Pottahi nii nagu Kesk-Euroopas

[kaminahi]

Kes ja kus on Eestimaal ehitanud pottahju nii, nagu näeb ette maaletoodud EN-15544 ja kas tõesti?
Kas on tulemas mõni kogemusi vahetav ürituski
Kas kutseandjad tunnustavad kahhelahjul silikoonvuuke ?
Kuna mulle ebaselget on palju, siis on mida arutada

[teadja]

No mina pole kyll mingi kutse jagaja aga see kysimus tekitab uue kysimuse!Milleks
pottahjule silikon.Unusta ära,vaeva tuleb näha ja potid möötu töödelda.Selleks
meheks ongi Potseppmeister!Tootjad näevad kyll kurja vaeva aga kahjuks nii
täpselt nagu vaja nad seda ei suuda.Ärge unustage.Potsepatöö on käsitöö ka xxi
sajandil!Edu!

[raga]

Vot potitöö on sääne värk, kus millimeetrit tuleb hoolega poolitada, see näitab taset ja pühendumist. Üldpildi parandamiseks tehakse ikka järelvuukimist, aga saab ka ilma. Jah, sõber keraamik, ei suutnud mulle teha ka sirget asja, aga nagu temale kohane ja ühest otsast ka õigus, siis käsikreaamika peabki natu kõver olema.

[kaminahi]

Küsisin Kesk-Euroopa tehnoloogia järgi ehitatud pottahjude kohta.
Ja meiel levinud silikoonitamisest....

[meelisvaiksaar]

Hommikut.
Potitööd teen ilma silikoonita.Sisud olen ladunud samasugused nagu kiviahjulgi.
Lugupidamisega meelis vaiksaar.

[kaminahi]

Meelis ja teised meistrid. Räägime siin eelkõige Kesk-Euroopa normide ja tavade järgi ehitatud pottahjudest.
Silikoonimisest seda, et silikoonimist seal vist ei tehta

[pottkivi]

Kes ja kus on Eestimaal ehitanud pottahju nii, nagu näeb ette maaletoodud EN-15544 ja kas tõesti?
Kas on tulemas mõni kogemusi vahetav ürituski
Kas kutseandjad tunnustavad kahhelahjul silikoonvuuke ?
Kuna mulle ebaselget on palju, siis on mida arutada

Tere.
EN määrab ära kütteseadme parameetrid(kolle, lõõristik) ning vastavalt sellele ka puidu koguse , mida kütta. See kas ahju või kaminahju välisvooder on pottidest, tellistest, crovalmassist, keraamilistest salvestavatest plaatidest(Ortner, Cebud, jne.) voolukivist või veel millestki muust salvestavast materjalist, ei oma iseenesest suurt vahet. Kui vaadata EN- 15544, siis kolde ehituselt ei taha sinna alla mahtuda soomlaste leivaahjud ja eestlaste madala ning laia umbkoldega küpsetamiseks mõeldud universaalahjud. Kes on viitsinud vaadata EN sisalduvaid nõudeid kolletele, näeb et paljudki parameetrid kattuvad siin viimasel ajal tsiteeritud A. Veski soovituslike kolde mõõtudega. Füüsika on tunduvalt vanem kui EN. Ka rõhutab EN vajadust hoida koldes võimalikult kõrget temperatuuri, seega ei sobi antud ideoloogiaga nn. presskolded. Lõõri pikkuse annab EN minimaalse . Lõpliku lõõripikkuse arvutamisel tuleb lähtuda ka korstnast ning sellest kui madalaid temperatuure sinna lasta kannatab.
Ahjupottide vuukide silikoonitamist ei saa kutseandja kuidagi keelata ning minu teada on eestis selliseid hüper- super meistreid, kes seda tehnoloogiat kasutavad pea olematu hulk(ma ei arva siia hulka mingeid nurgapottseppasid). Meie firmas pole silikoonimist kunagi kasutatud.
Keskeurooplased on alates möödunud sajandi kolmekümnendatest üha enam kasutanud vuugiga pottide paigaldamise tehnoloogiat. NB! mitte silikoonitamist. Oletan, et siin on määravaks hind nii potitootjate poolt(vähem eeltöötlust) kui pottseppade poolt(vähem järeltöötlust), sest vastasel juhul kaob ka tellimisvõimeline klientuur. Kindlasti on selle vuugitamisega lõivu makstud ahju konstruktsiooni tugevusele. Kui kasutada deformatsioonivuuke või hüpokaustsüsteemi sise -ja välisvoodri vahel, saab ohte minimeerida. Ise olen siiski nn. vanakooli mees ja laon pottahje nullvuugiga.
Parimat.
Mati Malm
tel. 5299193
http://www.kodusoe.ee

[kaminahi]

Tore.
Nullvuugiga? Kuidas Sina need nullvuugid viimistled? Loodan, et mõistad küsimuse eesmärki?

PS Mulle siiski tundub, et siin näiteks Veski poolt valgustatud ribikoldeid tsiteerinud ei ole mõistnud seda koldeteemat.

Tsiteerin siis neile Veskit:
"Kuna laias koldes ei ole põlemine täielik ning laia võlvi ei saa kandadel kindlalt toetada, siis tuleb sel juhul paratamatult paigutada kolde küljele löörid või teha kolde seintesse sügavad ribid."

Unibuildi kolde ribidel on sootuks teine funktsioon.

Kas sina mõistad ja nõustud öelduga?

Pottvoodri juurde tagasi. Kuna EN järgi pottvooder ei tohi kokku puutuda suitsugaasidega, siis kas jäiga (näiteks meile teada Ortneri) segu kasutamine pottvoodri paigaldamisel halvendab tõesti potitöö kvaliteeti ja vastupidavust või on savisegu kasutamine eelistatud vaid ahju korduva lammutamise vajadust silmas pidades?

[stupiduser]

Kuna EN järgi pottvooder ei tohi kokku puutuda suitsugaasidega,

Mul on vist ENis midaagi kahe silma vahele jäänud.

Ole nii kena, palun, ja anna viide ENi vastavale punktile.

[kaminahi]

Suitsugaaside materjal peab olema teatavasti HBO+. Tegelikult siis etteantud omatustega materjal.

[stupiduser]

Noh selle kohta paluksin kindlasti viidet ENi punktile

[kaminahi]

Noh selle kohta paluksin kindlasti viidet ENi punktile

Kuids nüüd piisavalt viisakalt vastata? Tean, et sina oled haritum. Sobis?

[Leevi]

Noh selle kohta paluksin kindlasti viidet ENi punktile

Ahju sisemuseks kasutatakse šamottkivi, tihedusega 1750 kuni 2200 kg/m³
ja lahtine poorsus (poorid on omavahel ühendatud) 18 % kuni 33 %
(ruumalast), soojusjuhtivus temperatuuril 20 oC kuni 400 oC vahemikus 0,65
kuni 0,90 W/(m.K).

http://kodusoe.ee/EN15544.pdf

[stupiduser]

Noh selle kohta paluksin kindlasti viidet ENi punktile

Kuids nüüd piisavalt viisakalt vastata? Tean, et sina oled haritum. Sobis?

Viitad sellele, et üks mees nõutas massiivse HBO+ ainuvõimalikkuse propaganda peale Venemaalt shamoti maaletoojalt vastavusserdid välja, mis selle ainusobivuse kummutasid?

Ma ei ole küll kindel, et hetkel viitsiksin hakata mõtisklema "fireclay" tähenduse üle.

See-eest olen üsna kindel, et tulega mittekokkupuutuvates lõõristiku osades ükski terve mõistusega inimene shamotti ei kasuta ja üsna kindel on, et seda ei mõelnud nii ka standardi väljatöötajad.

[kaminahi]

Noh selle kohta paluksin kindlasti viidet ENi punktile

Kuids nüüd piisavalt viisakalt vastata? Tean, et sina oled haritum. Sobis?

Viitad sellele, et üks mees nõutas massiivse HBO+ ainuvõimalikkuse propaganda peale Venemaalt shamoti maaletoojalt vastavusserdid välja, mis selle ainusobivuse kummutasid?

Ma ei ole küll kindel, et hetkel viitsiksin hakata mõtisklema "fireclay" tähenduse üle.

See-eest olen üsna kindel, et tulega mittekokkupuutuvates lõõristiku osades ükski terve mõistusega inimene shamotti ei kasuta ja üsna kindel on, et seda ei mõelnud nii ka standardi väljatöötajad.

Standard sinust ei sõltu. Ei saa seda sinu tarvis siin teisiti ju tsiteerida. Pealegi olen osalenud selle koostajate koolitusel .

Terve mõistusega on nii nagu kellelgi on ...ja nii siis tegutsebki,

[külavanem]

See-eest olen üsna kindel, et tulega mittekokkupuutuvates lõõristiku osades ükski terve mõistusega inimene shamotti ei kasuta ja üsna kindel on, et seda ei mõelnud nii ka standardi väljatöötajad.

Keeruline on ikka standardi väljatöötajate mõtteid lugeda. Ei julge enam midagi ehitada, mine tea mida need standardi loojad veel mõtlesid.

[stupiduser]

Noh selle kohta paluksin kindlasti viidet ENi punktile

Kuids nüüd piisavalt viisakalt vastata? Tean, et sina oled haritum. Sobis?

Viitad sellele, et üks mees nõutas massiivse HBO+ ainuvõimalikkuse propaganda peale Venemaalt shamoti maaletoojalt vastavusserdid välja, mis selle ainusobivuse kummutasid?

Ma ei ole küll kindel, et hetkel viitsiksin hakata mõtisklema "fireclay" tähenduse üle.

See-eest olen üsna kindel, et tulega mittekokkupuutuvates lõõristiku osades ükski terve mõistusega inimene shamotti ei kasuta ja üsna kindel on, et seda ei mõelnud nii ka standardi väljatöötajad.

Standard sinust ei sõltu. Ei saa seda sinu tarvis siin teisiti ju tsiteerida. Pealegi olen osalenud selle koostajate koolitusel .

Terve mõistusega on nii nagu kellelgi on ...ja nii siis tegutsebki,

Ei mõista. Sa pole ju midagi tsiteerinud
Kes need koostajad olid, kelle koolitusel käisid?

[kaminahi]

Koolitajad olid VEUKO president Robert Salvata jt.

[stupiduser]

Ja VEOKO president Robert Salvata väitis koolitusel, et edaspidi peavad kõik pottahjude lõõrid olema vooderdatud shamotiga?

[kaminahi]

Annes on foorumis, võiks Stupile vastata.

[teadja]

Ma arvan,et kaminahjul soovitati unibuldi ahjud vooderdada samotiga!

[2korda2]

http://kodusoe.ee/EN15544.pdf

Kas need on tsitaadid standardi tekstist? Ei mingit ümbersõnastust?
Sellisel juhul tekib minul küsimus - kas see standard ikka keeletoimetaja käe alt käis läbi?

Viide: Väga rasket šamotti ei ole soovitav kasutada kolde ehituseks ja samuti ei tohi kasutada erineva kvaliteediga šamotte koos!

Lause esimene pool räägib soovitusest, teine pool keelust. Ometi on lause pooled ühendatud sõnaga "samuti". Standardi tekst peaks olema üheselt arusaadav.

[Annes]

Jälgin seda teemat ja mida ma oskan lisada? EN 15544 on soovituslik Euroopas mitte kohustuslik. Iga maa kasutab oma iseärasusi. Nii on Saksamaal oma nõuded ja nende seadused on neile ülemuslikud. Mille poolest nad erinevad? Näiteks EN 15544 kolde põhjapindala = 100 x maksimaalse puidu kogusega kg-des. Saksa seaduse (TR-OL 2006) järgi võetakse aluseks ühe tunni jooksul põlev kütuse (puu) kogus. Šamott-telliseid on mitut sorti. Kergšamott on tihedusega 0.45 ja enam. Hea isolatsiooni materjal. Ahjušamott on tihedusega 1.8 – 2-2 g/cm3. Raskešamotti kasutatakse kõrgsulatusahjudes. Viimane on tihedusega 2,8, see kivi salvestab palju sooja ja juhib ka kiirelt seda. Materjal on rabe ja ei talu hästi temperatuuri kõikumisi. Muidugi on siin veel teisi iseärasusi - koostis,tehnoloogia jne. Erinevate omadustega šamott-telliseid ei panda kütteseadmes kokku põhiliselt erineva joonpaisumise ja tsüklite taluvuse tõttu. Nüüd ühest keraamika iseärasusest. Keraamiline toode, mis peab taluma korduvalt temperatuuri kõikumisi, peab olema jahutatud tootmise käigus aeglaselt maha. Oluline on vahemik 600 – 500 kraadi, täpsemalt oluline on temperatuur 571 kraadi ja selle ümbrus. See on seotud Si- alfa ja Si- beeta faasiga. Ühel on suur joonpaisumine ja teisel väike. See hüppekoht tuleb jahutada aeglaselt, siis ei jää tootesse sisepingeid ja kui ahjus hiljem toimub sellest temperatuuri piirist üleminek, siis toaahi jahtub aeglaselt maha ja sisepingeid ei teki. Milline on vajalik jahtumise kiirus selles tsoonis? Jahtumise kõveraid uurides näeme, et see on ca 10 kraadi tunnis. Milline on Aseri kivi jahtumise kiirus selles tsoonis? Kuna Aseri põletab oma tellist 950 kraadini ja kogu tsükkel kestab 48 tundi, siis 950 + 950 = 1900 kraadi on temperatuuri ulatus, mis tuleb 48 tunniga läbida, 1900 : 48 = 39,5 kraadi. Seega keskmine temperatuuri languse kiirus on 4 korda suurem, kui oleks vajalik 600- 500 kraadi tsoonis. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on temperatuuri langus tunnis. Need arvud on varem kuuldud ja saadud Wienebergeri firma esindajatega vesteldes ja kui ma eksin, siis vabandan Aseri ees. Kui Tartus oli firma Ortneri koolitus, siis oli siin ka härra Manfred Huber, kes oli Wienebergeri osakonna juhataja, enne kui läks üle Ortneri juhiks ja ta oli väga imestanud kui kuulis, et Wienebergeri tellis on ahjutellis. Miks siis vanasti osati toota head ahjutellist? Tehnoloogia oli teine. Põletus toimus aeglaselt, köeti puudega ja tellis jahtus maha aeglaselt koos ahjuga. Paljud teist on varem kokku puutunud Soome tüüpi tellisahjuga ja imestavad, miks meie tellis laguneb selles ahjus. Kuna keskelt tõusevad kuumad suitsugaasid ahju lae alla ja pööravad laskumisse, siis ülemine koht saab kuuma ning massiivne tellis ei talu sellist koormust. Mul endal on põletusahjus kaitsemüür Laeva savist tehtud tellis ja iga kord saab see kuuma ca 950 kraadi ja seda 1-2 tunni kestel. Selliseid kive kasutan ca 14 aastat ja praegu toimivad edukalt. Aga neid kive valmistati aeglase jahtumisega.
Ma olen varem seda küsimust juba puudutanud, aga meie inimene internetis ei viitsi vanu asju lugeda. Loodan, et seekord meie meistrid said natuke targemaks.

[kaminahi]

Ikka saime targemaks. Nüüd oskame küsida sellele jutule järge. Millest tuleb ahjud ehitada Eesti külades?

[Leevi]

Ikka saime targemaks. Nüüd oskame küsida sellele jutule järge. Millest tuleb ahjud ehitada Eesti külades?

Väga madal viis pisarakiskujaks tuua eesti külad ja seal elabad memmed ning selle abil tsemendibuumile pinnast luua. tsemendi baasil seguga võib vabalt laduda nn lisavoodriga ahju välismüüritist, mille juures ei pea kivid isegi seotises olema, peaasi, et müüritis iseennast ära kannaks. Sealt sissepoole ei ole tsement küll teretulnud. Lisavoodrita ahjust hoiaks tsemendi kohe väga kaugel. Savivuuk ei pudise ühti, kui on õigesti tehtud segu ja ehirusviis õige. Kes soovib, võib ju vuugid kasvõi munavalge ja vee lahusega üle käia, et süda rahul oleks ja vuuk tolmuvaba püsiks.