Päikeseküte

[Tupsu]

.... Võrrelge kasvõi LCD telerite hindu täna ja näiteks 10 aasta eest. Hinnad on langenud 300-400 %.

Ei saa võrrelda võreldamatut.
Aastal 2001 ei olnud veel ühtegi LCD televiisorit, mis kodukasutusse oleks sobinud. (Olid küll suured reklaampaneelid värviliste diooodidega, mis suutsid ka liikuvat pilti kuvada. Hea näide 10 aasta tagune eesti eurovisioonivõit ja sealsed saalis olnud paneelid)

Kümnendi keskel tekkisid laiatarbe plasmapaneelid, millest kodukasutusse jõudsid tollal üsna vähesed. Hind 60" paneelil 2007 jaanuar laos 65 000 eek ja see hind oli veel soodne.

Üks vaieldamatult kalleim 2006 aasta plasmapaneel diagonaaliga 71" mis maksis
$ 67000 on siin lingil http://www.salonav.com/arch/2006/08/104-107.html

Millegipärast kiputakse tihti mäletama asju varasemast perioodist, kui nad tegelikult olid.
On väga võimalik, et 10 aasta pärast on turul mingi täiesti uudne tehnoloogia ka päikesekollektorite osas ja vanade tehaste toodangut saabki poolmuidu, nii nagu plasmapaneele LCD televiisorite ajastul.

[Kalvis]

Unustad ära arvuti monitorid. Ja neid toodeti oi kui ammu.

[2korda2]

Ka telekate plasmaekraanid on juba piisavalt vanad: http://www.thefreelibrary.com/Fujitsu+a ... a017239761

[kuis kütab]

Tere,

Oleks huvitav teada, palju tänase suht sompus ja vihmase ilmaga paneelid sooja toodavad. Kui keegi viitsib, siis võiks tänased numbrid kirja panna ja kui eilse kohta ka inff olemas, siis need oleks päris hea võrdlusmaterjal.
Mõni aasta on pool eestimaa suve nagu tänane päev.

Jõudu!

[2korda2]

Suht sompus? Tartus tuli päris äge latakas vett alla ja toas läks nii pimedaks, et pidi tule põlema panema
Üldiselt selliste ühepäevaste näitajatega pole mõtet jamada - arvutusviga tuleb liiga suur. Minimaalne periood peaks olema 1 kuu. Ja seda kuud tuleks aastast-aastasse korrata (näiteks huvitab mind väga, kui kaua vaakumtorudes see vaakum ikka kestab).

[madis64]

"Põlluvaatluste" objekt on leitud

Ümbruskonnas natuke lahtiste silmadega ringi vaadates selgus, et ühele majale on tekkinud kaks vaakumtorude-paneeli.

Katus isenesest näib ka selline olevat, kuhu talvel lund ikka kogunema peaks.

Nüüd peaks ainult paar lumerohket ja külma talve tulema, et siis on näha, kuidas see paneelikomplekt talvel end ka katusele kuhjuvast ja tuisklumest puhtana hoida suudab.

Ning veel saab ilmselt näha, kuhu päikese poolt ülessoojendatud paneelide ümber sulava lume vesi jäätuma hakkab - räästasse või paneeliraamist natuke "allavoolu".

[Tuuliku labadd]

Võiks peaaegu öelda HURRAA leidsin vist salapärase vea, see pagana mudapüüdur oli vist põhjus oli vähe sodi täis peale selle puhastamist tänased tulemused; hommikul oli paagi all 33c õhtuks oli temp tõusnud 51c ni peale andis 60c kolektoris. Aga 400L paak vist ikka liiga suur eks näis mis ta edasi toimetab.

Kuidas sul tänaseks süsteem töötab? Kas viga oligi selles mudafiltris, või oled midagi veel muutnud?

[aaaai]

Kahjuks pean kurbusega ütlema et asi ikka lootusetu.
Ei tea mis anomaalia too kord oli kui asi näitas ilusaid kraade. Homme kavatsen veel õhutamisega tegeleda löön mõne ati survet sisse eks näis kui siis ka ei muutu midagi siis viskan selle jama sealt katuselt alla. Käisid teadjad mehed ka kohapeal aga muhvigi polnud ka nendest kasu. Ühest asjast ma ei saa aru kui õhk on süsteemis vahel kas siis on see normaalne et temp ei tõuse üleval üle näiteks 50 c. Minu arusaamise järgi kui õhk on vahel siis ei käiks ka vedelik ringi või ma eksin ja tekiks nö seisev ringlus mille tagajärjel hakkaks temp kolektoris tõusma?
See on suht imelik et olen kahe erineva spetsialisti arvamust küsinud kes tegelevad päikeseküttega.Nimelt kaks asja,et üks väidab et piisab kui survet on 1 att teine et vähemalt 3-4 atti ja et läbi voolava vedeliku hulk L/M on 1l minutis teine väidab et 2-3 liitrit minutis. Suht erinevad numbrid või mis? ja mängivad vist päris palju rolli.
Minu üks vigadest(mõned olid veel aga need ei mängi vee soojenemisel suurt rolli) mis mehed leidsid oli see et alumine andur polnud siuga samal kõrgusel ,nimelt minul oli siug keskel ja andur põhjas , selle tulemusega lõi pump pidevalt ringi kuna alt ei soojenenud vesi. Parandasin selle vea ja tulemus oli see et pump lööb nüüd normaalselt ja temp suutis TÄNA vaid 2 c tõusta.
Temperatuurid olid hommikul T 2 ehks siis siu juures olev 40c ja õhtuks ,üllatus ,üllatus 42c .
Kui ma oleks ämbrid veega katusele vedanud oleks need ka soojemad olnud:)

[Tuuliku labadd]

Siis on küll pahasti. Ka minu loogika järgi peaks õhumull piirama vee ringlemist ja selle tagajärjel kraadid kollektoris tõusma. Aga see, et sellise ilmaga tõuseb sul kraad ainult 2 kraadi akupaagis on ulme. Mul endal ei ole otsest kogemust vaakumtorude ja nende kestvusega. Kuid kogu süsteem on nii lihtne, et ei oska muud enam pakkuda kui torudega on midagi viltu. Minul on plaatkollektorid, seal ei ole mingit teemat va lekkimine. Ülejäänud osa on meil pm sama. Sellise ilmaga tõuseb mul päevas 15-20 kraadi ja 1500L. Kas need spetsialistid ei pakkunud, et vaakumtorud ei toimi õigesti?

[aaaai]

Eks see nende viimane arvamus oligi . Aga näppisin neid torusid sealt seestpoolt kus see vask kolb on no need ikka täitsa tulised, lõin nüüd süsteemi 3,5 atti sisse ja tulemus endiselt nigel, hommikuga vaid 4 c tõusnud. temp kõigub üleval 50c +- 4 c
Kui kellelgi on samade andmetega süsteem siis äkki jagaks oma temp andmeid .

[madis64]

Ühest asjast ma ei saa aru kui õhk on süsteemis vahel kas siis on see normaalne et temp ei tõuse üleval üle näiteks 50 c. Minu arusaamise järgi kui õhk on vahel siis ei käiks ka vedelik ringi või ma eksin ja tekiks nö seisev ringlus mille tagajärjel hakkaks temp kolektoris tõusma?

Lihtloogika järgi võttes - kui süsteemis vedelik ei ringle, peab selle kollektoris seisev osa oluliselt kuumenema, kuna seal neeldub kogu kollektori poolt kinnipüütav energia.
(Ehk kui tahad oma kollektori võimekust teada saada, mine päikeselise ilmaga katusele, lase kellelgi pump välja lülitada ja hakka infrapuna-termomeetriga jälgima, mis kollektori temperatuuriga toimub. Loomulikult tuleb pump enne temperatuuri ülemäärast tõusu uuesti sisse lülitada - ja loota, et torud termošokile ka vastu peavad).

Kui aga vedelik ringleb, siis viib ta neeldunud energia "sinna, kuhu vaja" e. akupaaki (kui see tee peal juhtumisi keskkonda ära ei haju).

üks väidab et piisab kui survet on 1 att teine et vähemalt 3-4 atti ja et läbi voolava vedeliku hulk L/M on 1l minutis teine väidab et 2-3 liitrit minutis.

Mis rolli see surve suurus küll antud juhul mängida saab (eeldusel, et torustikus ikka ringlus toimub) ...

Kui voolukiirust mõõta tahad, osta poest veemõõtja ja ühenda torustikku vahele - siis näed täpselt, kas midagi ringleb või mitte.

Kui aga vedelik ikka normidele vastavalt ringleb, siis on järgi kaks võimalust - kas paneelid energiat tegelikult ei püüa või tarbib keegi selle päeva jooksul ära.

[aaaai]

Voolumõõtjaks on mul tavaline veemõõtmis näidik millega saab samuti mõõta läbivat voolu hulka ja arvutada ümber liitrit-minutis kui täpselt ta näitab on ise asi aga olen proovinud vist kümneid eri variante aga ei midagi ja energiat ei tarbi ära keegi paak on suletud ringiga ja tarbevee ringlus pump ka ei käi. Kui pump seisma panna siis eile proovisin ja lasin 100c ni tõusta aga aega kulus selleks 50 nelt c 100 c ni umbes 12-15 min, ise arvan et see temp peaks vähe nobedamalt tõusma, seda kesk päeval . Kui keegi viitsib siis võiks ka proovida kui kiirelt temp tõuseb kolektoris 50 nelt 100 ni. Muidugi loeb ka kolektori arvust ja kas on toru või lamekolektor, vist?!

[madis64]

Kui pump seisma panna siis eile proovisin ja lasin 100c ni tõusta aga aega kulus selleks 50 nelt c 100 c ni umbes 12-15 min

No arvuta siis kollekoritorudes sisalduva vedeliku maht välja, korruta tiheduse ja erisoojusega, jaga kulunud ajaga ja saadki oma paneeli tegeliku võimsuse umbkaudse hinnangu kätte.

Selle järgi võid arvutada (umbkaudselt) kui palju sul akupaagis ilma päevase tarbimiseta vee temperatuur võiks paremal juhul tõusta.

Või veel lihtsam arvutus - kasuta akupaagi mahu suhet paneelisisese vedeliku mahtu ning saadki võimaliku maksimaalse temeperatuuritõusu tunnis (antud päikesekiirguse intensiivsuse juures) kätte.

[Tuuliku labadd]

Kui keegi viitsib siis võiks ka proovida kui kiirelt temp tõuseb kolektoris 50 nelt 100 ni. Muidugi loeb ka kolektori arvust ja kas on toru või lamekolektor, vist?!

Täna katsetan ära, annan kohe teada.

[Tuuliku labadd]

Sai temp.katsetus tehtud. Kellaaeg 15.00 , alg temp. oli 63 kraadi, pump kinni ja 100 kraadi saavutas 13 minutiga. Plaatkollektorid ja 5tk (10m2).
Kellegil veel mõni tulemus?

[juroku]

Voolumõõtjaks on mul tavaline veemõõtmis näidik millega saab samuti mõõta läbivat voolu hulka ja arvutada ümber liitrit-minutis kui täpselt ta näitab on ise asi aga olen proovinud vist kümneid eri variante aga ei midagi ja energiat ei tarbi ära keegi paak on suletud ringiga ja tarbevee ringlus pump ka ei käi. Kui pump seisma panna siis eile proovisin ja lasin 100c ni tõusta aga aega kulus selleks 50 nelt c 100 c ni umbes 12-15 min, ise arvan et see temp peaks vähe nobedamalt tõusma, seda kesk päeval ?!

Tere ,see süsteem pole nii keeruline et viga ei leia 1 pole vee ringlust ,vähe vedeliku , pump ei tööta 2 vee boiler on liiga suur kolektorile 3 rikkis kontroller ,mina arvan et sinul on vähe vedeliku süstemis see rõhu tõstmine ei aita kui üleval kolektoris on õhu mull siis tõsta kas või 10 bar´ini, vedelik ringlema ei hakka ,kas on olemas õhutus klapp üleval kollektori juures?kust ja millega temperatuuri mõdat ega ometi ei vaata kontrollerilt ,pead ikka oma termomeetriga mõõtma,ilma vedelikuta peaks vaakumtoru praeguse ilmaga päris kuumaks minema arvan et kõvasti üle 100C ja siis on toru seal kus asub arvatavasti kontrolleri andur kindlasti 100C kuna temperatuur kandub mööda vask toru edasi

[juroku]

Süstem peaks olema selline

[lembitl54]

[quote="aaaai"]Ei saagi nüüd aru kas on siis mõtet panna paneele või ei, ise arvasin et kui 20000.- läheb paneelid maksma siis kui suvega kütta vee soojendamiseks ja mingil määral ka põranda kütet taga hoida kuna plaat on külma võitu siis arvan et suvega kütan oma 6ruumi puid ära see teeb siis 3000.- .Aru ma ei saa kus te neid aastasadu näete
'

Õieti arutletud kuigi kirjutan hilja on mehel õigus kui ikka suvel kas vöi iga päev natuke puid alla pannes õhtul sooja dussi vet tahad või plaatpõrandat soojaks tahad et ebamugav ei oleks on päikeseküte hea minul on 2x10 toru katusel aga kuna ei ole leidnud õiget kohta andurile lööb turva resiimile aga küll ma selle koha ka leian ja maksma läks kokku 13000 kr .- oma töö tahaks veel 10 juurde võtta oleks norm .
see et sügisel välja lülitada on õige kui on alko sees siis pole mõtet talvel sees hoida kasu on väike see aga mida ülal olev omanik kirjutab on õige kui a pead vähem puudega mässama on õige endal läheb hommikul 7-õhtu 17 päike peal ja 55 kraadi sissse kõige tähtsam on selle juures soojusvaheti mis on võtmetegur kui see on jama siis on ka muu jama oma kraami sain firma http://www.sonnest.ee/? käest ja näen potensiaali

[aaaai]

Kui suur sul akupaak on Lembit?

[trebla]

Poolteist aastat tagasi USA-s elevust tekitanud vahelduvvoolu PV paneele tavalises ehituspoes müüma hakanud firma Akeena Solar on vahepeal läinud Westinghouse omandusse ja nad on kohal hetkel Münchenis käival Intersolar messil, teatega, et juba sel suvel hakkab nende AC paneele ka Euroopas saama.

http://www.pv-tech.org/product_reviews/ ... _to_europe

Tulevikus jääb siis igasugune õhutamine ja tsirkulatsioonipumpadega mässamine ära.. katuselt saad lihtsalt päeval täiendavat särtsu oma maa- võik õhk-vesi pumba toiteks. 3x1,5 juhtme katuselt kilpi vedamine on lihtsam kui torudega ja soojustusega mässamine.. Plussiks see, et särtsu tuleb ka kõva külmaga. Iseasi, et kui päikest on.

Pealegi on suuremat süsteemi lihtsam jupikaupa välja ehitada kui vee puhul. Palgapäeval ostad ühe uue paneeli jälle juurde ja kruvid teiste kõrvale paika.

[Kalvis]

Too ikka ühe paneeli hind ka välja, pole mõtet varandust paneeli alla matta, kui ta ei suuda oma eluigagi tasa teenida.
Tänaste hindade juures on soojust isegi tasuv toota eestis aga elektrit päikesest mitte. Seepärast ongi hind nii oluline.

[trebla]

Küll tasuvuse eest hoolitseb (avanev elektri) turg!



tunamullu USA-s müüdi neid vist 5 dollarit (või 4,5?) vatt.
mullu suvel lubasid taanlased oma paneelidega tulla turule 3€ /vatt aga pole miskipärast näha...

Juba selle hinnagagi leiduks meil hakatuseks piisavalt friike, kes neid kasutaks. Usun, et täna Eestist tellitud PV süsteemid tulevad palju kallimad kätte ja ometigi kliente justkui pisut on.

Isegi ostaks võib-olla ühe ja vaataks kuidas tegelikkuses toimib...


Aga niikaua kui saksas on väiketarbija elektrihind 0,24 € ja Itaalias 0,2 € meie 0,1 € /kWh vastu ning need riigid maksavad pealegi tarbijale toetust (Saksa 0,29€ , Itaalia 0,36 €) iga toodetud kWh pealt siis on selge, et turuhind arvutatakse esialgu nende riikide numbrite järgi.
Kui need turud on täis müüdud ja meie elektrihind kah 0,3 €/kWh juurde tõusnud, küll siis ka Eesti kohe paneelistatakse.

[fanatic]

Kui paneelide hinnad langevad 25% ja elektri hind tõuseb 30% on asjal juba jumet. Pakun, et see juhtub paari aasta pärast, lisaks arenevad ka paneelid veel edasi.

Panin prognoosiga vist vähe mööda
Elering: elektri hind Eestis tõuseb peagi 60 protsendi võrra
http://www.e24.ee/470650/elering-elektr ... ndi-vorra/
Tuleb hakata paneeli jaoks ikka raha koguma

[Kalvis]

See on siiski must stsenaarium, kuid kallimaks läheb ta kindlasti, sest Läti, Leedu, Soome on kõik täna energia defitsiidis ja vaid liinide nõrk läbilaskevõime ei luba neil kogu eesti elektrit ära osta.
Soomes hilinenult kuid kindlasti käivitub oma tuumajaam siis see pidurdab elektri hinna tõusu veidi, isegi nati alandab.

Peaidiootsus, miks hind tõuseb on EL ametnike loll unelm mingist CO2 vabast maailmast andmata endile aru, et kõik riigid väljapool EL naeravad ja parastavad EL lollametnikke, sest NEMAD EI KAVATSE selle LAUSLOLLUSEGA liituda. Lollametnike hulka lisandus hiljuti veel saksa kantsler ja rootsi kunni palee lähedal on neid lollpäid ka jalaga segada.

[nosy]

Tuleb hakata paneeli jaoks ikka raha koguma

Parem osta küttepuid - metsa kokku või istuta energiavõsa, siis saad talvel ka sooja