Puitsõrestikmaja soojustamine väljapoolt peno+krohv

[Andreas99]

Hetkel plaan elamule teha juurdeehitusi ning ühtlasi välja vahetada fassaad, milleks oli laudis. Seinakonstruktsioon, mis alles jääks oleks seestpoolt väljapoole vaadatuna: kipsplaat - aurutõke - kivivill 50+150 - tuuletõke kipsplaat ning väljapoolt plaan eemaldada roovitus -laudis ning asendada see penoplast 100 + polümeerkrohv.

Küsimused asjatundjatele:
1. Kui suur oht (niiskus) peitub penoplasti kleepimisega tuuletõkke kipsplaadile arvestades seinakonstruktsiooni?
2. Kui penoplasti taha jääb tuuletõke, kas see soojustus on mõistlik investeering?
3. Kui varem oli seina ebatasus ca +/- 15 mm ning see sai roovitusega õigeks aetud, kas peno kleepimisega tuuletõke plaadile on see võimalik ilma montaazi liistuteta sirgeks ajada?

Lisan veel selle, et kogu hoones on sundvent.

Kui leidub keegi, kes oskab nõu anda andge teada ning kui variant osutub sobilikuks siis on välja pakkuda ca 550 m2 peno+krohv töö. Asjast huvitatud võiks välja pakkuda töö maksumuse (peno kleepimine, aluskrohv, armatuur, pealiskrohv), töö kõrgust maapinnast max 7.2m ning tellingud on olemas. Objekt Tallinna piirist 1 km.

[rokikas]

1. Selline segapuder on alati ohtlik. Aurutõke peab olema väga hästi toimiv ja sundvent nõuetekohaselt toimetama. Oma majas ma sellist lahendust ei kasutaks. Pigem kui vill siis kogu seina ulatuses vill ja kui peno siis kogunisti peno.
2. See tuuletõke seal soojapidavust hullemaks ei tohiks küll teha.
3. On võimalik. Peno peab ka mehaaniliselt kinnitatud olema (kruvid/naelad/tüüblid) Ainult liimides võib peno koos tuuletõkkekipsi pealmise paberiga "naabrimehele" lennata.

Kui leidub keegi, kes oskab nõu anda andge teada ning kui variant osutub sobilikuks siis on välja pakkuda ca 550 m2 peno+krohv töö. Asjast huvitatud võiks välja pakkuda töö maksumuse (peno kleepimine, aluskrohv, armatuur, pealiskrohv), töö kõrgust maapinnast max 7.2m ning tellingud on olemas. Objekt Tallinna piirist 1 km.

Vot selle postitamine siia teemase oli viga. Nüüd võivad välja ilmuda tegelased kes suudavad "kivist vee välja rääkida" ning asi see siis soojustuslahendust "õigeks" rääkida ole kui töö/raha ootamas.

[Andreas99]

Tänan vastamise eest,

Kuid jätkaks veits arutelu. Milles peitub iva, et kui kivivill siis kogu sein kivivillaga ning vastupidi ka penoga? Katuslael tegin küll vastupidi, et talade vahele panin 250 kivivilla ning pärast ventorude paigaldust talade ja ripplae vahele panin veel lisaks 100 penot (sissepoole, väliseintes on plaan panna peno väljapoole kivivilla). 10 aasta jooksul pole aru saanud, et midagi valesti oleks, sooja peab ning konstruktsioonid väga OK, arvestades niiskusreziimi.

Kui see teema oleks üks-ühele selge siis ei tuleks siia foorumi enda ja teiste aega raiskama. Praeguseks olen üritanud läbi vaadata mida neti vahendusel leida saab, samas olen ise ka ehitusharidusega, kuid ajad kui koolis sai käidud ei teatud penoplastist suurt midagi, veel vähem polümeerkrohvist sinna peale ning nende kahe asja ehitusfüüsikalistest omadustest koostööna.

Kahtlemata on seina konstruktsioon klassikaliselt: tuuletõke - soojustus - aurutõke. Ideaalset aurutõket on väga raske saavutada, mingis osas leevendab antud olukorda hea ventileeritavus. Liigniiskus aurutõke puudumise tõttu muudab soojustusmaterjali soojajuhtivaks ning oht on ka puitkonstruktsioonidele ...

Küsin veel lisaks:
1. Kui kleepida (ja ka kinnitada tüüblitega) peno tuuletõkke kipsile siis paratamatult jääb sinna mingi väike vahe (seina vertikaalsuse rihtimisest), kas see on piisav niiskusreziimi arvestades?
2. Kas hoopis oleks targem katta hoone laudise asemel tsementplaatidega ning sellele penokrohv peale (sel juhul ma muidugi istun vales foorumi osas ning peaks ülekolima fassaadide alla) ?

Oli jah ühes lauses aga ikka nõu küsin teadja meestelt ning töö tegemist teistelt. Tulemus on 100% ette teada, millega see lõppeks, kui nõu ja töö ühest august.

[Kalvis]

Kardan, et ka arvutused näitaksid sama, enne vahtplasti tekib kondents. Küsimus kas see on ohtlik jään mina vastuse võlgu.
Kui paneksid kogu seina vahtplasti, kondentsi ei tekiks. Kui paneksid kogu seina villa+tuuletõkkel krohvvilla koos krohviga, ohtlikku kondentsi ei tekiks (tõenäoliselt ei tekiks ka tavalistki kondentsi, kriitiline kiht on krohv).

2 osas pole oluline, kas kasutad tsementkiudplaati või mitte.
Kui soovid oma konstruktsiooni kindla peale paremaks teha, pane kipsplaadile krohvvilla (paned karkassi vahele kui tahad ka kinnituskindlat lahendust). Või lisad veel karkassi koos tavalise villaga, sellele tsementkiudplaat ja selle krohvid oma krohviga või kasutad kohe valmiskrohvitud tsementkiuplaati.

[rokikas]

Katuslael tegin küll vastupidi, et talade vahele panin 250 kivivilla ning pärast ventorude paigaldust talade ja ripplae vahele panin veel lisaks 100 penot (sissepoole, väliseintes on plaan panna peno väljapoole kivivilla). 10 aasta jooksul pole aru saanud, et midagi valesti oleks, sooja peab ning konstruktsioonid väga OK, arvestades niiskusreziimi.

Eks kogu see trikk seisnebki vist selles et aurutihedam materjal peab seespool olema ehk antud juhul peno sees ja vill väljas. Kõik mis sellest aurutõkkest läbi pääseb kohtub esmalt penoga ja piltlikult koguneb sinna "troppi" aga kuna temperatuur on seal veel piisavalt kõrge siis kondenseerumist ei toimu ja probleeme ei teki.Kõik see mis ka penost lõpuks läbi läheb "mahub" probleemiteta ka välimisest villast läbi ja kuna kogused väiksed ning villast aurule mingit erilist takistavat "valli" ei ole siis ka kondenseerumist ei teki.
Kui seespool on vill ja sellest "läbitormavad" "Veemehed" kogunevad troppi välispinnas oleva külma peno taha siis ...
Vähemalt niimoodi olen suures plaanis mina mõistnud "gurude" kirjutisi.

2. Kas hoopis oleks targem katta hoone laudise asemel tsementplaatidega ning sellele penokrohv peale (sel juhul ma muidugi istun vales foorumi osas ning peaks ülekolima fassaadide alla) ?

Kui sinna tuuletõkke ning tsementplaadi vahele jääb tuulutusvahe siis on "aurumure" küll murtud aga sellele tsementplaadil olevale penole kulutatud raha on mahavisatud sest soojustusena see ei toimi.

Kui mina tahaksin mingil põhjusel oma sellisele majale krohvitud väljanägemist siis teeksin välispinda karkassi + vill + tuuletõke + tuulutusvahe + tsementplaat + krohv. Või krohvi ja tsementplaadi asemel juba viimistletud "kiviplaat".

[Andreas99]

Tänud vastuste eest (rokikas, Kalvis) !

Põhiküsimus ongi mul juurdeehitusega (II korrus) seoses, ning sellega, et kavatsus on katta kogu maja laudise asemel polümeerkrohviga. Funkstiilis majale ei kipu sobima laudis, mis mängib niiskusega liialt. Eriti need osad, kus kasutasin tumedameid värvilahendusi.

Soojustus tegelikult ei ole otseselt probleem kuna seinas on niigi 150+50 kivivilla ning katuslaes 250+100 kivivill+peno. Lihtsalt fassaadide korrastamisel käis peast läbi mõte lisada veel 100 penot ning krohvida. Hetkel olen pigem lahenduse juures, kus roovituse peale panen laudise asemel tsementplaadi ning peale polümeerkrohvi.

Kuigi on tahtmine roovituse vahele panna lisaks 50 kivivilla sest soojustuse peale kulutatud raha tuleb aastatega tagasi. Uue tuuletäkena hakkaks tööle tsementplaat kaetuna polümeerkrohviga.

Kui kellelgi on oma ideid teemaga seoses, mis võib kasuks tulla, andke teada.

Seniks veel suured tänud.

[rokikas]

roovituse peale panen laudise asemel tsementplaadi ning peale polümeerkrohvi.

Kui tuuletõkke ja tsementplaadi vahe jääb tuulduv siis peaks kõik "lollikindel" olema.

Kuigi on tahtmine roovituse vahele panna lisaks 50 kivivilla sest soojustuse peale kulutatud raha tuleb aastatega tagasi. Uue tuuletäkena hakkaks tööle tsementplaat kaetuna polümeerkrohviga.

Kui juba fassaadi uuendamine käsil siis mina lisaksin küll võimalusel soojustust. Ega see olemasolev 20 cm. kivivilla just liiga palju ei ole. Omale teeksin siiski klassikalise lahenduse. Tuuletõke - tuulutusvahe - pinnakate. Seda tsementplaati ja krohvi ei julgeks oma peaga umbselt sinna peale lüüa. Eks seda tuleks täpsemalt pädevatelt inseneridelt uurida kas selline lahendus toimib.

[Andreas99]

Tere,

Kui ikkagi minna seda teed, et lisada hoonele fassaadi kivivilla 50mm ning krohvida.?? Saaks fassaadi korda ja maja ka soojemaks. Küsin endalt, milleks tsementplaat roovitusel, kui pea sama raha eest saaks 50 mm kivivilla.

Ma saan aru, et kivivill laseb niiskust kergemini läbi, kui peno ning lisasoojustus penoga oleks riskantne tee.

Fasaadi kivivill on analoogleslt krohvitav, kui peno, kuid materjalide valikul tuleb täpselt jälgida tootja ettekirjutisi.

Ette tänades.

[rokikas]

Fasaadi kivivill on analoogleslt krohvitav, kui peno, kuid materjalide valikul tuleb täpselt jälgida tootja ettekirjutisi.

Oma maja seinalahenduse "tootja" oled sa ise ju. Eks pead ikka ise väga kriitilise pilguga vaatama mida ja kuidas sinna seina lisada.
Lugedes näiteks seda http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADID ... RVUTUS.pdf liiguvad minu mõtted, pidades silmas sinu plaanitavat seina, sellele et kuivõrd hästi siiski see sisemine aurutõke on paigaldatud ja kas võib juhtuda et viimistluskrohv saab olema see probleemne koht kus "tilgad" tekivad.
Võib ka olla et ma kardan "kolli" seal kus seda ei ole aga ......

[Insulation]

Tundub, et sellise teema kohta on rakse midagi olulist öelda ilma projekti, konstruktsiooni ja juurdeehituse plaani nägemata. Juurdeehituse puhul võiks loomulikult mõelda, et kõige õhutihedamad kihid oleksid seespool. Seega ka villa peale peno paigaldamine pole just mõistlik idee. Kui eesmärk juurdeehituse puhul on soojema seina saavutamine peaks kaaluma SPU soojustuse kasutamist (jääks ära ka aurutõkke paigaldus www.spu.ee). Samuti tuleb kogu konstruktsioon õhem ja kokkuhoid muudelt materjalidelt. SPU peale võib krohvimise eesmärgil panna krohvitava kivivilla. Vana majaosa fassaadi ringitegemisel võib õhutiheduse saavutamiseks samuti SPU-d kasutada. Sel juhul peaks villa eemaldama, olemasoleva aurutõkkekile perforeerima, SPU kihi puitkarkassi vahele ja peale paigaldama, osa villa tagasi panema jne. küsimus kuidas vana ja uue osa seinad kokku jooksevad? Ise hakkan maja katusealust välja ehitama ja palju sarnaseid küsimusi. Juba aastaid tagasi valmis seintelt plaanin krohvi ja peno minema visata. Penost katsun üldse igalt poolt lahti saada. Lihtsalt seinad lähevad ülipaksuks, SPU-ga sama soojad seinad pea poole õhemad. http://spu.fi/files/spu/esitteet/SPU_yl ... screen.pdf saad SPU tutvustuse ja ehitusskeeme aadressilt info@spu.ee