keldri lae soojustus

[lempo]

Tegemist vana kivimajaga, esimese korruse all v]lvlaega kelder. Keldri kohal asuva toa prand k[lm.Andke n]u kuidas soojustada altpoolt keldri lage. Ette t'nades.

[Allan]

Postitan oma mure ka siiasamasse teemasse:

Tegemist 70-ndate majaga, millel keldri/sokliosa ~30cm betoon, ülemine osa harju sein. Keldri lagi on betoon (~10-12cm). Eluruumide pool on põrandas mõni cm saepuru + laudis.
Kogu maapealne osa (välja arvatud jupike välisseina, kus eelmisel omanikul vist jaks otsa sai) soojustatud 5cm villaga. Seda hetkel ei muuda, kuna järgmisel suvel ehk teeks kogu fassaadile+soklile ringi peale (fassaadile ~10cm villa+voodrilaud, soklile ~10cm peno+krohv).
Lisaks veel juurde, et lisaks eluruumide all olemisele jätkub kelder lisaks ka kütmata garaazi all (sellel ka 5cm villa välisseinas).

Eesmärk on lihtsate/odavate võtetega rohkem sooja saada eluruumidesse, kuid samas keldri temp ei tohiks ka külmematel päevadel kindlasti alla 0C langeda. Hetkel keldri temperatuur ~3-4C jahedam, kui toas. Keldris jooksvad küttetorud hetkel ka katmata, nendele keeran lähipäevil soojustuse ümber.

Kas keldri lae soojustamine (5-10cm peno) omab mingit pointi?

[restauraator]

Kui tuba ja seega põrandat soojemaks tahetakse saada, siis tuleb ikka keldrilagi altpool ära soojustada. Iseasi on põrandaplaadi see osa mis jääb sokliosa peale. Kas sinna on juba külmasild sisse projekteeritud?
Ilmselt on, kui tahetakse tulevikus soklit soojustada. Seda aga ei soovitata siis teha kui vundament/keldri seinad on maapinnast isoleerimata ja tõmbavad kapillaarniiskust ülesse, mis tavaliselt just läbi selle katmata sokliosa saab välja aurata.

[Allan]

Tänan vastamast. Usun, et keldri laeplaadi otsad on algupäraselt jah külmasild. Paistab, et algselt oligi kogu maja soojustus eluruumide seespool olev saepuru (harju sein). Sokliosa oli paljas betoon, maapinnast isoleerimata, garaazi+vahetult selle kõrval olevate eluruumide all olev kelder on muldpõrandaga. Teine pool keldrist betoonpõrand. Praeguseks siis 5cm villa peaaegu kogu maja maapealse osa peal (eluruumide osal on vill kaetud tuuletõkke+voodrilauaga, alumine osa mingi ~6mm ja kõva halli plaadiga). Kas sellisel juhul on sokliosa katmine peno+krohviga välistatud? Millised on teised võimalused?

Kui majas küte taga, siis pole hullu, päris soojaks saab (s.h. põrand). Aga jahtub üsna kiirelt maha. Tahaks saada olukorda, kus vähem sooja majast plehku paneks. Ja küsimus keldri lae soojustamise kohta oligi sellest punktist lähtuvalt.

[Chef]

plehku paneb see soojus ka sellepärast, et majal ümber vaid 50mm soojustust (võiks olla 150mm). veel valulisem koht kipub katus olema, kuidas selle soojustusega on? sokli katteks tundub olevat luja plaat (tsement-puitkiud), sinna peale saab krohvida, saab ka polüstüreeni panna ja krohvida.

[Tsiklimees]

tervist
elan kortermaja teisel korrusel ja alumine naaber ei käi just tihti kodus ning sellest tulenevalt ei köeta ka alumist korterit tihti. Niisiis on minu põrandad külmad ja korter ise ka. Küsimus, kas keldri lae soojustamine penoga mõjutab ka teise korruse elanike,ma mõtlen kiu palju mina sest kas saan ja kui paks see kiht peaks seal olema (kas 50 või 100-ne peno). Alumistel on kõik aknad vahetatud ja tegemist on 60ndatel ehitatud 2korrulise paneelmajaga.
Tänud!

[restauraator]

Eks kaudselt ikka mõjub, aga kui naaber seal harva käib võib alumine korter sellegi poolest päris külmaks minna. Eks paksem soojustus(kasukas) anna ikka rohkem sooja. Keldri aknad-uksed võiks samuti terved ja suletud olla.

[Kalvis]

Kõigepealt tuleb soojustada sealt, kus ta annab kõige rohkem efekti. Selleks on lagi ning uksed ja aknad. Edasi järgneb sein ja alles siis põrand.
Klassikaliselt soojustatakse põrand, sest siis ei teki külmasildasid. Parim on vahtplast, kuid ka villalahendused on sobivad.
Võib soojustada ka keldripoolt. Keldrisse sobib vahtplast, kinnitadki lakke. Seinte äärde tekib küll ajutiselt külmasild, kui aga vundamendi soojustuse valmis teed, siis kaob ka külmasild. Seega sinu juhtumil võib ka keldrist soojustada. teine lahendus on uurida põranda konstruktsiooni. Vanasti ikka pandi saepurubetoon põrandasse. Sel juhul tasub see maha lõhkuda ja asendada vahtplastiga. Ära siis unusta vaid põrandakütet tegemast.