Vanas puitkarkassmajas põrandate väljavahetamine

põrandad, põrandatööd
Andy00
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 6
Liitunud: 10 Jaan 2008, 14:07
On tänatud: 1 kord

Vanas puitkarkassmajas põrandate väljavahetamine

Lugemata postitus Postitas Andy00 »

Ammustel aegadel ehitatud maja vajaks hädasti uusi põrandaid. Tegemist on ühekorruselise puitkarkassmajaga, mis ehitatud eeldatavasti kuskil eelmise sajandi kolmekümnendatel ja maakivist vundamendile. Renoveerimise planeerimisel saaksin hakkama kõikide muude sõlmedega, kuid põranda juures sai mõistus otsa.

Vana põrand on ehitatud väga lihtsalt. Kuni vundamendi servani on mullatäide, mille sisse on "uputatud" põrandatalad (kooritud kuusepalgid) ning nende külge naelutatud põrandalauad. Ei saagi aru, kas lauad on sihilikult paigutatud otse mullale või on erinevatel aegadel põranda all elutsenud elukad selle vastu laudu kergitanud. Kuna vundament ei ole ümber maja ühes tasapinnas (silma järgi erinevus kuni 200mm, täpsemad mõõtmised on hetkel takistatud vaheseinte tõttu), on põranda loodi ajamisel ka lihtsalt kuhjatud paks kiht mulda sissepoole vundamendi servale, moodustades "ühtlase muldpõranda". Selline ehitusviis tähendab aga külma põrandat, niiskust ja ka seinakonstruktsioonide pehkimise ohtu (muld on paigutatud vastu karkassiposte).

Muuhulgas tahaks ehitada ka vannitoa, mida selles majas kunagi varem ei ole olnud. Sinna aga sooviks paigutada ka põrandakütte, kuid kõik siiani leitud-nähtud põrandakütte lahendused on ehitatud vundamendiga tasa, või toetatuna vundamendile. Antud maja puhul aga on mõlemad lahendused probleemsed, kuna vundamendi laius on ca 700mm (ja mitte täpselt, vaid "lainetab" vastavalt müüritud kivide suurusele), karkassipostide laius umbes 150mm ja vundamendi soojustusest või hüdrosiolatsioonist ei tasu unistadagi. Seetõttu tekib ühel juhul olukord, mil valatav põrand jääb küll vundamendiga tasa, kuid kuna vundament ise on külm, jääb ka kogu välisserv külmaks. Kui valada plaat vundamendi peale, tuleks siiski tõsta põrandapinda, nii et nendes ruumides tekib sisenemiseks ebameeldiv ja kõrge aste. On muidugi ka võimalus ehitada vundamendi kõrgema osa juures seina äärde põrandale "soojustatud kast", kuid see tähendaks, et toa serv muutub kasutamatuks.

Kuidas oleks kõige otstarbekam sellises situatsioonis põrandat ehitada? Ideaaljuhul sooviks kõikide tubade põrandad majas välja vahetada, kuid finantsid ei hakka sellele kohe peale, mistõttu tuleb ilmselt probleem lahendada toahaaval.

Suur tänu kõigile, kes viitsisid selle postituse läbi lugeda, veel suurem tänu neile, kes ka ideid aitaks genereerida :)
Manused
Vana põranda läbilõige (pole mõõtkavas)
Vana põranda läbilõige (pole mõõtkavas)
00_vana_p6rand.jpg (6.21 KiB) Vaadatud 3189 korda
cartman
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 981
Liitunud: 01 Okt 2006, 16:57
Asukoht: Kuopio/Viljandi
On tänatud: 6 korda

Re: Vanas puitkarkassmajas põrandate väljavahetamine

Lugemata postitus Postitas cartman »

Kas betoonpõand siis(tundus nii)tuleb uueks? Enivei ei saa sa valada vundamendi sisemisi kive põranda sisse. Betoon peab asetsema vundamendi kohal. Pigem teha laagidel põand. Saad laagi sammu asetada nii, et satuks vundamendi kitsamatesse kohtadesse. Lisaks võid ji laagi ulemis eääre tõsta ca 50mm kõrgemaks vundamendist. Nii saad lõigata laagi otstesse hambaid, et yle kivi ulatuks. Vahele peno, peale siis Vineer v puitlaast plaat. Paail majal on nii tehtud, laagi samm 400mm ja otsad on saetud kivide jägi, et ulatuks seinani. Alt sai muld minema veetud, kruusa alla, tihendatud. Kruusa peale siis 100mm fibod lappi laagideks, nende peale lappi yks pruss, mis sai fibo kylge kinnitatud. Fibodega risti suunda siis laagid(150mm) neid hea kinnitada lappi oleva prussi kylge. Vahele beno, peale 19mm puitlaast plaat. Mõnes kohas jäi kyll kivi kohale 30-40mm laagi a see suht lyhikese maa peale ja PLP on peal kah piisavalt paks. Igatahes on põrand vundamendist sõltumatu kui kylm peaks kive liigutama. Fibod said muidugi võimalikult loodi, et laage poleks vaja väga rihtida. Ja fibo ja põrand avahel on ca 100mm tuulutus, hea oleks kui vundamendis kah mõni ava oleks siis. Kuna laagid on serbi(150mm v 200mm) siis võivad fibo read olla suht suure sildega 100+cm. Mõni väidab , et võib, teine , et ei või, peno kasutada. Aga fakt on see , et mulla sees on puit kestnud 100aastat siis see tuulutusega põrand kestab maja eluea lõpuni kindlasti, kuna maja ise juba 100a vana.
Staatus ei näita mu oskusi/teadmisi, vaid postituste arvu
P6randakatete paigaldus. P6randate pumpamised kiirsegudega.
Kasutaja avatar
Andres.Ta
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 98
Liitunud: 20 Veebr 2011, 10:02
Asukoht: sõrulane
On tänanud: 9 korda
On tänatud: 3 korda

Re: Vanas puitkarkassmajas põrandate väljavahetamine

Lugemata postitus Postitas Andres.Ta »

Mõte liikus korra kergkruusa peale. Vaata seda juhendit.
Sellisel juhul peaks vanad lauad eemaldama ja veidi mulda koorima ning veel tuhat asja tegema.
või on erinevatel aegadel põranda all elutsenud elukad selle vastu laudu kergitanud.
Mul on lugu elukatest rääkida. :lol:
Pilt
2 ruumi, vaheseinaga eraldatud. Esimene ruum toimis kunagi tallina, seal oli muld/liiv põrand. Teine ruum oli aga töötuba, tollel oli 10-20 cm betoon põrand. All oli liiva pinnas. Elukad mõtlesid, et võiks omale pesa teha betoonpõranda alla.
Ja siis kevadel tulen vaatama Sõrve psile oma vanavanemate talu ja avastan, et esimese ruumi keskele on kerkinud peaaegu laeni liiva küngas ning töötoa põranda betoon tükkideks - sisse vajunud. :glare:


Ja..
Kui hakkad uute materjalidega vanu tarindeid umbseks tegema, siis ära unusta ventilatsiooni.
sörulane
Andy00
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 6
Liitunud: 10 Jaan 2008, 14:07
On tänatud: 1 kord

Re: Vanas puitkarkassmajas põrandate väljavahetamine

Lugemata postitus Postitas Andy00 »

Suur tänu vastajatele. Tööaeg läheb enamasti arvuti taga ja seetõttu ei ole mingit tahtmist vabal ajal selle värvilise ekraani taga istuda. Sellest ka väga pikk reageerimisaeg
cartman kirjutas:Kas betoonpõand siis(tundus nii)tuleb uueks?
Isiklikult olen täpselt kahe variandi vahel, kas minna valatud betoonpõranda või siis taladel ja alt tuulduva põranda suunas. Betooni tõin eraldi välja põrandaküttega tubade tarvis. Viimane tundub pealevaadates olema lihtsam ehitusviis, kui laagidega ehitamine.
cartman kirjutas:Betoon peab asetsema vundamendi kohal.
Sedasama mõtlesin ka ise (et vältida/vähendada külmasilda vundamendi ja põranda vahel).
Mind häirib sellise lahenduse juures asjaolu, et hetkel ei tea mitte keegi täpselt, mis seisukorras on seinakarkass ise. Kindlasti on seal vaja vahetada aluspuu ja võibolla ka karkassiposte asendada/lappida. Seega igas toas tuleb teha suurem lammutamine, enne kui õnnestub põranda kallale minna.
Samuti puudub mul veel täielik ülevaade, millises seisukorras on vundament seespoolt. Eeldan hullemat, ehk siis oleks vaja mitmes kohas teha parandusi või suisa valada vundamendile tugevdusvöö sissepoole ümber. Õnneks pole majal keldrit :)
Andres.Ta kirjutas:Mul on lugu elukatest rääkida.
2 ruumi, vaheseinaga eraldatud. Esimene ruum toimis kunagi tallina, seal oli muld/liiv põrand. Teine ruum oli aga töötuba, tollel oli 10-20 cm betoon põrand. All oli liiva pinnas. Elukad mõtlesid, et võiks omale pesa teha betoonpõranda alla.
Ja siis kevadel tulen vaatama Sõrve psile oma vanavanemate talu ja avastan, et esimese ruumi keskele on kerkinud peaaegu laeni liiva küngas ning töötoa põranda betoon tükkideks - sisse vajunud.
See stsenaarium kohe mitte mulle ei meeldiks :D Ma olen tegelikult täiesti veendunud, et kohalikud mullamutid peavad omavahel (meistri)võistlusi erinevates kategooriates (pikim käik päevas, suurim hunnik päevas, hunnikute arv päevas, jne) :). Aed ja abihoone muldpõrand on pidevalt nagu miiniväli ja lahti pole neist saanud ehkki aastaid on üritatud. Kohe kõrval on mets ja vana põld, kus on nende peamine elupaik, seega ühe muti hävitamise korral hõivab tema "koha" kaks uut. Seetõttu ma eeldan, et nad asuvad ka mõnuga maja põranda alla oma käigukesi rajama. Mis see endaga kaasa toob, näitaks ainult tulevik :(

Alt tuulduva põranda korral kaoksid mitmed erinevad probleemid. Mulda tuleb küll rohkem välja koorida, kuid sedasi saab kohe ülevaate nii aluspuu, kui ka vundamendi seisukorrast ja vajadusel saab ka neid ulatuslikumalt parandada. Põrand jääks suures osas toetuma vundamendile ja loodavatele tugikonstruktsioonidele, mis tähendab et elukate tegevuse vastu on mõnevõrra parem kaitse. Mullapinnale saaks lisada ka killustiku kihi ja selle peale näiteks tiheda võrgu, et mööda muttide aetud käike ei pääseks muud närilised põranda alla pidutsema.
Sügavama mulla koorimisega saab ka uuesti laduda vaheseinte vundamendid (hetkel paistab paarist avatud kohast, et "vundamendiks" on vaheseintel mõned suuremad kivid, millele ka natukene mörti vahele loobitud).

Suurim probleem on põrandaaluse tuulutuse organiseerimine. Vundamendil puuduvad igasugused tuulutusavad ja mul ei õnnestunud ka tuvastada, et neid seal kunagi oleks olnud. Millised võimalused on aukude puurimiseks ca 700mm laiusesse raudkivi müüri? Kas see tasub vaeva ära või on lihtsam/odavam mõelda mingi erilahenduse peale (õhutuse tekitamine "torudega" läbi seina ja põranda)?

Kuidas garanteerida õhu liikumine alt tuulduva põranda korral?

Kas oskab keegi viidata mõnele joonisele netis, mis selgitaks kuidas ehitada põrandakütet alt tuulutatavale põrandale?
cartman
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 981
Liitunud: 01 Okt 2006, 16:57
Asukoht: Kuopio/Viljandi
On tänatud: 6 korda

Re: Vanas puitkarkassmajas põrandate väljavahetamine

Lugemata postitus Postitas cartman »

On olemas sellised kyttetorude plekid , milles on sooned sees. Need käivad laagide peale ja toru tuleks laagide vahele, villa peale. Peale tuleks vineer. http://www.ehitusinfo.ee/image_zoom.php ... UyIg%3D%3D Siin on enamvähem sama ehitusega joonis. Minu tehtud variandi puhul ulatusid pleki otsad laagidele ja toru asetses laagide vahel(samm oli pleki järgi seatud, oli vist 300mm). Peale tulev vineer vajutas toru , tasapinda, laagidega. Need plekid mida ma kasutasin olid 2 soonega ja ulatusid yle yhe laagi ja toetus äärmistele, Plekke sai kasutatud yle yhe, malelaua systeemis. ähtis on aga vineerile täpselt peale märkida kus torud asetsevad . Kuna hiljem sooov näiteks lauda peale kruvida siis saab kruvi torust mööda lasta.
Staatus ei näita mu oskusi/teadmisi, vaid postituste arvu
P6randakatete paigaldus. P6randate pumpamised kiirsegudega.
Vasta