Kahtlaselt paigaldatud plekk

[ehitaise]

kah võimalus, mul endal korstnad jäävad maja taha ja no alt vaadates ca 9 meetri kauguselt, siis neid nurki vanem inimene ei näegi(ise ka varsti ju vana)

[fgh]

Kõige esteetilisem ja töökindlusega kooskõlas lihtne lahendus on vast voltida need kõrvad alla, st kaks valget poolt kokku nii, et pruun pool kataks tagumise poole. Silmailu mõttes võib need kõrvikud enne ruudu kujuliseks lõigata ja seejärel voltida, siis katab tervikult ära valge pleki ja jääb proportsiooni. Selle soovituse juures tutvu lähemalt kuidas on need plekide liited lahendatud, kas on ikka piisavat ülekatet!

Katuseaken on totaalne porno.

Redeli paigalduski tundub kahtlane, kui juba pilte paned, siis pane ka redeli kogu pikkusest pilt.

[fgh]

Kokku murdes jääb plekk tugevam ja kindlasti ei liigu nii tugevasti tuulega.

[Teema algataja]

Kõige esteetilisem ja töökindlusega kooskõlas lihtne lahendus on vast voltida need kõrvad alla, st kaks valget poolt kokku nii, et pruun pool kataks tagumise poole. Silmailu mõttes võib need kõrvikud enne ruudu kujuliseks lõigata ja seejärel voltida, siis katab tervikult ära valge pleki ja jääb proportsiooni. Selle soovituse juures tutvu lähemalt kuidas on need plekide liited lahendatud, kas on ikka piisavat ülekatet!

Katuseaken on totaalne porno.

Redeli paigalduski tundub kahtlane, kui juba pilte paned, siis pane ka redeli kogu pikkusest pilt.

"Kõrvade" tagasi pööramine kostub hästi, see sama mis ka Robi 1 soovitas. Kui katuse ligidalt aga lõigata ära kõrva horisontaalne külg ? Kas peaks jätma mingi serva sinna või võiks otse katuse ligidalt ära lõigata ? Kas tagasi pöörata õnnestub koduste vahenditega või vaja plekkseppa ? Plekk ise päris paks ju et näpitsatega kenasti ja plekki vigastamata kokku suruda tagasimurde kohta ei õnnestu.


Katuseakna paigaldus on väljanägemiselt porno küll, kuid kas pildi pealt näeb mingit ohtu, et sisse sadama peaks ? Hetkel ~10 kuu jooksul pole veel sealt sisse tulnud. Kuna aga lahendus kahtlane, siis kuidas plekkkatuse puhul ülde olurkoda parandada ? Kas on võimalik vahetada välja akna juures olev katusepaan täies ulatuses ?

Redeli kinnitus samuti uuesti tehtud, kuna algselt oli kinnitatud katusele ühe katusekruviga !!?! Nüüd on Ruukki lehelt paigaldusjuhendi järgi tehtud, kuid mulle tundub et paigaldamiseks kasutati siiski tavalisi katusekruve, mitte õigeid 5 cm paigalduskruve. Hetkel lumega katusele parem ei roni ning kinnituskohad lume all niiehk naa.

Ilusat talveilma soovides ning suured tänud kaasa mõtlemast.

[Külaline]

Eks siin ole üks asi tööriistad ja teine tähtis tegur töövõtted. Kui mõlemad on kehvad(tavalised), siis soovitaks plekile korstna joon ette märkida ja plekk ise ajutiselt eemalda. Siis saab ka suvaliste plekikääridega ja näpitsatega need operatsioonid ära teha.
Nagu aru saan on eelmine plekk, mille "kõrvad" olid juba keeratud küljepleki peale, juba asendatud uuega? Ilmselt siis tilkus sealt ülemisest korstna nurgast juba sisse? Praegugi tundub seal vahe sees olema? Üks võimalus oleks leida kuskilt väikesed tumeda Wakaflexsi tükid ja neist voltida sellised nurgad(ilma sisselõiketa), mille ülemine külg kataks ntx selle punase kaldjoone aluse ära ja teine külg liimuks küljepleki ülemise serva peale. Tagumise pleki lõikaks siis nii 15mm punasest kaldjoonest kõrgemalt ära ja tagasipöörde teeks punast joont pidi waka peale. Keeruline seletada... nii saaks ka nurga tihedaks, lisaks tihendusmassile.

Katuse aknal peaks alumine katteplekk(põll) lõppema profiilpleki laine harjal, mitte lohus kus vesi voolab. Pildil on üks külg nii, teist pole näha. Sealt on ju oht otse sisse voolata. Kui alumine aluskate lõpeb veerenni kohal, siis ei pruugi seda ka kohe märgata. Või on juba tuulekastil uputuse jäljed?

taastaja

[Robi 1]

Mina olen läbijooksvaid katuseaknaid ( ja ka neelusid ) parandand nii, et teen vanast plekist sobivad rennid, mis lükkan räästast kuni katkise kohani pleki all. Vesi jookseb renni ja sealt maha. Piisab kui renni servad on 1,5 cm püsti.

[kunnely]

Tere ja edukat uut aastat kõigile asjalikele katusemeistritele!
Mures olijale nii palju, et äkki paned veel pilte tehtud katusesõlmedest- väljaehituse liitekohad, harjalahendus, räästakast- ehk tuleb ka sealt midagi huvitavat välja! Võiks ju ka avaldada katusepaigaldaja nime.
Korstnapleki " kõrvad" lõikaks veidi teistmoodi maha ja painutaks siis korstna kõrvale, vastu katuseplekki lõikaks 3cm kõrguselt maha, korstnale teeks plekist kesta ümber ja siis jääks asi juba ok, need katusekruvid sealt korstnast keeraks ka muidugi enne välja ja paneks hoopis löökneediga.

[Külaline]

Eks siin ole üks asi tööriistad ja teine tähtis tegur töövõtted. Kui mõlemad on kehvad(tavalised), siis soovitaks plekile korstna joon ette märkida ja plekk ise ajutiselt eemalda. Siis saab ka suvaliste plekikääridega ja näpitsatega need operatsioonid ära teha.
Nagu aru saan on eelmine plekk, mille "kõrvad" olid juba keeratud küljepleki peale, juba asendatud uuega? Ilmselt siis tilkus sealt ülemisest korstna nurgast juba sisse? Praegugi tundub seal vahe sees olema? Üks võimalus oleks leida kuskilt väikesed tumeda Wakaflexsi tükid ja neist voltida sellised nurgad(ilma sisselõiketa), mille ülemine külg kataks ntx selle punase kaldjoone aluse ära ja teine külg liimuks küljepleki ülemise serva peale. Tagumise pleki lõikaks siis nii 15mm punasest kaldjoonest kõrgemalt ära ja tagasipöörde teeks punast joont pidi waka peale. Keeruline seletada... nii saaks ka nurga tihedaks, lisaks tihendusmassile.

Katuse aknal peaks alumine katteplekk(põll) lõppema profiilpleki laine harjal, mitte lohus kus vesi voolab. Pildil on üks külg nii, teist pole näha. Sealt on ju oht otse sisse voolata. Kui alumine aluskate lõpeb veerenni kohal, siis ei pruugi seda ka kohe märgata. Või on juba tuulekastil uputuse jäljed?

taastaja

Katuseaken läbi pole jooksnud, seest kõik kenasti kuiv (seda siis u. 10 kuud). Tuulekastil nähtavaid uputusjälgi pole, eks see peaks sulailmaga näha olema, kuhu need purikad tekivad.

Plekinurga paigalduse seletus sai päris keeruline, püüan deshifrerida

Otsin kuival ajal tehtud pilte veel katusest. Paigaldaja oli minu teada ehitaja ise, ehk mitte spetsiaalne katusepaigaldaja.

[Robi 1]

Plekinurga peale keeramiseks võid teha papist sablooni, täpselt nii suure kui tahad tagasi keerata ja sobitad korstnaga. Siis kandid selle papitüki plekile peale ja joonistad. Pärast sobib Sul pruun osa täpselt, nagu lind pessa kui peale keerad.

[Teema Algataja]

Plekinurga peale keeramiseks võid teha papist sablooni, täpselt nii suure kui tahad tagasi keerata ja sobitad korstnaga. Siis kandid selle papitüki plekile peale ja joonistad. Pärast sobib Sul pruun osa täpselt, nagu lind pessa kui peale keerad.

Hea mõte, tänud.

[Külaline]

Katuseaken läbi pole jooksnud, seest kõik kenasti kuiv (seda siis u. 10 kuud). Tuulekastil nähtavaid uputusjälgi pole, eks see peaks sulailmaga näha olema, kuhu need purikad tekivad.

Paraku siin võib aimata, et see veekindlus on suuresti tingitud siis pleki sisselõike heast silikooniga tihendamisest. Ka üleval nurgas on seda tehtud. Tundub, et see katuseaken on hiljem katuse sisse lisatud ja aluskile ei pruugi ka nurkadest sugugi vett ei pidada. Tuleb lihtsalt silm peal hoida, et kiiresti jaole saab, kui läbitilkumine tekib.

taastaja

[Roofer]

Robi 1, kui palju maksab valtspleki paigaldus Soomes, kui kõik eeltööd on tehtud?

[Robi 1]

Sõltub pinna keerukusest ja asukohast.
Pildil olev katus oli tehtud hiljuti ja maksis koos roovi osalise vahetusega 43 tuhat euri. Soomes ikka oskavad küsida kui veidike keerukam katus. Samas sile pind eriti meie hindadest ei pruugi erineda, sest päevas vorbitakse meeletult peale.
Pane pilt ja kus asub...

[Roofer]

Ainult pleki paigalduse hind ca 1000m2 lihtne katus, neele ega korstnaid pole. Asub Helsingis.

[Robi 1]

Katuse kõrgus ikkagi määrab hinda. Kõige paremini saad hinna kui lased mõnel kohalikul firmal hinnapakkumise teha( Näiteks Peltipnta, Janne Nurmi ). Minul ikkagi raske õelda ainult paigalduse tööraha, sest sõltun ju ikkagi, et kes maksab tõstukid, valtsiõlid ja muud kulud.

[taastaja]

Me küsisime veel rohkem... , sest alumine äär kisub veel suuska ka.

värsked pildid

07.2012.JPG (94.5 KiB) Vaadatud 3915 korda

ropp käsitsi väänamine.JPG (100.07 KiB) Vaadatud 3807 korda

[Roofer]

Kõik on tellija poolt ainult paigalduse hind, enamvähem on ikka m2 välja kujunenud.

[Robi 1]

Mina pole Soomes töömees olnud, kellele asjad ette tõstetakse ja ei oska ka töömehe palkadest sedasi rääkida.

Taastaja...sul on klambrid veidi hõredalt. Soomes võib järelvalve iga kell üllatada... Peaks olema 35 cm tagant kinnitus!

[Külaline]

Mina pole Soomes töömees olnud, kellele asjad ette tõstetakse ja ei oska ka töömehe palkadest sedasi rääkida.

Taastaja...sul on klambrid veidi hõredalt. Soomes võib järelvalve iga kell üllatada... Peaks olema 35 cm tagant kinnitus!

Kohe nii lambist tulevadki sul need numbrid Millele tugined? Lihtne rehkendus annab 35 cm klambrile 575 põhjaga plekipaani. Näed seda kuskil

taastaja

[Robi 1]

Ma ei peagi midagi rehkendama, lihtsalt ehitusnõuded on sellised ( tavapaanidele 35 cm tagant ja servad veel tihedamalt).

[Robi 1]

Eriti silmakirjalik oli Soomes see, et plekk paigaldati ruberoidile ja osad klambrid löödi naelapüssiga lauast mõõda...aga järelvalve arvates oli ikkagi tähtis see klambrite arv, mitte see kas katus TEGELIKULT peal püsib( tegelikest asjadest ei tea nad teinekord udutuhkagi).
Loomulikult järelvalve on kasulik ja vajalik ning hea on nendega juba alguses läbi rääkida, siis asjad selgemad( sest kohati on neil väga vastakad arusaamad kuigi RT kortti sama).

[Külaline]

Sa siis tugined oma väidetes suvalisele järelvalvele? Ma arvasin juba, et RT- s on midagi uut. Võimalik, et selle katuse projekt nägi ette nii...ega siis järelvalve ei saa nõuda oma suva järgi midagi, mis normides
must-valgelt kirjas pole. Kõige kitsama üldlevinud valsipaaniga(nii meil, kui Soomes) ja tuginedes RT normidele võib klambri sammuks olla 38-39cm nii mul ka on ja ütle veel olen asjadest valesti aru saanud
Ja, kui vahid vanu katuseid, siis sel on enamasti klambri samm mingi 50cm. Valts ühekordne, paani laius ka 10-11cm praegustest laiem ja kestavad ka.

taastaja

[AHEL]

vaidlemisega tulevad kõige õigemad lahendused

[Robi 1]

RT kaarti hakati Soomes väljastama aastast 1942 ja seda on pea iga aasta täiustatud. Sellest ka need erinevad nõuded eri aegadel.

[Hendri]

Telli plekitöökojast korstna mõõtudele vastav korstnakrae ja muret vähem. Ilmselt juba tellitud küll...