis on ka näha..aga kas term ka olemas.
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?9,864819

http://fi.wikipedia.org/wiki/Uusavuttomuus

[stupiduser]

Eks seepärast ongi Soome päritolu pöördssiibrid ebatihedad tehtud, et pärast keegi neile näpuga näidata ei saaks.

Lugesin just kuskilt (Päästeameti lehelt ehk?), et tüüpiline vinguohver on keskealine mees, kel seljataga eluaegne ahjukütmiskogemus.

Seal keskustelu foorumis oli armas jutt sellest kuidas väimeespoiss oma liig vara ahju sulgevale äiale vinguanduri kinkis. Järgmine kord külla minnes selgus, et äi oli oma targa aruga vinguandurilt patarei välja võtnud kuna andur oli tema arvates "liiga tundlik" ja karjus iga kord kui äi ahju sulges.


PS see liigvarane ahju sulgemine tuleneb vist sellest, et inimestel on jäänud väärarusaam, et ahi läheb kuumaks alles siis kui siiber kinni panna ja kuuma annavad söed
Kivis levib soojus nii aeglaselt, et välispinnale jõuab see üsna selle ajaga kui koldetäis ära põlenud on. Ja siis inimene vaatabki, et kütmise ajal ahi ei soojene aga niipea kui siibri kinni panen siis läheb kuumaks. Ja eks sellest tulebki mõte, et panen siibri varemkinni, siis läheb ka ahi kiiremini soojaks
Kuigi tegelikult on tegemist selle soojusega, mis ahjuseina tund aega tagasi sisse läks.

[Annes]

Pole kaua aega kirjutanud, aga siin toodud soomlase arvutus pani mind arvutust kontrollima. Pilu 10 x 30 mm = 0.01 x 0.03 cm = 0.0003 m2. Olgu õhu liikumise kiirus 0.5 m/sekundis siis 24 tunniga läbiv õhu kogus on:
0.0003 x 0.5 x 3600 x 24 12.96 m3/ööpäevas; 3600 on sekundite arv tunnis.Selle õhu kaal on 16.71 kg. Selline kogus õhku kui ta väljub 24 tunniga, annab pidevalt oma soojust üle ahju sisemusele ning temperatuur langeb väljuval õhul. Võtame keskmiseks temperatuuriks 100 kraadi, siis saame soojuse kaoks 402 kcal ehk 0.467 kWh. Et saada soomlase tulemust peaks läbi pilu sekundis voolama 10 korda kiirem õhuvool s.o 5 m/s. 8 kWh energia kaotuse saaksime siis kui läbi sellise väikese ava 10 x 30 mm voolaks õhk temperatuuriga 1709 kraadi.

[stupiduser]

Ma just mõtlesin, et kuidas ta sellise suure tulemuse sai arvutades.
Arvutuskäigu asemel oli tal "olen arvutanud".

Ma usun, et 200 C on väga ebareaalne temperatuur, ka 100 C on ülepaisutatud, seega tuleb lahkuvaks energiaks veel kaks-kolm korda väiksem suurus.

Veel hakkas mulle silma, et 8 kWh oli kolmandik koguenergiast, ehk siis küttekoguseks 7 kg ehk päevane küte on umbes pool korvi 30 cm kaske.

0.467 kWh saame umbes 145 grammi puidu põletamisest, mis 150 päevase kütteperioodi korral teeb 22 kg puid ehk umbes üks korvitäis 40 cm lepapuud.
Mina säästaksin ühe keskmise kütmiskorra jagu puid.

[kaminahi]

Ma veaks selle ümbe siibriraugu jutu siibrist koldeni ja ahjuukseni. Arvutame me kuitahes mitmendate komakohtadeni ja mis süsteemis, ikka on näha täielikku meelevaldsust kasutatavate algandmete suuruses. Eks iga mees räägi oma numbritega ja nii ka mina. Ma tahaks aga näha rehkendajatelt mõnda sellist projekti, mille kohta need kümnetuhandikes rehkendused ka käivad? Jutt saaks muidugi pikem, aga enne ootaks vastused ära.

[kaminahi]

200 mm diameeriga põõrsiibri pindala on 3,14 x 100 = 314 mm2 Soovitatav ava 3% on 9,42 cm2. Ümara augu suurus diameetriga 35 mm annab ava suuruseks 9,6 cm2
Õhu liikumise kiirus selles avas on ebahermeerilise ahjuukse korral kindlasti kordades rohkem kui 0,5 m/s
Pottkivi väidab, et SVT põõrdsiiber, mis pole kindlasti loodud lõppsiibriks on temale selleks igati hea, et mitte öelda suurepärane. Selle siibri siseringi ümbermõõt on 800 mm. Keskmine pilu on min. 2 mm . Seega 2 x 800 = 1600 mm2 seega 16 cm2.
Kui Stupiduseri korvitäis 40 sm pikkuseid lepahalgusi kaalub 22 kg ja minu korvitäis 15 kg, siis peab üks korv olema
147 % suurem või puud samavõrra märjemad.

[anski]

Tere!

Seal Delfi portaalis oli autor "Norija" tore komment mida olen ise ka püüanud alati järgida ja nii elusate kirja jäänudgi.

Kui vingusurma kardad, siis kaks reeglit:
1) ära küta ahju purjus peaga,
2) ära mine magama enne, kui siibri sulgemisest on möödas kaks tundi. Hiljem võib ka pärast tundi magama minna, aga seda siis, kui juba ahju piisavalt tunned.

Mina olen kord krooniline suitsetaja ja üsna kehva lõhnameelega, aga selle ma jagan täiesti kindlalt ära, kui ahi vingu sisse ajama hakkab. Ega see pole keemiliselt puhas CO, et lõhnata ja värvuseta gaas, selle tunneb ikka lõhnast ära. Magades ei pruugi tähele panna ja purjuspäi võib magama jääda või muid lollusi teha.

[pottkivi]

200 mm diameeriga põõrsiibri pindala on 3,14 x 100 = 314 mm2 Soovitatav ava 3% on 9,42 cm2. Ümara augu suurus diameetriga 35 mm annab ava suuruseks 9,6 cm2
Õhu liikumise kiirus selles avas on ebahermeerilise ahjuukse korral kindlasti kordades rohkem kui 0,5 m/s
Pottkivi väidab, et SVT põõrdsiiber, mis pole kindlasti loodud lõppsiibriks on temale selleks igati hea, et mitte öelda suurepärane. Selle siibri siseringi ümbermõõt on 800 mm. Keskmine pilu on min. 2 mm . Seega 2 x 800 = 1600 mm2 seega 16 cm2.
Kui Stupiduseri korvitäis 40 sm pikkuseid lepahalgusi kaalub 22 kg ja minu korvitäis 15 kg, siis peab üks korv olema
147 % suurem või puud samavõrra märjemad.

SVT pöördiiber 207 sisemõõt on 150 x 250 mm
http://www.svt.ee//index.php?main_page= ... cts_id=131
ava pindala seega 15 x 25 = 375 cm2
kui arvestada klapi pindalaks(2 mm väiksemad servad) 14,8 x 24,8 = 367,04 cm2
375 - 367.04= 7.96 cm2 mitte 16 cm2
Äkki sober Raivo lisab siis allika, kus on kirjas millised siibrid kuhu sobivad ja kui suuri korve võib puude tassimiseks kasutada
Parimat.
Mati Malm
http://www.kodusoe.ee

[kaminahi]

200 mm diameeriga põõrsiibri pindala on 3,14 x 100 = 314 mm2 Soovitatav ava 3% on 9,42 cm2. Ümara augu suurus diameetriga 35 mm annab ava suuruseks 9,6 cm2
Õhu liikumise kiirus selles avas on ebahermeerilise ahjuukse korral kindlasti kordades rohkem kui 0,5 m/s
Pottkivi väidab, et SVT põõrdsiiber, mis pole kindlasti loodud lõppsiibriks on temale selleks igati hea, et mitte öelda suurepärane. Selle siibri siseringi ümbermõõt on 800 mm. Keskmine pilu on min. 2 mm . Seega 2 x 800 = 1600 mm2 seega 16 cm2.
Kui Stupiduseri korvitäis 40 sm pikkuseid lepahalgusi kaalub 22 kg ja minu korvitäis 15 kg, siis peab üks korv olema
147 % suurem või puud samavõrra märjemad.

SVT pöördiiber 207 sisemõõt on 150 x 250 mm
http://www.svt.ee//index.php?main_page= ... cts_id=131
ava pindala seega 15 x 25 = 375 cm2
kui arvestada klapi pindalaks(2 mm väiksemad servad) 14,8 x 24,8 = 367,04 cm2
375 - 367.04= 7.96 cm2 mitte 16 cm2
Äkki sober Raivo lisab siis allika, kus on kirjas millised siibrid kuhu sobivad ja kui suuri korve võib puude tassimiseks kasutada
Parimat.
Mati Malm
http://www.kodusoe.ee

Tore ja vaimukas. Põõrsiibri leht on siiski ka sinu valemit kasutades 146 x 246= 359 sm2

Pottkivihärra, sa võid kodusaate tädidele rääkida mida oskad, aga ära tule sellise jabura jutuga teiste pottseppade ette laiama.

[Küülaline]

200 mm diameeriga põõrsiibri pindala on 3,14 x 100 = 314 mm2

Varemalt oli ringi pindala ikka 3,14 x r² = 3,14 x 100² = 31400mm² =314cm²