Kas mul tasuks paigaldada õhksoojuspump?

[Brr külm on!]

Aidake palun võhikut, kes hädas suurte küttearvetega

Meil on kahetasapinnaline korter, põrandapinda kuskil 80 m2 aga osa sellest on teisel korrusel madal katusealune, normaalse kõrgusega, ametlikku pinda on kokku 60m2

Praegu on el arve 100-110euri kuus, kahte ülemise korruse magamistuba kütame el. radikatega (2 radikat kogu aeg taga) alumist korrust puupliidiga millel soojamüüri pole ja kaua sooja ei hoia (puude peale läheb ka päris palju raha, külmal ajal kütame peaaegu 3 eurise võrkkoti päevas ära, kütma peab 2-3x päevas) hommikuti on allkorrusel ikkagi vaid 13-14 kraadi sooja brrr... lisaks veel el boiler vee joojendamiseks, mis päris kõvasti vist elektrit võtab ja muud tavalised elektriseadmed ka.

Ütelge nüüd, kas õhksoojuspumba paigaldamine tasuks ennast ära? Kas el arve läheb väiksemaks (st kas õhksoojuspump võtab vähem elektrit kui kaks 1500W radikat) et ruumi temperatuur jääks samaks ja puudega ei peaks enam üldse alumist korrust kütma, muidu kui vaid üksikutel kõige külmematel päevadel. (et siis puude peale mineva raha hoiaks ka kokku) Pumba paneks siis alumisele korrusele.

Kas õhksoojuspump üldse kütaks niimoodi ka teise korruse ära? Kas pumba peaks paigaldama võimalikult trepi lähedale, või pole vahet?

Millist õhksoojuspumpa soovitaksite sellisesse korterisse? Palju pumbad praegu keskmiselt üldse maksvad, kodulehtedel hindu väljas pole ja pole ju ka mõtet neid firmasid enne hinnapäringuga tüütama hakata kui ma veel kindel pole kas üldse soovin seda õhksoojuspumpa...

[Kalvis]

Üsna kindlasti vähendab ÕSP su elektriarvet.
ÕSP paigaldamisel on asukoht üsna oluline, arvestada tuleb ka välise soojusvaheti võimaliku asukohaga (gaasitoru ei tohiks olla liiga pikk) ja siseosa kui soovid head lahendust, asuma kuskil keskel või kust õhk tubade vahel liikudes ei peaks läbima ukseavasid ja pikki vahemaid.
Üllatavalt eduliselt suudab õhk liikuda läbi paari ukseava, kuid mitte väga kaugele, samuti põrandapinna läheduses võib tekkida temperatuuride kihistumine, eriti kui on suur külm. Ka soovib õhk eelistada liikumist trepikojas pigem 2 korrusele kui trepi kõrval mõnest ukseavast sisse minna. Nende asjadega peab arvestama.

Osadel kodulehtedel on hinnad väljas. Ma kunagi katseks võtsin paarilt kodulehelt hinnapakkumise, kellel hinda väljas polnud, odavamalt pole neist ükski pakkunud. Seega ei tasu pead vaevata, et äkki on neil odavam.
Soovitan, tee eeltööd netis ja vali hindade alusel paar kolm mudelit välja. Edasi hakkad uurima alles nendele niiöelda lisaandmeid, kas nad peavad vastu, mis kiiksud on. Võin kinnitada, et mõned olulised lisanüansid on, mis on tähtsad. Kõige tähtsamaks pean talvevarustuse, st. soojuspump peab meie külmas kliimas olema suuteline ilma probleemidetta välisosa sulatust tegema. Otse seda probleemi pole võimalik manuaalist välja lugeda, küll aga kasutajate tagasisidest, et näe tekkisid probleemid just suure külmaga. Muudest andmetest tasuks uurida müra probleemi (vt. detsibelle manuaalis) - on erinevusi erinevate firmade sise ja välisosa müras. Eks siin tuleb teha kompromissi ka rahakotiga - puudustevaba vähese müraga ja heade näitajaga ÕSP võib vabalt maksta 2 korda rohkem kui vaid ühe väikese lisapuudega odavam mudel. Vastupidavust ei oska üldse kommenteerida.
Soovitan mitte osta liiga kallist, ka neil võib olla probleeme ja takkajärgi enam pumpa vahetada nagunii ei saa. Eeluurimistöö eesmärk on kindlasti välistada võimatute parameetritega seadme valik (on selleks siis liigne müra, sobimatus meie talve, või halb COP või nõrk vastupidavus).
Minu kogemus on näidanud et isegi odava kuid maineka firma soojuspump on igati tipp-topp vastu pidanud, samuti riskisin osta odavat hiinlast ja ohnäe imet, esimene talv paari pisiveaga saab varsti ületatud.
Keskmine 4 kW hind hakkab 500 eurost (need on noname firmade omad), kuskil 650 euroga saab osta juba igati tipp topp firma nimega pumba kui otsida viitsid. 1000 euroga saab osta juba kindlasti midagi kvaliteetset.

[Brr külm on!]

Korteri planeering on selline, et esimesel korrusel on 1 suur ruum - esik/elutuba/köök kõik koos - umbes 30m2 ja toa keskelt läheb trepp teisele korrusele, kus on siis väike trepihall /tuba, mis ilma kütteta (magamistubade uksed enamjaolt lahti ja alt tuleb ka sooja) ja sealt siis kohe trepi kõrvalt läheb uks ühte magamistuppa ja läbi trepihalli minna teisele poole läheb uks teise magamistuppa.

Äkki soovitaksite mõnda konkreetset mudelit, ise olen kuulnud et Mitsubishi ja Fuji on head aga millised muidelid täpselt?

[Kalvis]

Sellise planeeringuga ei tohiks soojuse liikumisel suuri probleeme tekkida.

Mul on hea kogemus Mitchubishi Heavy 25... mudeliga (veidi alla 4 kW), see teeb vähe müra, on seni kõik üle -25 kraadised külmad vastu pidanud ja sooja andnud nii nagu passis kirjas. Mõned foorumis kirjeldatud pisihädad on olnud (aeg ajalt vajalik softile reset teha, sulatamisel on toiming kahtlaselt piiripeal, st. välisosa ei sulanud tuiskudega täielikult puhtaks, väga suure külmaga võib müriseda rohkem) ja maksis ostes 8000 krooni.

[aare]

Äkki soovitaksite mõnda konkreetset mudelit, ise olen kuulnud et Mitsubishi ja Fuji on head aga millised muidelid täpselt?

Kalvise poolt on antud küllaltki korralikud soovitused, aga:
Talvevarustus tähendab üldjuhul siiski vaid välisosa põhjas olevate veeväljutuse avade jäätumise takistamiseks paigaldatud kütteelementi (-kaablit) + sisse-väljalülitust toimetavat termostaati.
Välisosa aurustile kogunenud härmatise, lume ja jää sulatust juhib seadme "aju" ja nö Kesk-Euroopa turule mõeldud mudelid kipuvad meie talvede ekstreemsemates oludes hätta jääma, vahel ka purunema.
Mitsubishi puhul tuleb arvestada, et turul on Mitsubishi Electric ja Mitsubishi Heavy seadmed ning nende nominaalse (+7C juures antud) küttevõimsuse langus miinuskraadidel on väga erinev. Võiks võrrelda Rootsi testi alusel: http://www.energimyndigheten.se/Templat ... ageID=5140
Fujitsu (Fuji) on nüüd ka hakanud tootma nö põhjamaade mudeleid, aga nende hindamiseks pole võrdlustestide tulemusi veel saadaval.
Reklaamprospektides antavaid numbreid pole mõistlik alati päris-tõeselt võtta. Huvi pakkuva mudeli googeldamisel leiab kasutus-ja servicejuhendid, kus on antud täpsemad soovitused (sh lubatud välistemperatuurid) seadmete kasutamiseks.
Erinevate mudelite kasutajakogemustega tutvumiseks võiks vaadata soomlaste soojuspumbafoorumit: http://lampopumput.info/foorumi/index.p ... board=43.0

Ise soovitaksin mõelda Mitsubishi Electric FD25VABH, Fujitsu ASYG12LTCA või siis odavaima variandina ASYG12LECA mudelile.

[Külaline]

Sellise planeeringuga ei tohiks soojuse liikumisel suuri probleeme tekkida.

Mul on hea kogemus Mitchubishi Heavy 25... mudeliga (veidi alla 4 kW), see teeb vähe müra, on seni kõik üle -25 kraadised külmad vastu pidanud ja sooja andnud nii nagu passis kirjas.

Annad ehk viite "passile"

[Tupsu]

Võib vaadata ka põrandamudeli poole. AGYV14LAC/AOYV14LAC

http://tinyurl.com/78e299b

Selle võimsuse juures on kindlam ka suurte miinuskraadidega sealt sooja õhku kätte saada.
Ning võimsamal seadmel saab panna väiksema puhumiskiiruse.

[Külaline]

Selle võimsuse juures on kindlam ka suurte miinuskraadidega sealt sooja õhku kätte saada.

Milline erapooletu test seda väidet tõestab

[Tupsu]

Milline erapooletu test seda väidet tõestab [/quote]

Minu erapoolik test järgmisel talvel, kui uue sissepääsu valmis saan. Pump juba ootab


Lisan ka viite service manuaalile PDF kujul.
http://tinyurl.com/7lf8jsq

[Külaline]

Minu erapoolik test järgmisel talvel, kui uue sissepääsu valmis saan. Pump juba ootab


Lisan ka viite service manuaalile PDF kujul.
http://tinyurl.com/7lf8jsq

No -jaah, palju Sa neid pumpasid üldse oma maja ümbere pannud oled? Varasemaid foorumisõnumeid vaadates jääb mulje, et igas toas 1-2 siseosa + Fujitsu best õhk-vesi ÕSP, Pidades Sind tehnika alal kompetentseks, tekib ikkagi küsimus: kuda kõik need lollusest soetatud seadmed seintele ja maja ümbere ära mahuvad

[Külaline]

... kuda kõik need lollusest soetatud seadmed seintele ja maja ümbere ära mahuvad

Küttekulude säästu puhul on küllaltki oluline, et individuaaalselt valitud ja toimiv küttesüsteem (sh selle osade detailid) ei rikuks elamu (maja) välisilmet või sobivust kohalikesse oludesse. Vahel keelab KOÜ ÕSP paigalduse - aga miskit pole parata - demokraatia? Võiks küsida - miks sobivad majale paremini sati-taldrikud

[Kalvis]

Mida mõtlesid passi all? Minu mudelit (25SRK... ja mingid tähed) konkreetselt enam ei toodeta, selle asemel on uus. Uuem mudel olevat veelgi parem aga mul puuduvad kogemused.
Üldsoovitus on tõesti võtta veidi suurem mudel, sest suure külmaga annavad rohkem sooja ja väiksemal võimsustarbel on COP nati parem.
KÜ ega KOV niinaljalt lihtsalt rõdule paigaldatavat pumpa keelata ei saa, sest see pole ehitamine. Kui müra on normi piires, on kõik korras. Kinnitus maja seinale on vaieldav, reeglina KÜ-l on õigus seda keelata/lubada, sest temale kuuluvad hoone kandvad osad.

[Tupsu]

No -jaah, palju Sa neid pumpasid üldse oma maja ümbere pannud oled? Varasemaid foorumisõnumeid vaadates jääb mulje, et igas toas 1-2 siseosa + Fujitsu best õhk-vesi ÕSP, Pidades Sind tehnika alal kompetentseks, tekib ikkagi küsimus: kuda kõik need lollusest soetatud seadmed seintele ja maja ümbere ära mahuvad

Tänan komplimendi eest, aga minu lollusest ostetud seadmed on mind vabastanud varasemast katlakütja olemine orjusest. Varem läks külmal talvel 5 alust briketti +puud. Märga tuhka kogunes ära vedamiseks kevadeks tonnides.

Tegelikult mahuvad välisosad päris hästi ära.
2 välisosa on trepi platvormi all peidus, ehk siis välisseina sees augus. Üks neist hetkel kasutusel ei ole, ainult suvel kahe toa jahutamiseks oleks vajalik.
2tk on seintel, neist üks on ajutine lahendus 1/3 esimse korruse jaoks ja tuleb võibolla juba sellel suvel maha.
Selle kõrval eraldi betoonplaadil kuni 7 siseosaga multisplit /6tk järgi)
Teisel pol maja õhk vesi välisosa (avataril)

Põrandamudeli välisosa läheb selle asenduseks, mis praegu ajutiselt osa esimesest korrusest kütab. Ehk siis väljast esimesele korrusele sissepääsul koridori radiaatorit ega põrandakütet ei tule. Nii pole ka külmumisohtu.

Ning peale pumpade mahuvad majale veel ka aknad ning üks sein on täisti pumbavaba ja selle vastasseinas on 2 välisosa nišši ära peidetud.Võiks vabalt ka mingi võre veel ette panna, aga hetkel seda ei ole. Need on ka maja kaks pikimat külge. 12m

Seega reservi ja ruumi välisosade jaoks on. Katus ju veel täitsa tühi. Muidugi, kui multispliti siseosad tulevikus panna ka jahutamise kondentsvett ära viima (praegune lahendus ainult kütteks ja äravoolu torude asemel korgid) , siis jahutusseadmete pealt saab ka natuke vaba ruumi See eeldab kondensvee pumpade ostmist, ei pane ju teise korruse seinast voolikuid välja tolgendama.

Pigem tunnen ma siiski kaasa neile, kellele müügimees on soovitanud, et ühest seadmest maja peale piisab ja soe õhk läheb ise läbi lahtiste uste.See on ikka palju hullem, kui see, et igas ruumis oma siseosa, mis ette antud temperatuuri hoiab.

[põrr]

Teemaalgatajel ütleks, et õhksoojuspumbaga saavutat kindlasti elektrikuludes kokkuhoidu. Kirjeldatud planeeringu korral on aga fakt see, et ühe siseosaga sa seda elamist ära ei küta, peaks olema kaks siseosa, üks allkorrusel ja teine ülakorrusel trepihallis näiteks. Ühe siseosaga ülal see soojus sul piisavalt ei jaotu ja mingi sooja levimiseks peaks all siseosa pidevalt täisvõimsusel mühisema ja kõik vaheuksed magamistubades pidevalt pärani lahti olema.
Ostes soovitan eelkõige uurida pumba müra näitajaid, sest minu 3a kasutuskogemuse põhjal on just välisosa müra see tegur, mis saab alates -5C külmadega häirivaks.

[Külaline]

aga mis temperatuuriga seda müra mõõdetakse ja näidatakse paberites ?
ehk kui seda tehakse +5...+10C juures või kõrgemal ja -5...-15c juures on see hoopis teine ?
mul on oma arvamus ja tean omast kogemusest ja ka siin foorumis on kõige rohkem mürast räägitud näiteks talvisel ajal fujitsu kohta kuid suvel pole ta ju eriti lärmakas ?

[Kalvis]

Paberites on dB. Täitsa olemas. Profimad teevad kuulmise järgi kindlaks, ühe plärisemist ja teise vaikse sääsepirinal teeb iga normaalne inimene vahet. Parim olekski, kui saaks otse kuulata.

[Külaline]

minu kui selle eelmise külalise mõte oli et ei tasu osta seadet vaid paberites toodud dB järgi.
ehk masin soojal ajal teeb dokumentides toodud müra aga mida külmem ilm seda rohkem müra tuleb juurde ja lõpptulemus pole see mida taheti.

[põrr]

Ma kahtlustan, et seda välisosa müra mõõdetakse samuti plusskraadide juures nagu ka COP-d. Ehk, siis välisosa vaid tõesti vaikselt suriseb nagu külmkapp ja saadakse hea näit. Siseosa müratasemega ei tohiks kellegil probleeme olla, sest seda saab ulatuslikult reguleerida.
Minu Fujitsu mudelil on tehnoandmete järgi siseosa minimaalne müratase 21db ja välisosal 45db. Tegelikkus on selline, et suurema külmaga (nii alates -10C ja niiskema ilmaga) kui lamellid jäätuma hakkavad tõuseb enne sulatustsüklit ja sulatustsükli ajal välisosa müra ajutiselt ikka sinna 50-70 db kanti ehk kohati on tunne, et lennuk lendab üle maja või keegi soojendab automootorit akna all nii 2000 rpm juures
See talv on mürataseme osas siiski üsna hea olnud, õhk on küll viimasel ajal külm, aga kuiv ehk sulatustsüklite vahed on üsna pikad ja seeläbi pumba müratase madal.

[Külaline]

Mida mõtlesid passi all? Minu mudelit (25SRK... ja mingid tähed) konkreetselt enam ei toodeta,..

Ise Sa vihjasid "passis" esitatud andmetele. Kui kasutatava ÕSP plussidest-miinustest rääkida, siis on väga oluline esitada mudeli täpne markeering, mitte mainida, et mul on "mitsu" või "25SRK... ja mingid tähed". Tootjafirmadel on ülisuur tootevalik ja eri mudelitel on erinevad efektiivsusnäitajad/kasutustingimused jms.

[Kalvis]

Mis kasu on sul tootmisest maas olevast mudelist, kui see on asendatud lähedase ja uuema mudeliga, tõenäoliselt parema.
Teiseks, ega ma mudeli numbrit pähe ikka ei õpi ja redelit ma ka tooma ei lähe, eriti kui pumba ja arvuti asukoht on väga kaugel teineteisest (isegi mitte samas linnas). Müügil olevate samaväärsete pumpade andmed saad nende manuaalist või müügimehe käest. Kui osta tahad siis tuleb võrrelda ostetavate pumpade andmeid.