passiivmaja ehitamine

[rokikas]

Ahoi!
Tsiteerin ühes teises teemas olnud postitust:

Mis vahet on passiivmajal ning "maksimaalselt väikese energiakuluga" majal? Peale selle et ühel on eesmärgid ning nende saavutamise kontrolltingimused selgesõnaliselt paberile pandud aga teine juhtum ebamäärasema eesmärgi ning kontrolliga.

Kirjutades arvasin et küsimuses sisaldub ka vastus aga see selleks.

Passiivmaja põhiliseks ideeks on:

...minu arvates et konkreetne (üpris väike) lubatud arvestuslik kütteenergia kulu (+primaarenergia) arvestus on ette antud aga kuidas seda täpsemalt saavutada on vabaks jäetud. Kohati saab lugeda kõiksugu eri "vidinaid" mida üritatakse millegipärast sinna kohustuslikuks külge pookida aga algne idee on vist üpris lihtne ja selge.

Kas seda ka praktikas meie tingimustes saavutada on võimalik, tahaks ise ka teada.

Vähemalt soomlased väidetavalt suudavad neil kehtivatele nõuetele vastavaid maju ehitada. Esialgu veel usun et küll ka meie selleks võimelised oleme kui kõik osapooled seda tahavad ning vastavalt ka tegutsevad.

[valaskalakene]

Ahoi!

...minu arvates et konkreetne (üpris väike) lubatud arvestuslik kütteenergia kulu (+primaarenergia) arvestus on ette antud aga kuidas seda täpsemalt saavutada on vabaks jäetud. Kohati saab lugeda kõiksugu eri "vidinaid" mida üritatakse millegipärast sinna kohustuslikuks külge pookida aga algne idee on vist üpris lihtne ja selge.

Päris huvitav, et kogu selle aastaid kestnud arutluse jooksul ei ole põhipoint ikkagi välja tulnud. Ülaltsiteeritu on üks tüüpiline väärkäsitlus passiivmaja kontseptsioonist.

"Passiivmaja on ehitis, milles soojuslik mugavus on saavutatud ainult hea õhukvaliteedi tagamiseks vajaliku ventilatsiooniõhu lisasoojendamise või –jahutamisega."
http://passipedia.passiv.de/passipedia_ ... definition

See tähendab seda, et traditsioonilise kütte (jaotus)süsteemi saab jätta ehitamata ja soojuse jagada laiali ventilatsiooniõhuga. Kontseptsioonis ei ole mitte ühtegi arvväärtust ette antud.

Selleks, et ventilatsiooniga oleks mugavust ja õhukvaliteeti ohvriks toomata võimalik soojus laiali jagada, ei tohi maksimaalne küttekoormus ületada 10W/m2. Siit tulenevad juba arvväärtused vastavalt kohalikele oludele.

päikest

[Imelik]

Kontseptsioonis ei ole mitte ühtegi arvväärtust ette antud

Vastab tõele. Küll on arvväärtused ette antud passiivmaja standardis (miile järgi käib projekteerimine).
Veelkord - soojustuse ja ventilatsiooniga ei saa kompenseerida olukordi mis tulenevad kliimast ja kasutusest. Iga uue väitlejaga ei raatsi otsast alustada.

[rokikas]

Ahoi!

...minu arvates et konkreetne (üpris väike) lubatud arvestuslik kütteenergia kulu (+primaarenergia) arvestus on ette antud aga kuidas seda täpsemalt saavutada on vabaks jäetud. Kohati saab lugeda kõiksugu eri "vidinaid" mida üritatakse millegipärast sinna kohustuslikuks külge pookida aga algne idee on vist üpris lihtne ja selge.

Päris huvitav, et kogu selle aastaid kestnud arutluse jooksul ei ole põhipoint ikkagi välja tulnud. Ülaltsiteeritu on üks tüüpiline väärkäsitlus passiivmaja kontseptsioonist.
"Passiivmaja on ehitis, milles soojuslik mugavus on saavutatud ainult hea õhukvaliteedi tagamiseks vajaliku ventilatsiooniõhu lisasoojendamise või –jahutamisega."
http://passipedia.passiv.de/passipedia_ ... definition
See tähendab seda, et traditsioonilise kütte (jaotus)süsteemi saab jätta ehitamata ja soojuse jagada laiali ventilatsiooniõhuga. Kontseptsioonis ei ole mitte ühtegi arvväärtust ette antud.
Selleks, et ventilatsiooniga oleks mugavust ja õhukvaliteeti ohvriks toomata võimalik soojus laiali jagada, ei tohi maksimaalne küttekoormus ületada 10W/m2. Siit tulenevad juba arvväärtused vastavalt kohalikele oludele.
päikest

Eks see et ma olen kõigest sellest väga valesti aru saanud (või pole üldse saanud) on loomulikult võimalik. Kuna ma ei oma kahjuks inseneri haridust siis ilmselt teema hoomamiseks lihtsustan omajaoks loetud infot ning see võib ka mu väljaütlemistest näha olla. Tore kui siia tuleb keegi kes suudab ka adekvaatset infot jagada.
Sinu postitust lugedes tekkis mul kohe küsimus "kumb oli enne muna või kana" e. mis on passiivmaja "tehnoloogia" eesmärk. Kas eesmärgiks on/oli luua maja mille soojusenergia jaotuse vajadust saaks rahuldada ventilatsiooniõhku kasutades ning kõik muud näitajad on lihtsalt sellega kaasnev tagajärg või oli/on eesmärgiks luua maja mille soojusenergia vajadus on viidud teatud väiksele tasemele (15 kwh/m2./a. näiteks)mingigi mõistliku rahalise tasuvusaja lootusega ning kõik muu on seda eesmärki täita aitav või paratamatult kaasnev?
Lugemisvara http://www.passiivmaja.ee/index.php?id=5 http://www.passiv.de/07_eng/PHI/Flyer_q ... urance.pdf http://erg.ucd.ie/pep/
Tiba varasemast ajast http://erg.ucd.ie/pep/pdf/Passive_House_Sol_English.pdf
Päris huvitav loeng/ettekanne võis olla http://www.ekvy.ee/attachments/article/ ... 2%2012.pdf
Kes lugeda ei viitsi http://teadus.err.ee/salv?id=3910&cat=1&pg=1&saade=211

Millegipärast on soomlased omale tiba teised eesmärgid püstitanud. Sisuliselt ütlevad et kuna kesk-euroopa nõuded/eesmärgid lähevad nende kliimas ebamõistlikult kalliks siis järgivad omi nõudeid/eesmärke. Mulle see igatahes päris mõistlikult kõlab.
http://passivehouse.vtt.fi/energian_kulutus.html http://www.passiivi.info/data.php?sivu=maarittely http://passivehouse.vtt.fi/files/passii ... itelma.pdf http://www.energiaviisastalo.fi/img/kuv ... _lores.pdf

[valaskalakene]

Ahoi!

Küll on arvväärtused ette antud passiivmaja standardis (miile järgi käib projekteerimine).

Väga palun viidet/linki sellele standardile. Isand Google ei tea sellisest midagi.

Veelkord - soojustuse ja ventilatsiooniga ei saa kompenseerida olukordi mis tulenevad kliimast ja kasutusest. Iga uue väitlejaga ei raatsi otsast alustada.

Ei olegi ju vaja ainult soojustuse ja ventilatsiooniga kompenseerida.

Enne kirjutama hakkamist, uskumatu küll, lugesin terve selle teema läbi. Nüüd lugesin veel üle kõik sinu postitused.
Võibolla ma saan valesti aru aga jääb mulje, et sa vaidled vastu enda püstitatud väärale eeldusele, et passiivmaja on ilma kütteta maja. Ei ole ilma kütteta. Lihtsalt maksimaalne vajalik küttevõimsus jääb alla 10W/m2. Sellise soojushulga saab väidetavalt ja ka usutavasti ventilatsiooniga laiali jagada.
Ehk radikate või põrandaküttetorude alt vabaneva raha võiks ju kvaliteetsematesse piiretesse panna küll?

Ma ei ole miski passiivmaja fänn. Plaanis on maja ehitama hakata nii aastakese pärast ja passiivmaja idee tundub intrigeeriv. Tegelikult olen sellel teemal päris palju lugenud ja uurinud. Konsulteerinud ka mõne inseneriga (tõendatult suure algustähega inseneriga). Nad on algul väga skeptilised olnud ja kohati on arutelud väga tuliseks läinud. Lõpuks on jäänud ainukeseks argumendiks passiivmaja vastu see, et keegi ei suuda täna Eestis vajaliku kvaliteediga ehitada...

päikest,

[valaskalakene]

Rokikas
Muna või kana -> eesmärk on väiksema küttearve läbi raha säästa.
Selles ei ole midagi uut.
Kui me järjest soojapidavamaid piirdeid ehitame ja ventilatsiooniga väljavisatavast õhust järjest rohkem soojust kinni püüame, siis annab iga järgnev sel eesmärgil ehitusmaksumusse lisatud euro järjest väiksemat efekti. Ehk iga järgmise euro tasuvus väheneb.
http://www.passiv.de/07_eng/index_e.html
sealt saad firststep.zip alla laadida. Kolmandal lehel on graafik mis seda iseloomustab. Tasemel, kui saab kütte laiali jagamiseks eraldi süsteemist loobuda, tekib ehitusmaksumuse graafikule järsk jõnks. See jõnks on 15kWh/(m2a) ehk 10W/m2 kohal.
Vanad on leidnud, et see on mõistlik tase ja sealt edasi kütteenergiatarbe vähendamisel suureneb ehitusmaksumus hüppeliselt ja ei ole enam tasuv.
Eks nemad lähtuvad oma tingimustest. Selge, et külmemas kliimas on passiivmaja ehitusmaksumus suurem aga suurem on ka hilisem võit küttekuludelt.

Soomlased -> kõik sellised “sildid” või terminid (nagu “passiivmaja” või “energiaklass X”, jms) on ju lõpuks kokku leppimise küsimus. Aga rangelt võttes, ma arvan, ei oleks ilus neid “oma eesmärke” passiivmajaks nimetada kui nad ikka midagi muud tähendavad. Muidu tuleb nii välja, et selguse mõttes peab hakkama rääkima Soome passiivmajast, Läti passiivmajast jne.
Sisulise poole pealt – täitsa võimalik, et täna ei tasu Soomes passiivmaja ehitada.

Kas Eestis tasub või ei, ongi see küsimus, millele ma vastust otsin…
Huvitav, kas leiduks mõni eelarvestaja kes viitsiks mõõduka tasu eest või äkki koguni osaliselt sportlikust huvist 150m2 maja eelarve kaks varianti läbi mängida?
Või mõni energiaaudiitor teeks auditi hüpoteetilisele majale?

Kas sa ei tahaks oma postides neid ohtraid linke mõne sõnaga kokku võtta – et mida sa nendega öelda tahad või mida sealt vaatama peaks või miks neid üldse lugema peaks.

päikest,

[Imelik]

See on lausa hämmastav, kuidas iga uus tulija "laseb laias kaares eeltoimunu peale".
Jah, standard on antud juhul vist siiani (täpselt viimaseid arenguid ei tea) jutumärkides. Jutt käib
väljatöötatud nõuetest/kriteeriumitest passiivmaja sertifikaadi saamiseks.
Esmane allikas peaks olema see.

Ei ole ilma kütteta. Lihtsalt maksimaalne vajalik küttevõimsus jääb alla 10W/m2. Sellise soojushulga saab väidetavalt ja ka usutavasti ventilatsiooniga laiali jagada.

Seda pidasingi silmas , et ei viitsi otsast alustada. Õhkküttes ei ole midagi uut, ega eriti "passiivset". Maja küttevajadus võib kõikuda üsna suures ulatuses ja selleks peab olema piisav võimsus, aktiivse süsteemi puudumisel seda pole... jne.
Ellu viia võib mida iganes. Innovaatilisust ja tulemuslikkust on parem praktikas tõestada; või on käsil pigem enese veenmine?

[valaskalakene]

See on lausa hämmastav, kuidas iga uus tulija "laseb laias kaares eeltoimunu peale".
Jah, standard on antud juhul vist siiani (täpselt viimaseid arenguid ei tea) jutumärkides. Jutt käib
väljatöötatud nõuetest/kriteeriumitest passiivmaja sertifikaadi saamiseks.
Esmane allikas peaks olema see.

Väga vabandan, aga mile peale ja mida ma täpsemalt lasin?
Sa rääkisid selgelt standardist, mille alusel käib projekteerimine ja seal ette antud arvväärtustest:

Küll on arvväärtused ette antud passiivmaja standardis (miile järgi käib projekteerimine).

Nüüd on see jutumärkides? Sellega, tundub on päris hästi kokku võetud kogu sinu poolt esitatud teksti tõsiseltvõetavus.
Nõuded sertifikaadi saamiseks on ikka hoopis midagi muud.

Ei ole ilma kütteta. Lihtsalt maksimaalne vajalik küttevõimsus jääb alla 10W/m2. Sellise soojushulga saab väidetavalt ja ka usutavasti ventilatsiooniga laiali jagada.

Seda pidasingi silmas , et ei viitsi otsast alustada. Õhkküttes ei ole midagi uut, ega eriti "passiivset". Maja küttevajadus võib kõikuda üsna suures ulatuses ja selleks peab olema piisav võimsus, aktiivse süsteemi puudumisel seda pole... jne.
Ellu viia võib mida iganes. Innovaatilisust ja tulemuslikkust on parem praktikas tõestada; või on käsil pigem enese veenmine?

Aga kes ütles, et õhkküttes on midagi uut või passiivset?
"Suures ulatuses" on täiesti subjektiivne kriteerium. Kust sa võtad, et ei ole võimsust "maja küttevajaduse suures ulatuses kõikumiseks"? Ikka on.
Mis jne?

Ma ei saa üldse aru mida sa öelda tahad.

päikest,

[rokikas]

Soomlased -> kõik sellised “sildid” või terminid (nagu “passiivmaja” või “energiaklass X”, jms) on ju lõpuks kokku leppimise küsimus.

Eks need asjad ongi ju laiemalt kokku lepitud et 60 laiuskraadist põhjapoole on nõuded tiba teised kui meil. See piir jookseb just tallinna ja helsingi vahelt. Siin väike seletus rootsi vastavast arvestusest ja erisustest http://www.passivhuscentrum.se/sites/de ... rier_0.pdf

Kas Eestis tasub või ei, ongi see küsimus, millele ma vastust otsin…

Kas sul projekt või selle kondikava olemas mille põhjal seda eelarvet teha?

Jah, standard on antud juhul vist siiani (täpselt viimaseid arenguid ei tea) jutumärkides.

"Kurjad keeled" räägivad et EU plaanib vähemalt aastateks 2015-2016 selle passiivmaja standardi kehtestamisega maha saada.

[rokikas]

Kas sa ei tahaks oma postides neid ohtraid linke mõne sõnaga kokku võtta – et mida sa nendega öelda tahad või mida sealt vaatama peaks või miks neid üldse lugema peaks.

Kuna mind siin teemas niigi "fanaatiku" ja "usukuulutaja" aunimetustega kiputakse "austama" siis eriti ei kipu kommenteerima. Kes huvitub see klikib ja loeb ning kujundab ise omale pildi sealkirjutatust. Aga loomulikult ei pea neist viidetest välja tegema.

[Imelik]

Selgituseks.

Päris huvitav, et kogu selle aastaid kestnud arutluse jooksul ei ole põhipoint ikkagi välja tulnud. Ülaltsiteeritu on üks tüüpiline väärkäsitlus passiivmaja kontseptsioonist.
"Passiivmaja on ehitis, milles soojuslik mugavus on saavutatud ainult hea õhukvaliteedi tagamiseks vajaliku ventilatsiooniõhu lisasoojendamise või –jahutamisega."

Selles ei ole mingit uut teadmist, lisaks ei anna definitsioon ise passiivmaja, vaid ehituslikud kriteeriumid.
Et tehnilised nõuded ei ole siiamaani saavutanud standardi kuju ei muuda asja sisu. Esitletud on neid juba ammu "standardina".
"Suur ulatus" on energiakulu valemis kordaja (-10 kuni 50). Võimsuse võtad kust?
Mina ei saanud ka aru, mida oma aktsiooniga saavutada või öelda soovid?

[valaskalakene]

Eks need asjad ongi ju laiemalt kokku lepitud et 60 laiuskraadist põhjapoole on nõuded tiba teised kui meil. See piir jookseb just tallinna ja helsingi vahelt. Siin väike seletus rootsi vastavast arvestusest ja erisustest http://www.passivhuscentrum.se/sites/de ... rier_0.pdf

Väga laialt ei ole vist ikka. Rohkem on sommid ja rootslased asju kohendanud oma jaoks.
Laiuskraad ei oma otseselt tähtsust - Moskva näiteks on 55 kraadi, Stockholm 59 kraadi aga piiret on Moskvas vaja (ceteris paribus) tunduvalt soojapidavamat passiivmajale. (Tallinn ja Stockholm on mõlemad 59 kraadi kopikatega)
See viidatud paber oli huvitav. Mulle selgus sealt et aluspõhimõtte kallale nad ei läinud -> soe jagatakse ikka vendiga laiali.
Kuna nende normid nõuavad niikuinii kiiremat õhuvahetust ja külmema välisõhu tõttu saab sellele rohkem energiat juurde anda ilma sissepuhke maks temperatuuri ületamata, on vendiga võimalik laiali jagada 14W/m2. Seda siis Põhja Rootsis ja ühepereelamutes.
Kõik suuremad ehitajad pakuvad seal täna selliseid maju.
Mulle väga meeldiv uudis - tähendab tehniliselt saab isegi põhja-Rootsis passiivmaju ehitada.
Kas sul mingit sarnast asja Soome kohta ei ole? Et kuidas nad seal asju enda jaoks kohendanud on. Parem kui inglise keeles, ma saan Soomest väga kehvasti aru.

Kas sul projekt või selle kondikava olemas mille põhjal seda eelarvet teha?

Täna on olemas ainult põhiplaan eskiisi kujul.

päikest,

[valaskalakene]

"Suur ulatus" on energiakulu valemis kordaja (-10 kuni 50).

Mis valemis? Pane see valem palun siia kirja. Või anna viide, palun.

Võimsuse võtad kust?

Eks ikka sealtsamast, kus tavamaja puhul - katlast, stepslist, õhust, maast, ....

Mina ei saanud ka aru, mida oma aktsiooniga saavutada või öelda soovid?

Ma mõned postid tagasi kirjutasin selgelt, mis minu huvi selle teema vastu on.

päikest,

[Külaline]

Kui soe jagatakse laiali ainult ventilatsiooni kaudu, siis kuidas on võimalik erinevatel korrustel ja erinevates tubades õhutemperatuure nii muuta, et korruste ja tubade õhuvahetus jääks nn normi piiresse? (Öösel teise korruse magamistubades langeb temperatuur kaks kraadi) Pean silmas 150-300m2 eramaja lahendust ja selle maksumust.

[valaskalakene]

Kui soe jagatakse laiali ainult ventilatsiooni kaudu, siis kuidas on võimalik erinevatel korrustel ja erinevates tubades õhutemperatuure nii muuta, et korruste ja tubade õhuvahetus jääks nn normi piiresse? (Öösel teise korruse magamistubades langeb temperatuur kaks kraadi) Pean silmas 150-300m2 eramaja lahendust ja selle maksumust.

Kas sa tahad, et öösel magamistubades temperatuur langeks?
Mulle tundub, et ei saagi lihtviisil.
Aga milleks seda vaja on? Mugavuse pärast küll ei ole minu arvates.
Ja miks peaks mujal majas kõrgemat temperatuuri hoidma öösel kui inimesed eeldatavasti on magamistubades? Lase siis juba kogu maja temperatuur alla kaks kraadi. Seda võiks ventseadme programm lasta teha, kuigi ma ei ole kindel. Mõni vendiga tihedamalt kokku puutunu vast kommenteerib täpsemalt. No ja kui automaatselt ei saa, siis käsitsi ikka saab.
Aga isegi sellisel kogu maja temperatuuri solgutamisel ma ei näe mõtet. Mulle tundub, et ühtlane temperatuur 24/7 on kõige mõnusam.
Või teistpidi - miks peaks päeval magamistoa temperatuuri tõstma, kui seal kedagi ei ole?

Iseasi on vist see, et vendi häälestamisel ei saa lähtuda ainult õhuvahetusest, vaid peab arvestama ka erinevate ruumide piirete erinevusega. Ehk mõni ruum, kus aknapinda põrandapinna kohta rohkem nõuab temperatuuri hoidmiseks ka kiiremat õhuvahetust? Aga see ei tohiks nii soojade piirete puhul suur probleem olla. Ja peaks ilmselt projekteerides juba vaatama, et aknapind põrandapinna suhtes enam-vähem ühtlaselt jaotuks.

Igatahes jälle üks asi, mis seedimist tahab ...

päikest,

[rokikas]

Kas sul mingit sarnast asja Soome kohta ei ole? Et kuidas nad seal asju enda jaoks kohendanud on. Parem kui inglise keeles, ma saan Soomest väga kehvasti aru.

Kahjuks päris sellist ei ole.
Tiba juttu sertimisest http://pep.ecn.nl/fileadmin/pep/pdf/Pas ... inland.pdf http://pep.ecn.nl/fileadmin/pep/pdf/Pas ... inland.pdf
Ülevaade passiivmajade "maaletoomisest" aastast 2008 http://erg.ucd.ie/pep/pdf/European_Embe ... Houses.pdf

See viidatud paber oli huvitav. Mulle selgus sealt et aluspõhimõtte kallale nad ei läinud -> soe jagatakse ikka vendiga laiali.

Soomlased on igatahes sellest rangelt kinnipidamisest loobunud. Esiplaanile on seatud lubatud soojusenergia kulu ja kuidas seda jagatakse on juba igaühe oma asi. Kes jagab ventilatsiooni kaudu (kõige odavam lahendus ilmselt), kes põrandaküttega (märgades ruumides enamustel), kellel ahi + elektriradikad.

Kui soe jagatakse laiali ainult ventilatsiooni kaudu, siis kuidas on võimalik erinevatel korrustel ja erinevates tubades õhutemperatuure nii muuta, et korruste ja tubade õhuvahetus jääks nn normi piiresse?

Kui soojendatakse sisenevat õhku ainult keskseadme juures ja sealt puhutakse tubadesse siis see loomulikult ei ole võimalik. Aga kasutatakse ka lahendust kus iga toa sissepuhkel on oma elektrikaloriifer ning see võimaldab tubade kaupa temperatuuri reguleerida.

[rokikas]

Soomlaste ingliskeelne infokild http://www.energiaviisastalo.fi/img/kuv ... N_rev4.pdf http://www.energiaviisastalo.fi/energyw ... definition

[rokikas]

13.7 - 12.8.2012 toimub Soomes Tamperes järjekordne elamumess. 27 ehitatavast eramust 10 on passiivmajad ja 2 üritavad nullenergia tasemeni jõuda. Üks nendest põhineb sellele majale http://www.sdfinland.com/system/1.html
http://www.asuntomessut.fi/en/housing-fair-2012-tampere

Vaata mitut eesti numbritega autot näed http://www.virtualtampere.com/?t=1221&p ... 17.97&f=76

[fanatic]

"Liginullenergijamaja" Kas Eestlased on uue termini kasutusele võtnud? Kuidas see numbrites välja näeb? Mida messil veel näha oli?
http://live.ehitusuudised.ee/images/pub ... 3c_big.jpg

[Külaline]

Sattusin messil ka fanaticu pildil oleva seina juurde, olin meeldivalt üllatunud, et Eestis see kohalik ICF tootja tegutsemas. Pildil paremal seisev onu AS Reideni Plaadist ütles TermoPlokk Silveri (U-0,13) hinnaks €30 ning Silver Plussil (U-0,09) €36+km per m² ehk €36 ning €43 koos käibega. Sellele lisandub veel muidugi €10 jagu betooni ja €2 armatuursirget. Ehk kokku €48 ning €55 per m² lihtsa seina materjali kulu.

Aeroc teeb siin viimasel ajal kapaaniaid EcoTerm 500'le (U-0,17) €4,40 tk ehk €37 per m², plokiliimi €2 ning armatuuri €1 jagu, kokku €40 ruutmeeter. (kui panen €5'ga mööda, siis loomulikult parandage, kuid euro siia-sinna las olla).

0,04 U-väärtuse pügalat võrdub 0,06 €/kWh soojusenergia hinna (panin tunde järgi) ning 5000 kraadpäeva (22-23 kraadi toasooja Tallinnas) juures €6 ühe ruutmeetri ja 25 aasta kohta võitu/kaotust seinte soojusjuhtivusest tingitud kadudest. Suur võit betoonist valamisel tõuseb muidugi veel külmasildade puudumisest ning heast õhutihedusest, neid asju rahasse ümber arvutada kahjuks ma ei oska. Ehk kallutage neid numbreid ise kuhu suunas teile õigem tundub, kuid IMO tasub penost ehitamine täitsa kaalumist USAs ja Kanadas on neti info põhjal juba praegu iga kümnes uus valmiv maja peno plokkidest.

Google abiga leidsin netist vaid ühest kohast sakslaste Wolf Thermo hinnad - U-0,13 tuli €79 koos betooni ja armatuuriga ning U-0,10 tuleb €91 per m². Wolf Thermol on muidugi olemas täislahendus, erinevad tükid nurkade, vaheseinte ja -lagede jne tarbeks, saad tõelise monoliitbetoonist kindluse. Pole ime, et nad (eeldatavasti suurema pingutuseta) said Jõelähtmel õhulekkearvuks 0,3.

Kaks välismaiste ICF plokkide pakkujat oli messil veel, kuid kuna nad ainult hämasid hindade koha pealt, siis neile promot ei tee.

Keegi Saksa keelt jagab? Mida tähendab bausatzhaus??? Saad ainult materjali ja ise ehitad?
http://www.variant-haus-group.de/german ... ienhauser/

[Külaline]

Numbrid on neil head, aga Termo Plokk Silveri tootja peaks välja pakkuma tervik lahendused, siis oleks jumet, hetkel peab ise edasi mõtlema, või loobuma. Mina läksin teise lahenduse peale, kuna nad ei suutnud pakkuda lahendust 6.5m sildega betoonist vahelae peale. Palju tuleb 200mm fibo ja 250mm silver epsi m2 hind?

[Külaline]

Messilt krabatud Aeroci võrdlustabelis on 200mm Fibo hinnaks võetud €15 ruut pluss €1,5 jagu mörti, €1 armatuuri. 250mm EPSi peaks olema €10 ringis, selle paigaldus €5?? Ehk kokku saan €32,50.

[rokikas]

http://www.tarbija24.ee/824766/korteriu ... juba-tana/
Korteriühistute liit hakkab samuti teavitamisega tegelema. Või vähemalt õnnestus neil selleks otstarbeks raha saada.
Päris huviga ootan seda teavitustöö algust. Saab näha kes nende konsultandid on ja kuivõrd sisukat infot sealt tulema hakkab.

[Külaline]

http://www.e24.ee/855914/energiatarve-m ... -vaartuse/

[fanatic]

Šveits toetab madalenergia majade rajamist Eestis 5,4 miljoni euroga

http://www.city24.ee/client/city24clien ... eId=206939