Päikeseküte

[optimist]

PÄike kütab ka praegu juba hästi. Tubades termostaadid kinni ja toas 25-27 kraadi. Pigem oleks vaja süsteemi, millega see päikese soe teisele poole maja saada.

Aga kunagi uue katusega tuleb kindlasti ka päikesekütte kollektor. Seda sai juba 5 aastat tagasi endale lubatud.

Enne seda tuleb aga meie kliimas lahendada see, mida sakslastel pole vaja teha. Kollektori kinnitus peab olema reduktoriga keeratav ja kõrguse nurk muudetav. Siis on asja kasutegur meie tingimustes maksimumi peal.

Kui kunagi keeras mul 2 meetrine sati taldrik 8m kõrgusel katusel ilusti, siis asi seda nüüd korrata pole. Keeramiseks oli tookord GAZ 53 roolikarp koos varrega ja selle küljes 220V reduktor, millel oli originaal mootor asendatud 12V reduktoriga kojamehe mootoriga.

Nüüd 20 aastat hiljem on võimalusi ehitamiseks tunduvalt rohkem, nuputajad, pange aga pead tööle, kuidas päikest jälgivat kollektori kinnitust ehitada.

päikese ülekütmise vastu aitavad hästi karniisid mis ei lase teatud tõusunurgast ülespoole
enam päikesel tuppa paista, muidu peab konditsioneeri peale elektrit raiskama

kui kasutad vaakumkollektorit siis pööramisel pole mõtet
ta võtab ju küljepealt ka energiat vastu
pealegi teeb pööratav süsteem asja keeruliseks
pigem paigalda torude taha paraboolne peegeldaja ja optimeeri paigaldusnurk
ja pööraja kulude võrra osta rohkem torusid

[aaaai]

Tere. mul üks küsimus. Nimelt palju annab sellise ilmaga nagu meil praegu on (siis kui päike paistab normaalselt +10) 30 toruline päikesekolektor sooja ülevalt?.kui võimalik siis lisage kraadid mis on kolektoril ja mis oli hommikul all paagis ja mis siis õhtuks tulemus on ,mul pole vaja tulemusi kus kütab elektri tenn lisaks paraleelselt.Oleks hea kui vastavad need kes teavad .
Tänud

[Tuuliku labadd]

Kuna sulle vastatud ei ole , siis toon oma näite. Kuigi mul on plaatkollektorid, ehk saad mingi ülevaate. Loodan, et sa ei pahanda kuna soovid ikkagi oma süsteemile võrdlust.
Mul on 10m2 plaatkollektoreid. Soojusvaheti 1500L asendis. Hommikul kell 9 vee temp. 35 kraadi. Kell 14 tuleb alla 58 kraadi. Õhtul kell 18 lõpetab pump töö ja paagi kraad 46kraadi.
Kui valida ülemine soojusvaheti, siis vee kogus 300L . Hommikul 35 kraadi. Kell 14 tuleb paneelidest 67 kraadi.. Õhtul kell 18 vesi 55.
Samal ajal töötab pesuruumi põrandaküte.
Kuidas on sinul näitajad.

[aaaai]

Mul on ikka probleem selles et paak on kolektori jaoks liiga suur. nüüd on vaja paak poole väiksemaks vahetada.

[Kalvis]

Arvan, et arvad valesti.

[aaaai]

Kui ma valesti arvan siis arvad ehk õieti. Kas väidad et 30 toru peaksid 400L soojaks kütma?

[nosy]

Kahjuks saab meie oludes ammutada 90% päikeseenergiast ajavahemikul märts-sept. Vt. lk 5 http://www.kolumbus.fi/solpros/reports/ ... _final.PDF
Suomessa aurinkoenergian hyödyntämisessä kannattaa keskittyä sovelluksiin, joissa
tarvitaan energiaa maalis-lokakuun välisenä aikana. Paras aurinkoisuus on huhtikuun
puolivälistä syyskuun puoliväliin. Aurinkolämmön varaan ei siis kannata rakentaa
talviajan energian käyttöä. http://www.kolumbus.fi/solpros/reports/SolarGuide.PDF

[Kalvis]

Asi ei ole paagi suuruses. Seega paagi väiksemaks panek ei anna sulle mitte midagi.
Kuna muud infot on vähe, mis tehtud siis võib vaid oletada järgmisi asju
1. Tarbidki sooja vee ära. Kui tarbimine on suur ei jõua tootev kollektor sooja ülesse ajada
2. Paak (ja kollektor) soojustamatta. Läbi pagi pinna jahtub vesi jälle tagasi. Soojustamatta paakidega on üldse raske üle 40 kraadi saada.

[habe]

Kui ma valesti arvan siis arvad ehk õieti. Kas väidad et 30 toru peaksid 400L soojaks kütma?

Üks asi on see, kui sa otse tarbevett soendad, teine lugu on siis, kui sa akupaaki kütad.
Mõlemal juhul pead sa torud ja paagi korralikult isoleerima.
400L pole kuidagi liiga suur 30 toru jaoks. Praeguste ilmadega peaks see sul paari päevaga keema minema, kui tarbimist ei ole.

[Külaline]

Praeguste ilmadega peaks see sul paari päevaga keema minema, kui tarbimist ei ole.

Kas see arvamus tuli Egiptuses puhkavalt müügimehelt ?

[xjan]

Küsimus - kui majal õlikatlale (soe vesi + küte põrandakütte näol) kombineerida lisaks päikesekütet, ideena et see võiks päikeselisel ajal katta ära kogu kuuma tarbevee vajaduse + toetada ka kütet, kui võimsust üle jääb... siis kuidas lahendada? Kas see tüüpiline 300-400L kahesüsteemne boiler tuleks asendada millegi muuga, kus oleks ka kütte jaoks soojusvaheti sees või mis oleks hea lahendus?

[aaaai]

viskan vähe infi juurde.
Paak soojustatud 20 cm villa, torud soojustatud,kui ülevalt tuleb 40 c siis paagist läbinud temp on 35c ja olen proovinud ka nii et ei ole mingit tarbimist ja tulemus ikka see et ei küta muhvigi. See on siis +10 c ilmaga võetud ei saa kuidagi praeguse ilmaga infi jagada kuna ise pole kodus.
Proovisin ka veel nii et pumba võtsin tagant ja vaatasin et palju kolektoris läheb 70 oli lagi siis jäi seisma.
Kui paak pole tõesti suur siis minu mõistus on otsas. Nii et asjatundjad mis siis on?

[Coolhouse]

Mida Sa selle paagis oleva sooja veega teha tahad, kas korraks kuuma vett teha, vannivett soendada või maja kütta ?
Samad probleemid on nii päikesepaneeli , soojuspumba või ka n. tenniga, kõik nad toodavad soojusenergiat.
Võtame 1 kW tenniga veekannu ja see on mõne minutiga kuum.
Kui paneme sama ,1 kW tenni 400 l paagi külge siis ei juhtu suurt midagi. (jätaks küttemeestele arvutada).
Ega see ei tähenda et tenn ei tööta või et teatud tingimustel kuumeneb vedelik ringluseta anumas 70 C.
Sa tahad ju ikka päikese soojusenergiat ära kasutada st Sa ei taha ju 1 l vett kuumutada .
Kui 1 l vett on kuumaks aetud siis seade enam Sulle energiat toota ei suuda kuna keskkond kuhu soojust tahetakse üle kanda on juba liialt soe.
Seega on igati parem kui Sul on suur ja madalama t-ga paak st siis kulub Sul vannivee jaoks vähem raha ja saad sampust ka endale lubada.
Aga kui Sa tahad just seda 1 l vett võimalikult kuumaks ajada ja proovida ainult kohviga piirduda...

[aaaai]

No olekski vaja vaid tarbe vett sellega soojendada, et saaks õhtul fämili puhtaks ja natuke pajakaasi ka pesta.
Ja minimaalselt oleks hea kui saaks põrandaküttesse ka lasta, kuna isegi suvel on plaadi peal paljajalaga külm.
Mul pole vaja 1 te liitrit mul on vaja rohkem sooja vett. Küsimus on selles et mis on valesti,miks ei toimi nii nagu peaks mitte palju ma tahan sooja vett, tahan et oleks kogu paagis olev vesi kuum.Kui siin üks mees väitis et 30 toruga peaks ta 400 l keema ajama siis ole hea ja ütle miks ta siis keema ei lähe?

[Coolhouse]

1. Võimalik on ju see soovitaja ülesse otsida ja viisakalt küsida ,mida Tema arvab.
2. Äkki on mingi kontroller peal ,mis ei lase t kuumemaks.
3. http://www.ultimatemarket.com/Aurinkol% ... %C3%B6.pdf st saad arvutada toodetava soojuse.

[aaaai]

Üks küsimus veel mis juhtub torudega(kolektoriga) kui nad on ilma vedelikuta päikse käes mingi paar päeva 25-30 c päikse käes kas on võimalik et on saanud kahjustada kuidagi ja nüüd ei toimi korralikult?
A milline kontroller ei lase seda kuumemaks, laseb ju, kui proovisin ilma pumbata siis lasi ju vedeliku 70c ni.

[Pakri]

Näiteks Saksamaal Berliinis on 1 kW päiksepaneelide tootlikkus aastas 829 kWh, Tallinnas aga 835 kWh.
http://www.ehitusuudised.ee/article/201 ... ktri-tuppa

See Berliini Tallinna võrdlus vist päris hiljuti tehtud ja kasutas ära seda eesti kohal olevat osooniauku.
Elu sees ei usu, et muidu saaks sama tootlikus olla, mul tuttav kasutab 20 km Berliinist oma päikesekollektorit ja tal oli täiesti pilves ilmaga boileris enne lõunat juba kevadel 55 kraadi.

Artiklis http://www.ehitusuudised.ee/article/201 ... ktri-tuppa räägitakse päikesepaneelidest ehk PV paneelidest (photovoltaic). Päikesekollektoreid aga nimetatakse tihti päikesepaneelideks ja see tekitab omajagu segadust.

Võrreldes Saksamaaga on Eestis päikeseenergiat küll vähem, aga kuna päikesepaneeli efektiivsus suureneb madalama välistemperatuuri tõttu (kasvab pinge U), siis lõpptulemusena on päikesepaneelide tootlikkus isegi väheke suurem Tallinnas võrreldes Berliiniga.

Artikkel: Tallinna Tehnikaülikooli professori Jüri Krustoki sõnul tasub Eestis päikeseenergiaga tegeleda ja vastupidised väited on müüt: http://netike.ee/artiklid/eesti-uudised ... eleda.html

Päikesepaneelide tootlikust Euroopas saab võrrelda sellel lehel: http://re.jrc.ec.europa.eu/pvgis/apps4/pvest.php# , siit saab ka vt päikesekiirguse statistikat, mis ühildub päikesekollektorite teemaga.

[Külaline]

Artikkel: Tallinna Tehnikaülikooli professori Jüri Krustoki sõnul tasub Eestis päikeseenergiaga tegeleda ja vastupidised väited on müüt: http://netike.ee/artiklid/eesti-uudised ... eleda.html

Samast artiklist: Seega päikesepatareide hinnad langevad, elektrihinnad tõusevad ja järelikult me mingil ajal jõuame sellesse seisu, et võib juba kaaluda päikeseenergia kasutamist. See juhtub palju vähem kui saja aasta pärast," rääkis Krustok.
Panen omalegi päikesepaneeli - vähem kui 100 aasta pärast

[Tuuliku labadd]

kui proovisin ilma pumbata siis lasi ju vedeliku 70c ni.

Mina just nädalavahetusel proovisin huvi pärast kui palju temp. tõuseb ja mis saab kui päeval vool ära on . Panin pumba kinni ja 20 minutiga tõusis temp. paneelidel 117 kraadi. Ja rohkem ei tõusnud, keema ei läinud ja kõik oli normis.
See kas torukollektor viga saab kui päikse käes on "tühjalt" , ei oska mina öelda. Aga kindel on see, et 400L puhul peab ülevalt tulema rohkem kui 40 kraadi, kui paak on 35 kraadi.
Me ei saa küll otseselt võrrelda , kuid minul tuli eile alla 68 kraadi , akupaak oli 37 kraadi, soojusvaheti 1500 L peal.

[aaaai]

Mis paneelid on ja kui palju m2? Mul ühel tuttaval 6 lamedat paneeli ja tollel ka nende 10c ilmadega üle 40 ei lasknud alla.

[habe]

Mis paneelid on ja kui palju m2? Mul ühel tuttaval 6 lamedat paneeli ja tollel ka nende 10c ilmadega üle 40 ei lasknud alla.

Võib-olla löövad pumbad vedela liiga kiiresti läbi kollektori? Nagu eelpool kõneleja väitis, pole kollektoris üle 100 kraadi saavutamine praeguse ilmaga mingi probleem. Ei Eestis ega ammugi Egiptuses. Võta pumbad korraks tagant ära ja vaata kui kõrgele sul temperatuuri ajab. Vaakumtorud kannatavad lühiajaliselt üle 200 kraadi kui ma õigesti mäletan. Aga spetsis peaks mingi märge selle kohta olema nii ehk naa.

[Külaline]

.....Võib-olla löövad pumbad vedela liiga kiiresti läbi kollektori? Nagu eelpool kõneleja väitis, pole kollektoris üle 100 kraadi saavutamine praeguse ilmaga mingi probleem. Ei Eestis ega ammugi Egiptuses. Võta pumbad korraks tagant ära ja vaata kui kõrgele sul temperatuuri ajab. Vaakumtorud kannatavad lühiajaliselt üle 200 kraadi kui ma õigesti mäletan. Aga spetsis peaks mingi märge selle kohta olema nii ehk naa.

Nende numbrite peale tekkis kohe huvi, et mis vedelik ja mis rõhul seal paneelides ringleb?

[habe]

.....Võib-olla löövad pumbad vedela liiga kiiresti läbi kollektori? Nagu eelpool kõneleja väitis, pole kollektoris üle 100 kraadi saavutamine praeguse ilmaga mingi probleem. Ei Eestis ega ammugi Egiptuses. Võta pumbad korraks tagant ära ja vaata kui kõrgele sul temperatuuri ajab. Vaakumtorud kannatavad lühiajaliselt üle 200 kraadi kui ma õigesti mäletan. Aga spetsis peaks mingi märge selle kohta olema nii ehk naa.

Nende numbrite peale tekkis kohe huvi, et mis vedelik ja mis rõhul seal paneelides ringleb?

Aviobensiin + Torusiil, 75/25, 12 bar.


Foorumis on küllalt palju juttu sellest, mis on kollektorite töötemperatuurid ja mis on erinevate kollektorite lühiajalised taluvuspiirid nt elektrikatkestuse või pumba rikke korral ja et kas ja mis ja kui palju seal kollektoris elektrikatkestuse ajal ringleb.

[Tuuliku labadd]

Mis paneelid on ja kui palju m2? Mul ühel tuttaval 6 lamedat paneeli ja tollel ka nende 10c ilmadega üle 40 ei lasknud alla.

Plaatkollektorid, 5tk. e. 10m2.Ei oska kommenteerida kuidas sul sõbral asi toimib, igatahes 6 paneeliga e. 12m2 ei ole võimalik , et +10 välistemperatuuriga tuleb ainult 40 kraadi. Mina saan rääkida oma süteemist ja see aasta oli 31 jaanuar esimene päev kui läks mul pump tööle. Akupaagis oli 27 kraadi ja paneelidest tagasi 38 kraadi, õues oli - 20 külmakraadi.

[Tuuliku labadd]

to: aaaai

Mis läbimõõduga vasktoru sa kasutad kollektori ja akupaagi vahel? Kui pikad on torud? Millist tsirk.pumpa sa kasutad ja mis kiirusel (W)? Mis kuupäeval see viimane mõõtmine sul on tehtud +10kraadi juures?
Huvitav kas tõesti pole siin kedagi , kellel oleks 30 toruline kollektor, et saaks reaalselt võrrelda.