Kaminahju vundamendi küsimused

[serk]

Tere

Olen jõudnud etappi, kus pean vaikselt hakkama mõtlema plaanitava kaminahju vundamendi valamiseni.
Vaatasin vana ahju ja soojamüüri vundamenti, siis see oli tehtud põhimõttel, et vundamendi laius oli ahju laius/sügavus + 15cm ja plaadi paksus ca 40cm. Kuna uus ahi tuleb teise kohta, siis vana plaati kasutada ei saa.

Kas võin uue vundamendi valada sarnase loogika alusel või peaks vundamendi laius suurem olema(ahju mõõdud + 15cm)? Plaadi paksus 40cm tundub muidugi natuke liig??? Plaanitav kaminahi + metallkorsten on 2 tonni ligi.

Niipalju kui olen jõudnud uurida, siis ahju vundament ei tohi kokku puutuda maja vundamendi ja valatava põrandaga? Kui nii, siis millega või kuidas üldjuhul eraldatakse? Kas selle põhjuseks on see, et ahju vundamendi vajumisel võib paigast lükata maja vundamendi? Sama teema põrandaga? Ahju vajumisel võib ujuv põrandablokki liiguada ja palju kahju teha?

Äiapapa oskas öelda, et põranda ja ahju vundamendi tegemisel tuleb nad lihtsalt eraldi valada ja sellest piisab, maja vundamendi kohta ei osanud midagi kosta.

Äitäh.

[Robi 1]

Vanasti tehti ahjusid ka nii, et pandi palgid maha ja nende peale laoti... ja tehti ka puitpõranda peale otse ...aga 40 cm. sügavust võib isegi vähe olla kui just täidetud maa seal all juba ei ole. Ahi ja korsten võiksid küll nüüd sama plaadi peal olla, siis peaks täitsa lahe saama ja slepe ühendus ei hakka hiljem oma elu elama.

[madis64]

Ahi ja korsten võiksid küll nüüd sama plaadi peal olla,,,

Selle soovituse andmisega tuleb olla ettevaatlik - kui vundament on kahel erineval kontsruktsioonil (ahi ja korsten) ühine, siis plaadi edasise vajumise ühtluse tagamiseks tuleb tagada ka nende alla jäävate osade maksimaalselt samalaadne surve pinnasele - vastasel juhul hakkab üks pool enam vajuma kui teine ja kogu plaat on mõne aja pärast natuke viltu.

Kui palju ta nüüd konkreetse maja puhul vajub - kes seda foorumi kaudu öelda oskab.

Serk-il on ahi "raske" ja korsten "kerge" (metallist) - ma isiklikult teeksin neile eraldi vundamendid (raketis võib ju ühine olla - kiletatud vineerileht servi kahte osa eraldama ja valamisel täita ühtlaselt mõlemat poolt).

[madis64]

Vaatasin vana ahju ja soojamüüri vundamenti, siis see oli tehtud põhimõttel, et vundamendi laius oli ahju laius/sügavus + 15cm ja plaadi paksus ca 40cm.

Endal tuli vanas maja (liivapinnas) uus ahi teise kohta teha ca 2 aastat tagasi.

Vana ahi, pliit, soemüür ja korsten olid kõik sellisel "vundamendil" - mõni raudkivi lihtsalt liiva peale visatud, vahe telliste/tellisetükkide ja nõrga lubjaseguga täidetud-tasandatud. Ükski neist ei olnud vundamendi tõttu mitte ühtegi pragu saanud.
Ei olnud seal ka miskit niiskustõket (tõrvapappi vms.) vahel

Uue ahju alla valasin sarrustatud betoonplaadi ca 15 cm liiva sisse, kuna sügavamale ei julgenud kaevata - korstna alt oleks liiv "jalga lasknud" ning liivapinnast põrandalaudade alumise pinnani oli teine 15 cm. Nii et plaadi paksus sai kokku ca 30 cm.
Plaadi laius oli ca 5 cm üle ahju gabariidi.
Tänaseni ei ole ei vajunud ega kaldunud.

[Robi 1]

Kui mul isa siin kirjutaks, siis ta ütleks, et maja vundament peaks olema 1,5 m. ja ahju, korstna all rohkemgi veel ja eks ta kindel oleks muidugi, sest korstent teed ju omale paar korda elu jooksul ja mis see pool päeva rohkem või vähem kaevata, siis on.

[kaminahi]

Maja vundamendi puhul on määrav külm, ehk kui sügavale see jõuab. Vundament peab olema sügavamal. Korsten ja ahi aga üldjuhul maja keskel, kuhu külm küll ligi ei jõua ja siin on oluline pinnase tihedus, et see ei vajuks ja kannaks. Kui on liivapinnas, siis pole mingit vahet kui sügaval on vundamendi tald. Erineva pinnase kandevõimel on erinevad suurused. Küll aga võiks saada ahju vundament ikkagi põrandaplaadist eraldatud. Selleks piisab lihtsalt lõigata see plaat rellakaga ahju mõõdus põrandast lahku.

[kaminahi]

Kui ahi ehitatakse pinnases vundamendile, tuleb kindlast mõelda mida soovitakse kütma hakata. Kas vundamenti või tuba. Kui viimast, siis peale hüdroisolatsiooni tuled korraldada ahju alla ja termoisolatsioon...kui peenelt väljenduda. Kui lihtsamalt, siis soojustus.

[serk]

Äitäh vastanutele.

Mõtlesin siis pikalt täna maja juures mis ja kuidas. Kaevasin enamvähem augu valmis - pm. liiva-savi segane pinnas, otse maja keskel ehk külmakergete pärast muretseda pole vaja, keskküte annab samuti oma panuse. Eemaldasin põranda alla mõeldud/veetud liiva, ca 30cm ning ka mulla kihi, ehk tuli ca 50cm auk. Plaanin siis nii, et valada armeeritud betoonblokk sinna alla ja mõõtmetega: ahju gabariidid + 30-35cm ning laon sinna talveks ka suure fibo hunniku otsa, et võimalikud vajumised ära teha. Vast siis kevadel võib ahju ära teha ning loodetavasti ei kao ta kuhugi.

Nüüd selge, et põranda ja maja vundament peab olema eraldatud ahju vundamendist, kuid jättes sinna oletame 5mm vahe, siis millega see täita? See vist iseenesest tegelt väga oluline pole, peasi, et seal ära ei mädaneks ja tuleohtlik poleks?

Ahju ja vundamendi vahele veel omakorda termoisolatsioon? Et viskad sinna "fooliumi"?

[madis64]

laon sinna talveks ka suure fibo hunniku otsa, et võimalikud vajumised ära teha.

See fibo hunnik ei kaalu vist tuhkagi võrreldes ahjuga, nii et vajuma (juhul kui) hakkab see plokk ikkagi ahju all.

Nüüd selge, et põranda ja maja vundament peab olema eraldatud ahju vundamendist, kuid jättes sinna oletame 5mm vahe, siis millega see täita?

Tulekindla montaaživahuga, topitud kivivillaga?

Ahju ja vundamendi vahele veel omakorda termoisolatsioon? Et viskad sinna "fooliumi"?

Ära nüüd üle ka pinguta - niiskustõke (tõrvapapp) peaks vist piisama küll.

Ning mis siis sellest korstnaosa vundamendist saab?

[serk]

Korstnaosa vundament tuleb eraldi. Enamvähem pilt nüüd teoreetiliselt selge. Käin veel lähiajal mõnest poest läbi ja ehk saab ka jutule ja arutan plaanid veelkord läbi, ehk midagi kahesilma vahele jäänud.

Tänud.

[motamees]

Ahju ja vundamendi vahele veel omakorda termoisolatsioon? Et viskad sinna "fooliumi"?

Ära nüüd üle ka pinguta - niiskustõke (tõrvapapp) peaks vist piisama küll.

Pole see ülepingutamine ühti, kui natuke fibovalu sinna peale teha. Võib ka fiboplokke lappida.

[madis64]

Pole see ülepingutamine ühti, kui natuke fibovalu sinna peale teha.

Serk pole nagu kribanud, et ta ise ahju ehitada soovib - ma jätaksin küll kogu vundamendipealse temaatika pottsepale lahendada.

[kaminahi]

Termokihti enam hiljem ei tee. Selle peab kohe valama või kasutama mingit Poekarla plaatmaterjali

[Robi 1]

Vot see fibovalu on hea mõte! Ise oleks kihi saepurubetooni muidugi pannud, sest see peab ka vastu kui tugev betoon all juba. Kõige totram asi on beno, sest nii mõnelgi on hiired sinna sisse saanud ja tühjaks närinud.

[madis64]

Termokihti enam hiljem ei tee. Selle peab kohe valama

Kui paks see kiht peaks olema ja milline ta soojusjuhtivus selle paksuse juures oleks?

S.t. kui palju ta ikka seda va soojust isoleerib (mitme cm vahtplastiga ta võrdne oleks)

[fanatic]

Ahi tuleb maja keskele, ühe lõõriga kivi korsten eraldi kõrvale, ahju kaal umbes 3-3.5 tonni. Pinnas kergelt savine. Milline oleks siis õige ja mitte ära vajuva ahju ja korstna vundamendi koos soojustusega. Palju vundamenti , palju ja mis soojustust. Kuna arvamused on seni olnud erinevad, siis raske otsustada. Tänud ette!

[motamees]

S.t. kui palju ta ikka seda va soojust isoleerib (mitme cm vahtplastiga ta võrdne oleks)

Selle spetsifikatsiooni saad ju fibo tootjalt. Siis on täpselt nii, kui kasutada 10cm fiboplokki vundamendi ja ahju vahel.
On palju on, parem ikke, kui tavaline betoon. Tänapäeva ahjudel on ju ahju soe osa viidud peaaegu vastu maad. Sellest ka see isolatsioonikihi soovitus.

[rokikas]

.... metallkorsten .....

Ning mis siis sellest korstnaosa vundamendist saab?

Korstnaosa vundament tuleb eraldi.

Kummalised probleemid siin. Poes müüdavad moodulkorstnad kaaluvad ~5 - 10 kg.jm. sõltuvalt mõõdust. Nii et 10 m. korstent kaalub vist ~100 kg. Kas tõesti on sellele vaja eraldi vundamenti . http://www.schiedel.ee/fileadmin/data/e ... _veebi.pdf

[rokikas]

......või kasutama mingit Poekarla plaatmaterjali

Näiteks midagi sellist http://www.finnfoam.fi/client/frontpage/estonia.pdf / http://spu.fi/files/spu/esitteet/SPU_yl ... screen.pdf

[Robi 1]

Mina paneks hüdroiso.( st. tõrvaga rullmaterjali) juba selle fibosoojustuse alla, siis jääb poole soojem kui soojustus kuiv.Õnneks fibo ei tõmbagi eriti niiskust üles.
Ise teeks 20 cm. raudbetooni alla ja umbes sama palju või rohkem soojustussegu peale.

[motamees]

Näiteks midagi sellist http://www.finnfoam.fi/client/frontpage/estonia.pdf / http://spu.fi/files/spu/esitteet/SPU_yl ... screen.pdf

Kui sulle kirjutatakse/öeldakse, et mingi isolatsioonimaterjali kandevõime on ...kg/ruutmeetrile, siis küsi kohe millise deformatsiooni puhul. Paljudel materjalidel on kandevõime küll piisav, aga umbes 20% läbivajumise korral. Kivi aga ei salli läbivajumist, tekitab pragusid ühendustes. Sellepärast olengi jäänud fibovalu juurde.
Kui saab panna 20cm, siis on pane. Ikke parem, kui 10cm. Hüdroisolatsiooni paneks soojustuse alla.

[rokikas]

20 % vajumine ei oleks ilmselt hea jah. Õnneks vist on olemas ka üpris tugevaid soojustusmaterjale. Eks see kellel vajadus/huvi uurib ja otsustab mis talle sobib.
Mõni valikuvõimalus lisaks http://ecostock.ee/?foxyshop_product=xps-45
http://www.isover.ee/ee/Toote/?intProductCategoryID=300
Enamus neist talub/isoleerib ka päris hästi niiskust/vett.

[motamees]

No xps lubab 10% deformatsiooni korral midagi. Ka 10 prossa võtab alaühendusele prao sisse. Iseasi, kui ahi ja korsten ühe materjali peal on. Siis aga võib kandevõimega probleeme tulla.
Eks igaüks otsustab ise neh, mida teeb.

[Indrek Rebane]

Nüüd selge, et põranda ja maja vundament peab olema eraldatud ahju vundamendist, kuid jättes sinna oletame 5mm vahe, siis millega see täita? See vist iseenesest tegelt väga oluline pole, peasi, et seal ära ei mädaneks ja tuleohtlik poleks?

Ahju ja vundamendi vahele veel omakorda termoisolatsioon? Et viskad sinna "fooliumi"?

Mina tegin oma seni veel pooleli oleva ahju vundamenti valades rakise sisemise osa 50mm
põranda EPSist. Saalungid eemaldasin, EPS jäi paika. Valasin kahes osas. Esimesel päeval
-13 cm pealispinnast ja loodi. Teisel päeval katsin valu 50mm XPS ja tõrvapapiga ning valasin
ülejäänud 8 cm.

XPSi (STYROFOAM 250 SL-A-N) deformatsioon 25 t/m^2 on antud 10% juures. Pikaajaline
projekteeritav koormustaluvus 2% deformatsiooni juures on lubatud kuni 9 t/m^2.

EPS (100 Silver) puhul on need näitajad 10 t/m^2 ja 3 t/m^2.

Võrdluseks: keskmise jämedusega liiva kandevõime on 40 t/m^2.

[Indrek Rebane]

Valasin kahes osas. Esimesel päeval
-13 cm pealispinnast ja loodi. Teisel päeval katsin valu 50mm XPS ja tõrvapapiga ning valasin
ülejäänud 8 cm.

Seejuures olid pealmine ja alumine osa armeeritud neist kohtadest, kuhu tõmbejõud enim mõjuvad.