Tellisahjude energiasalvestus

[nipernaadi]

...Täna võin vaid öelda, et nii Espak kui Rautakesko tunnevad asja vastu elavat huvi. Loodan et nimetatud poodidest on endale aprillist-maist ka kergšamotti võimalik tellida. SUPER ISOL kaltsiumsilikaatplaadid juba on nendes poodides müügil.

Minu reedese e. 15.04 tehtud kõne peale neisse poodidesse ei suutnud ma leida isegi inimest, kes neist Super Isol plaatidest kuulnud on, rääkimata sellest, et nad midagi nende müümise kohta oleks osanud öelda Toomas

Pean vabandama! Täna käisin nii Espakis, kui K-Rautas. Espakis oli isegi paar plaati kohapeal olemas. K-Rautas võib seda materjali vaid tellimise peale saada. Toomas

[Leevi]

Kolme nädala pärast alustan Noarootsis pliidi ja ahju ehitamist. Kasutan ka HBO samotti. Pildistan ja postitan. Mõõdan ka temperatuure jne.

PS Väga haige oli lugeda Motamehe postitust selle kohta, et tal PR -mees soovitab iga tellis"laksu" eksponeerida. Olevat müügistrateegia. Mehed ja mehepojad, te siis otsite selle foorum kaudu tööd? Kui seda teete, siis ärge nimetage Andrus Schultsi müügimeheks.

[madis64]

Kolme nädala pärast alustan Noarootsis pliidi ja ahju ehitamist. Kasutan ka HBO samotti.

Kas lõõristiku teed ka pikema kui tavašamotist kolde puhul teeksid?

[Leevi]

Kolme nädala pärast alustan Noarootsis pliidi ja ahju ehitamist. Kasutan ka HBO samotti.

Kas lõõristiku teed ka pikema kui tavašamotist kolde puhul teeksid?

Lõõristiku teen arvutuste- ja katsetustekohase. Lõõristiku pikendamine õigustab end reeglina õhuvahega ahjude korral. Aga, nagu lubatud, üllitan pildid ja nö blogin.Avalikult. (tarvis ju see kaminahi mainit 10 ahju täis saada. Haha)

[juhan]

Tahaks juba ette teada, kas tuleb ahi või kaminahi!
Või "austria" jääreletehtud horisontaalõõristik või MEIE tehtud niiöelda "ajas ja ammuses" proovitud!

[Leevi]

[quote="juhan"]Tahaks juba ette teada, kas tuleb ahi või kaminahi!
Või "austria" jääreletehtud horisontaalõõristik või MEIE tehtud niiöelda "ajas ja ammuses" proovitud![/quote]

Ahi tuleb ahi, mitte kaminahi. Restita kolle, aga koldeseintes õhu juurdevooluavad. Lõõristikus ei ole veel päris kindel, aga võimalik, et tuleb laskuv-tõusev nn null-lõõr ja siis horisontaallõõristik, võimalik, et tuleb pelgalt horisontaallõõristik, aga ei ole välistatud ka püstlõõrid. Palju sõltub sellest, mida saan olemasolevast ära lammutada ja mida mitte.

PS Juhan, kas sul horisontaal- ehk rõhtlõõridega kana kitkuda? Tallinna puitasumid on ringlõõridega ahjudest pungil ja pole neil häda miskit. Lõuna-Eestis vanad ahjud enamasti 3-7 järjestikuse püstlõõriga. Ma tõesti ei tea, mida pead silmas väljendiga "MEIE tehtud niiöelda "ajas ja ammuses" proovitud".

[madis64]

Miks restita kolle?

[Leevi]

Miks restita kolle?

Ehitatavat ahju köetakse halupuuga.

[madis64]

Miks restita kolle?

Ehitatavat ahju köetakse halupuuga.

Miks halupuu restkolde välistab?

(kas ma ikka õigesti aru saan, et "restita kolle"=="umbkolle"?)

[Leevi]

Miks restita kolle?

Ehitatavat ahju köetakse halupuuga.

Miks halupuu restkolde välistab?

(kas ma ikka õigesti aru saan, et "restita kolle"=="umbkolle"?)

Halupuu ei välista restkollet. Restkoldega ahjus võib halupuud ka ktta, kuigi paremini sobib söele.

Restita kolle tänasel päeval ei ole päris umbkolle. Nagu mainisin, tulevad kolde seintesse õhu juurdevooluavad. St, on olemas ka sekundaarõhu juurdepääas põlemisprotsessile.

PS kui kliendiga kokkuleppele saan, teen ka pliidi kolde praktiliselt restita. Kasutaksin vast keraamilist resti, mille õhuavad väiksemad kui malmrestil. Siis tavapärasel malmrestil. Aga vb teeksin päris restita. Küll kõik jookseb töö käigus paika.

[madis64]

Halupuu ei välista restkollet. Restkoldega ahjus võib halupuud ka ktta, kuigi paremini sobib söele.

Ei ole küll pottsepp, kuid vanal ahjul oli umbkolle (see "tõeline") ja uuel ahjul on restkolle - puud põlevad mõlemas, restkoldes ühtlasemalt (primaarõhk pääseb ka halgude tagumistele otstele ilusti ligi).

Kas sinu variandil antakse primaarõhk läbi ahjuukse õhuavade?

Nagu mainisin, tulevad kolde seintesse õhu juurdevooluavad. St, on olemas ka sekundaarõhu juurdepääas põlemisprotsessile.

Kus kohast nende õhk võetakse - läbi avade ahjuseinas?

[Leevi]

Halupuu ei välista restkollet. Restkoldega ahjus võib halupuud ka ktta, kuigi paremini sobib söele.

Ei ole küll pottsepp, kuid vanal ahjul oli umbkolle (see "tõeline") ja uuel ahjul on restkolle - puud põlevad mõlemas, restkoldes ühtlasemalt (primaarõhk pääseb ka halgude tagumistele otstele ilusti ligi).

Kas sinu variandil antakse primaarõhk läbi ahjuukse õhuavade?

Nagu mainisin, tulevad kolde seintesse õhu juurdevooluavad. St, on olemas ka sekundaarõhu juurdepääas põlemisprotsessile.

Kus kohast nende õhk võetakse - läbi avade ahjuseinas?

Ei oska veel öelda. Võimalikud variandid on, et võtan välisõhust, võtan toaõhust ja, kõige algelisem variant, kombineerin primaarõhuga, mis siseneb läbi koldeukse õhuavade. Uksena kasutan Schmid topeltklaasiga halupuukolde ust.

[madis64]

Ei oska veel öelda. Võimalikud variandid on, et võtan välisõhust, võtan toaõhust ja, kõige algelisem variant, kombineerin primaarõhuga, mis siseneb läbi koldeukse õhuavade. Uksena kasutan Schmid topeltklaasiga halupuukolde ust.

Kui sa ei võta sekundaarõhku läbi koldeukse, siis milliste siibritega sa ta kogust kliendil reguleerida lased (kütmise eri faasides sekundaarõhu vajadus ju ilmselt muutub)?

Kui sa võtad ka sekundaarõhu läbi koldeukse, siis kui suur on valitud koldeukse õhuavade summarne pindala?

[Leevi]

Ei oska veel öelda. Võimalikud variandid on, et võtan välisõhust, võtan toaõhust ja, kõige algelisem variant, kombineerin primaarõhuga, mis siseneb läbi koldeukse õhuavade. Uksena kasutan Schmid topeltklaasiga halupuukolde ust.

Kui sa ei võta sekundaarõhku läbi koldeukse, siis milliste siibritega sa ta kogust kliendil reguleerida lased (kütmise eri faasides sekundaarõhu vajadus ju ilmselt muutub)?

Kui sa võtad ka sekundaarõhu läbi koldeukse, siis kui suur on valitud koldeukse õhuavade summarne pindala?

Kui sekundaarõhk ei tule läbi koldeukse õhuavade, siis kindlasti paigaldan siibri, millega saab teisese õhu voolu põlemisprotsessi juurde reguleerida. Kuna olen ligi kolm aastat tõsiselt katsetanud mehaanilist põlemisõhu regulatsiooni (meetodil, et siiber koomale või avatumaks ja siis jooksujalu õue, korstnast väljuvat suitsu vaatama), siis pean tunnistama, et mu enese usk mehaanilisse ehk kütjapõhisesse põlemisõhuregulatsiooni on nõrk. Ise eelistaksin igal sajal juhul automaatsiibreid.

[madis64]

Ise eelistaksin igal sajal juhul automaatsiibreid.

Kui sellise paigaldad, siis saab seda ju su postitustest ka teada?

Ja ikkagi - kui suur on valitud ukse õhuavade summarne pindala (oletame, et ainult primaarõhu jaoks)?

[Leevi]

Ise eelistaksin igal sajal juhul automaatsiibreid.

Kui sellise paigaldad, siis saab seda ju su postitustest ka teada?

Ja ikkagi - kui suur on valitud ukse õhuavade summarne pindala (oletame, et ainult primaarõhu jaoks)?

Uks sai ostetud vastu talve. Õhuavad olid juba sees. Ei mõõtmud neid, Järgmisel nädalal pääsen taas uksele ligi, sest tuleb kliendiga arutelu teostatava suhtes. Kui sa nüüd arvad, et oled tark ja võid laiata, siis mine ja tehele asjadega, mida oskad ja mille tarvis sul ka teadmisi. Kuna mul on kvaliteetne uks, millel on olemas õhuavad, siis projekteerin kolde uksest lähtuvalt. Saan aru, et debiilne ja kõlab ülikonna õmblemisena nööbi järgi, aga olgu öeldud, et seda ust ei ostnud päris suvaliselt. Tean, millise kolde jaoks mõeldud jne.

Õhuavade pindala on kindlasti suurem kui Leedu või Soome ustel.

[madis64]

Kui sa nüüd arvad, et oled tark ja võid laiata, siis mine ja tehele asjadega, mida oskad ja mille tarvis sul ka teadmisi. Kuna mul on kvaliteetne uks, millel on olemas õhuavad, siis projekteerin kolde uksest lähtuvalt. Saan aru, et debiilne ja kõlab ülikonna õmblemisena nööbi järgi, aga olgu öeldud, et seda ust ei ostnud päris suvaliselt.
...
Õhuavade pindala on kindlasti suurem kui Leedu või Soome ustel.

Ära nüüd ärritu - ma ei laida midagi, vaid sooviksin ikka huvi pärast nende õhuavade summaarset ristlõiget teada.

Eesmärgiks võrdlus selle õhuava summaarse suurusega, mis mu ahju koldes normaalse vurinaga kütmise tagab.

Lihtsalt huvitab

[Leevi]

PS Madis, vastaksin põhjalikumalt, aga sa ju ei ehita ahju ega seisa teelahkmel. Panen les pildid ehituskäigust ja natuke juttu juurde. Valemeid ei avalda, osta ise raamatuid, patente ja standardeid.

[madis64]

PS Madis, vastaksin põhjalikumalt, aga sa ju ei ehita ahju ega seisa teelahkmel.

Ise ei ehita, kuid ilmselt tuleb ahjude temaatikaga ka tulevikus kokku puutuda ning kasulikum on teada, millal sulle asjalikku juttu aetakse ja millal asjatundmatut "kompotti" serveeritakse.

Valemeid ei avalda, osta ise raamatuid, patente ja standardeid.

Oeh, ma ei küsi ju mingeid valemeid vaid neid õnnetuid ruutsentimeetreid, mida aulik uksevalmistaja on arvanud primaarõhule paslikuks pidada.

Tee üldiselt nagu ise soovid - natuke paneb ainult imestama su soov oma tegevust avalikkuses kajastada (mis igati hea ja teretulnud on) ning samas vastumeelsus valikuid arutada.

Aga noh, "elati ju ennegi kui oja taga oldi" .

[Leevi]

PS Madis, vastaksin põhjalikumalt, aga sa ju ei ehita ahju ega seisa teelahkmel.

Ise ei ehita, kuid ilmselt tuleb ahjude temaatikaga ka tulevikus kokku puutuda ning kasulikum on teada, millal sulle asjalikku juttu aetakse ja millal asjatundmatut "kompotti" serveeritakse.

Valemeid ei avalda, osta ise raamatuid, patente ja standardeid.

Oeh, ma ei küsi ju mingeid valemeid vaid neid õnnetuid ruutsentimeetreid, mida aulik uksevalmistaja on arvanud primaarõhule paslikuks pidada.

Tee üldiselt nagu ise soovid - natuke paneb ainult imestama su soov oma tegevust avalikkuses kajastada (mis igati hea ja teretulnud on) ning samas vastumeelsus valikuid arutada.

Aga noh, "elati ju ennegi kui oja taga oldi" .

PS Madis, vastaksin põhjalikumalt, aga sa ju ei ehita ahju ega seisa teelahkmel.

Ise ei ehita, kuid ilmselt tuleb ahjude temaatikaga ka tulevikus kokku puutuda ning kasulikum on teada, millal sulle asjalikku juttu aetakse ja millal asjatundmatut "kompotti" serveeritakse.

Valemeid ei avalda, osta ise raamatuid, patente ja standardeid.

Oeh, ma ei küsi ju mingeid valemeid vaid neid õnnetuid ruutsentimeetreid, mida aulik uksevalmistaja on arvanud primaarõhule paslikuks pidada.

Tee üldiselt nagu ise soovid - natuke paneb ainult imestama su soov oma tegevust avalikkuses kajastada (mis igati hea ja teretulnud on) ning samas vastumeelsus valikuid arutada.

Aga noh, "elati ju ennegi kui oja taga oldi" .

Kas ma mitte ei öelnud esmalt väljaq, et kqjastan seda, mida parajasti teen? Sinnani on aga kolm nädalat aega, kas pole? Mis ma ette kaagutan kui projelt veel lõplikult paika panemata.

Kusjuures, need ruutsentimeetrid ei annaks sulle ilmselt halligi. Sa ei ole ju pottsepp ega ahjuteadlane, pigem suvaline kiibitseja. Vabandan, aga nii see on.

Mis puudutab su ahjukese vurinal tõmmet, siis see on enamjaolt tingitud heast ja töökorras korstnast. Aga, kui tahad ruutsentimeetreid, siis esmalt too oma ahju parameetrid. Kolde mõõdud, ukse/uste õhuavade mõõdud jne. Lihtsalt huvi pärast, nagu isegi ütled.

[madis64]

Kusjuures, need ruutsentimeetrid ei annaks sulle ilmselt halligi. Sa ei ole ju pottsepp ega ahjuteadlane, pigem suvaline kiibitseja. Vabandan, aga nii see on.

Kas tatipritsimine avalikus ruumis tõstab sul enesetunnet vä?

Mis puudutab su ahjukese vurinal tõmmet, siis see on enamjaolt tingitud heast ja töökorras korstnast.

Jah, loomulikult - seda ma tean isegi. Lisaks sellele sõltub "vurisemine" ikkagi ka sellest, palju seda va õhukest koldesse lubada.

Aga, kui tahad ruutsentimeetreid, siis esmalt too oma ahju parameetrid. Kolde mõõdud, ukse/uste õhuavade mõõdud jne. Lihtsalt huvi pärast, nagu isegi ütled.

Koldeuks on 40x40 cm.
Küttepuude pikkus on ca 40 cm.
Küttekorra puhul sai suure soojavajaduse perioodil täidetud kolde ristlõige ca 75% ulatuses (vertikaalsuunas loetuna).
Tegemist on restkoldega.

Kolde pikkuse ja sisekõrguse jätan sulle ütlemata, kun see teise pottsepa intellektuaalne omand on - kui sa oma "valemeid" kiivalt varjad (ahjuuks ei ole sinu tehtud, nii et tema omadused pole sinu loodud ega kuulu sinule), ära päri siis ka teiste omade järele..

Aga ilmselt on meie arutelu antud hetkeks oma informatiivse sisu ammendanud.

[Leevi]

Kusjuures, need ruutsentimeetrid ei annaks sulle ilmselt halligi. Sa ei ole ju pottsepp ega ahjuteadlane, pigem suvaline kiibitseja. Vabandan, aga nii see on.

Kas tatipritsimine avalikus ruumis tõstab sul enesetunnet vä?

Mis puudutab su ahjukese vurinal tõmmet, siis see on enamjaolt tingitud heast ja töökorras korstnast.

Jah, loomulikult - seda ma tean isegi. Lisaks sellele sõltub "vurisemine" ikkagi ka sellest, palju seda va õhukest koldesse lubada.

Aga, kui tahad ruutsentimeetreid, siis esmalt too oma ahju parameetrid. Kolde mõõdud, ukse/uste õhuavade mõõdud jne. Lihtsalt huvi pärast, nagu isegi ütled.

Koldeuks on 40x40 cm.
Küttepuude pikkus on ca 40 cm.
Küttekorra puhul sai suure soojavajaduse perioodil täidetud kolde ristlõige ca 75% ulatuses (vertikaalsuunas loetuna).
Tegemist on restkoldega
Kolde pikkuse ja sisekõrguse jätan sulle ütlemata, kun see teise pottsepa intellektuaalne omand on - kui sa oma "valemeid" kiivalt varjad (ahjuuks ei ole sinu tehtud, nii et tema omadused pole sinu loodud ega kuulu sinule), ära päri siis ka teiste omade järele..

Aga ilmselt on meie arutelu antud hetkeks oma informatiivse sisu ammendanud.

Oma valemeid mul loomulikult ei ole. Kasutan standardites ja patentides leiduvaid. Aga, mis puudutab kolde täituvust, siis optimaalseks peetakse 78-83% lubatud maksimumist. Kusjuures, puude koguse kõrgus ei tohiks ületada 33cn-i. Seda sätestab siis EN 15544

Kui sul on restkolle, siis on nn tuhakapi uks. Seda pärani ilmselt ei tiri kütmise ajal. Lisaõhu allikate fiameeter harva üle 12,5cm.

Ah, hakkan liiga täis jääma, ei jaksa enam süveneda.. Sry. Kainena käib siin vist ainult motamees ja siis see m'üra Kaminahi. Teinekord, vähema promilliga arutan edqsi.

[Robi 1]

Kuna teemaks energiasalvestus, siis küsiks lolli küsimuse, mis tegelikult juba jutuks olnud varem. Aga järsku on kellegil kogemusi juurde tekkind ja oskab õelda, et kas ikka Aseri tellis on Lodest 30 prossa parema soojussalvestusega, nagu osad pottsepad väidavad? Asaeri savi pidi lihtsalt paremate omadustega olema.

[Leevi]

Kuna teemaks energiasalvestus, siis küsiks lolli küsimuse, mis tegelikult juba jutuks olnud varem. Aga järsku on kellegil kogemusi juurde tekkind ja oskab õelda, et kas ikka Aseri tellis on Lodest 30 prossa parema soojussalvestusega, nagu osad pottsepad väidavad? Asaeri savi pidi lihtsalt paremate omadustega olema.

Ei ole olemas rumalaid ksimusi, saavad olla vaid rumalad vastused...

Lode kivi on paremini töödeldav ja ehk veidi kergem, aga täpselt ei oska öelda. Küll on aga Wienerbergeri inimesed mulle anonmselt rääkinud, et neil ei ole savi, millest head ahjutellist toota. Ka ei sobi nende põletamis- ja jahutustsüklid kvaliteetse ahjukivi jaoks. Ometi, nii palju kui ise olen Wienerbergeri või Lode kivist ehitatud ahjusid lahti võtnud, siis Lode on olnud enam deformeerunud. Wienerberger on raskemini töödeldav, aga kestab enam. Siiski, pottsepana ütlen, et koldes ja suitsulõõride vooderdusena ei soovita kumbagit.

[Robi 1]

Lode on igati väliselt ilusam ja isegi mina saan teda kivivasaraga töödelda suht hõlpsalt.
Sügisel tegime Lodest kaminahju ja väliskestale mingit lisavoodrit sisse ei tahtnud panna.Nüüd on siis oodata, et sein hakkab pudisema? Mõtlesin ise ka, et hea oleks olnud küljed katta ülevalt shamotiga, siis oleks ka soojenend ühtlasemalt.