soojustuse paksus,hind, kasutegur
-
küsiks
- külaline
soojustuse paksus,hind, kasutegur
kas keegi annaks vihje kust leida või selgitaks lühidalt (puust ja punaseks)(tabelina,graafikuna) kuidas on omavahel sõltuvuses soojustuse(näit "isoveri")paksus,hind ja kasutegur. Olen kuulnud väidet, et 15-20cm on optimaalne, edasi kasuteguri kasv väga väike. Saan aru küll et 50cm on kõige soojem ja et soomes-rootsis-norras pannakse 30-40cm aga on sel mõtet? Ehk leiab keegi aega, tänud.
Lühidalt punaseks ei saa. Umbes võiks teha nii:
Projektis peaks olema eraldi antud tarindite U-arvud. Korrutad need pindade ruutmetritega ja välis-sise temperatuurivahega, nt +3C juures, saad soojuskaod kütteperioodil, ca 220 päeva.
Teed tabeli: seinad, laed, aknad-uksed, põrand, vent. Uurid välja kuidas arvutada seina U-arv eri soojustuse paksuse puhul. Siis muudad oma tabelis paksust, vaatad kuidas muutub kogu soojuskadu, võrdled hinnaga, mille sa pead lisasoojustuse jaoks juurde maksma, võrdled saadava säästuga, saad tasuvusaja.
Seinte osakaal kogu maja soojakadudest on alla 20%, palju suurem jama on akendega. Suurem efekt on raha matta akendesse, ja nende ülikorralikku paigaldusse, nagu ka seinte soojustuse kvaliteeti, kui selle soojustuse paksust suurendada.
Projektis peaks olema eraldi antud tarindite U-arvud. Korrutad need pindade ruutmetritega ja välis-sise temperatuurivahega, nt +3C juures, saad soojuskaod kütteperioodil, ca 220 päeva.
Teed tabeli: seinad, laed, aknad-uksed, põrand, vent. Uurid välja kuidas arvutada seina U-arv eri soojustuse paksuse puhul. Siis muudad oma tabelis paksust, vaatad kuidas muutub kogu soojuskadu, võrdled hinnaga, mille sa pead lisasoojustuse jaoks juurde maksma, võrdled saadava säästuga, saad tasuvusaja.
Seinte osakaal kogu maja soojakadudest on alla 20%, palju suurem jama on akendega. Suurem efekt on raha matta akendesse, ja nende ülikorralikku paigaldusse, nagu ka seinte soojustuse kvaliteeti, kui selle soojustuse paksust suurendada.
-
Kalvis
- külaline
Lühidalt soojakaod sõltuvad välisseinte pindalast, temperatuuri vahest ja soojusjuhtivustegurist (U). Esimest saab maja kuju valides optimiseerida, kuid praegustele arhitektidele see lahendus ei meeldi. Vastupidi - arhitekte on haaranud maania, et justnimelt peaks maja kuju olema võimalikult suurte soojakadudega. Üsna hea optimiseerimise lähedal on klassikaline 2:3 suhtega taluhoone 1,5 korrusega. Veel optimaalsem on mansardkorrusega.Teine parameeter praktikas allub halvasti kontrollile, sest ühe poole määrab ilmataat ja teise poole inimene, kuid kahjuks on inimesele optimaalne temperatuur sees 21 kraadi. ei rohkem ega vähem ei meeldi talle. Globaalses mastaabis on võetud ilmataat sihikule ja viimane ongi inimest kuulda võtnud - kliima soojeneb. Kolmas (soojusjuhtivus) allub hästi ehitamise etapil inimese kontrollile.
Viimane omakorda sõltub kasutatavast soojustusmaterjalist, selle pinnakihi omapärast ja loomulikult paksusest. Materjalide osas on parimate hinna/kvaliteedi suhetega vahtplast ja vill, veel on üsna hea õhuvahega klaas. Ülejäänud materjalid on reeglina majanduslikult ebaotstarbekad, kuigi aeg ajalt neid kasutatakse.
soojusjuhtivusteguri seos paksusest on ligikaudu hüperboolne, hind aga lineaarne. Ehk kaks korda paksem soojustus maksab kaks korda rohkem, kuid soojusjuhtivus väheneb vaid kaks korda. seega esineb maksumuse ja paksuse vahel optimaalne seos.
Sinu pakutud paksused on praeguste hindade juures optimaalsed.
10-15 cm villa annab täis projekteerimise normid, kuid pole majanduslikult otstarbekas. 15-25 vahemikus on praegu majanduslik optimum, 30 cm soovitatakse arvestades kütte kallinemist.
Viimane omakorda sõltub kasutatavast soojustusmaterjalist, selle pinnakihi omapärast ja loomulikult paksusest. Materjalide osas on parimate hinna/kvaliteedi suhetega vahtplast ja vill, veel on üsna hea õhuvahega klaas. Ülejäänud materjalid on reeglina majanduslikult ebaotstarbekad, kuigi aeg ajalt neid kasutatakse.
soojusjuhtivusteguri seos paksusest on ligikaudu hüperboolne, hind aga lineaarne. Ehk kaks korda paksem soojustus maksab kaks korda rohkem, kuid soojusjuhtivus väheneb vaid kaks korda. seega esineb maksumuse ja paksuse vahel optimaalne seos.
Sinu pakutud paksused on praeguste hindade juures optimaalsed.
10-15 cm villa annab täis projekteerimise normid, kuid pole majanduslikult otstarbekas. 15-25 vahemikus on praegu majanduslik optimum, 30 cm soovitatakse arvestades kütte kallinemist.