Ja jõuamegi filosoofilise küsimuseni - kui sulle "täistõe" (nähtuse täielik analüüs kõigi poolt ja vastuargumentudega) asemel esitatakse ainult "pool tõde", kuid see esitatud osa vastab täielikult tegelikkusele, siis kas sulle on valetatud või ei ole?rokikas kirjutas:aga sellegi poolest ma ei näe põhjust kõike infot tingimata ärihuvidele soodsaks kallutatuks pidada.
Ilmselt siiski leidub ka adekvaatset infot.
On nii et ei olemadis64 kirjutas:...siis kas sulle on valetatud või ei ole?
. Et energiat "taevast" tuleb ma usun aga see rahaline tasuvus ...mäger kirjutas:
Nii ,et nendele ,kes siin tatti pritsivad soovitan ehitada õieti toimiv küttesüsteem ja oluline kokkuhoid päikeseküttega on igal juhul garanteeritud.
mäger kirjutas:tahaks ka teema osas sõna võtta, nimelt kasutan maja kütteks vaakumtorupaneele ja õhk-vesi soojuspumpa. Tänase päevani (04.11) ei ole veel pump tööle hakanud, ehk kogu küte tuleb vaakumkollektoritest.
Köetav pind on muide 140 m2 (vesipõrandaküte). Tõsi,majas on ka väike kamin,mida aeg-ajalt olen kasutanud.
Kogu eelmise aasta sooja vee ja küttekulud kokku olid 8 000 kr (pumba ees on eraldi voolumõõtja,mis arvutab ka rahalise kulu). Oli tõeliselt külm talv ! Jah,kõige energiakulukamad kuud olid novembrist kuni jaanuari lõpuni, veebruaris hakkas vaakumtoru andma juba olulist tuge pumbale.
Nii ,et nendele ,kes siin tatti pritsivad soovitan ehitada õieti toimiv küttesüsteem ja oluline kokkuhoid päikeseküttega on igal juhul garanteeritud.
Arvajatele ja huupi lahmijatele soovitan asi ära proovida ja siis juba sõna võtta.
sunsys1841 kirjutas:Kõikidele skeptikutele lugemiseks ja enese harimiseks: ....
Siit näete ,et asi on suhtumises.
Uurimus näitab ,et Soomes Tamperes ja Lõuna Saksamaal on päikeselt maapinnale langev kiirgushulk sama.
Lugege!!!
Skeptik on veits raskem olla, ei piisa lugemisest aru peab ka saama. Ei saa öelda, et olen skeptiline sellepärast et suhtun sellesse niimoodi ja tõestuseks loobin suvalisi infokilde.Kaminaga nüüd küll maja ei küta! See rohkem ikka meeleolu loomiseks.sunsys1841 kirjutas:Mis ajaühik on aeg-ajalt? Ehk avalikustad oma õieti toimiva küttesüsteemi ehitusmaksumuse? Saaks siis kaeda ka selle tasuvusaega.
paremates radikates kasutatakse taimeõli...raudpats kirjutas: ......... Parem öelge mulle mis paganama õli kasutatakse õliradiaatorites .......
Väga hea sünteetiline õli, ise kasutame keedukateldes kus õiltemp on ca 230 c. Hind ca 2,8 eur liiter ilma km.raudpats kirjutas:Kulge mehed mis te selle olematu päikesega jändate ja üüratuid summasi magama panete? Parem öelge mulle mis paganama õli kasutatakse õliradiaatorites ja kui kõva temperatuurini võib hüdroõli kuumutada? Kui asjalikku vastust saan siis teen uue teema ja selgitan lähemalt
Julge väljaütlemine. Olematut päikest on Eestis keskmiselt 1600h/a. Kui nüüd asja üle arvutada, siis konkreetne vaakumtorudega süsteemi tasuvus koos paigaldusega tuleb eramajal ligi 8 aastat, kui elektri hinnaga võrrelda.raudpats kirjutas:Kulge mehed mis te selle olematu päikesega jändate ja üüratuid summasi magama panete?
Kas selle kohta on mingisugust allikat või täpsemat informatsiooni ka?Eerik1 kirjutas:Siinkohal peaks ka ära mainima, et alates järgmisest aastast on eramaja omanikul võimalik Kredex-ilt päikesekütte paigaldamiseks toetust saada ja seda kuni 60% ulatuses.
See idee on juba mõnda aega tiirlend. Raha toetuseks eraldatakse lihtsal põhjusel, et mitte raisku lasta minna. Igal aastal on korterelamute energiasäästu toetusteks määratud rahadest üsna palju üle jäänud (keegi ei viitsi kredexis asjaajamisi korralikult lõpuni viia ja maksavad tihti hea projekti ise kinni) ning järgmiseks aastaks lubatakse seda raha kasutada ka eramaja omanikel. Linkki veel tõenäoliselt ei leia, aga ma usun, et varsti on see info ka ametlikult väljas. Sisuliselt on see korterelamu rekonstrueerimise toetus, mis laieneb ka väikeelamutele.laurit kirjutas:Kas selle kohta on mingisugust allikat või täpsemat informatsiooni ka?Eerik1 kirjutas:Siinkohal peaks ka ära mainima, et alates järgmisest aastast on eramaja omanikul võimalik Kredex-ilt päikesekütte paigaldamiseks toetust saada ja seda kuni 60% ulatuses.
Seegi julge väljaütlemine. Too palun see tasuvusarvutus siiagi näha.Eerik1 kirjutas: Kui nüüd asja üle arvutada, siis konkreetne vaakumtorudega süsteemi tasuvus koos paigaldusega tuleb eramajal ligi 8 aastat, kui elektri hinnaga võrrelda.
Selle pärast tulebki seadmete paigaldamisel arvestada milleks teda vaja on ja kuidas teda paigaldada. Paljud vaidlevad minuga paigaldusnurga üle, aga kui me arvestame nurga sellise, kus kõrge päikese puhul kollektorile langeva energia hulk oleks väiksem, siis saame üllatuseks palju stabiilsema tootlikuse. Loomulikult pole novembri teisest poolest kuni veebruari teise pooleni vaevu üle horisondi tõusnud päikesest kasu. Energiasääst ongi teatud probleemidega seotud. Läheneda tulebki kogu asjale teatud paindlikusega.kütja kirjutas:Kõik tore,aga talvel,kui sooja kõige rohkem vaja on tule ju suurt midagi.Suvel jälle suur soojuse ületootmine.
Jumala õige jutt. Igale majale tuleb läheneda individuaalselt spetsialisti juuresolekul. Ma olen näinud küll neid kliente, kes minu juurde tulevad selgitustega kui suur nende maja katus onwarlock kirjutas:Kui juba boiler mängus, siis tasuks võrrelda öise elektri hinnaga.
Ebaühtlane soojuse tootmine - suvel, kui sageli puhkusel ollakse on päikest küllaga, energia jääb osaliselt kasutamata, aga talvel jääb isegi päikese korral tarbevee temperatuur liiga madalaks. Peaks mingi hirmsuur boiler olema, et suvel akumuleerida ja talvel tarbida.
Enamusel peredel vist ei kulu aastas 6000 krooni tarbevee soojendamisele. Süsteem tasuks paremini ära mitme korteriga elamute puhul, sest 5x võimsam süsteem pole kindlasti mitte 5x kallim ning 2x väiksem süsteem pole 2x odavam.
Mitu m2 see 36 toru on?Eerik1 kirjutas:Aga ma teen seda siiski kroonides. (pea ikka veel vanas ajas)
Süsteemi maksumus eramajale koos paigaldusega: 45000kr
Sisaldab käibemaksu, 300L boilerit, 36 vaakumtoru, automaatika, pump, paisupaak, torustik, isolatsioon, paigaldus.
Seade toodab energiat tunnis 2,5kW
Aastas on ligi 1600h päikest.
Kokku tuleb aastas ligi 4000kW
Elektri hind 1,5kr/kW
Seega 6000kr/aastas
Investeering jagatud aastas saadud energia hinnaga
45000/6000=7,5a
Kui nüüd kredex toetab oletame 50% siis tasuvus 3,75a.
Sellisena näeb ta paberil välja. Kuna tegemist on ebastabiilse ja akummuleeritava kütte lahendusega, siis ei saagi seda täpsemalt arvutada, kui ainult paigaldada soojusarvesti reaalsele süsteemile. Siis aga näeb tasuvusarvutust tagantjärgi.
Samas muidugi ei ole kõik majad võrdsed ja paigalduse maksumus kõigub 6000-20000kr eramaja puhul. Näide oli toodus projektile mille paigaldus maksis 10000kr.
Sõltuvalt maja asendist ja ümbritsevast võib päikesekütet paigaldada kuni 60% energiasaadavuseni. Kui puud või teised majad rohkem piiravad, siis muidugi langeb asja point.
