maaküte

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
Külaline
külaline

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Veikko kirjutas:
külaline3 kirjutas:Maakontuuri vähesuse korral soovitan paigaldada kombineeritud õhk+maa soojuspump. Ehk 60% maakütet + 60% õhk soojuspump. Välisõhu kõrgema temperatuuri korral töötab õhk pump ja madalama temperatuuri korral maaküte. Sellist seadet saad tellida soojuspumba valmistajatelt.
Sellise kompoti juures on garanteeritud räiged hooldus, remondikulud järgmise 15 aasta jooksul. Kindlasti on otseelektriküte odavam. Kõik arvestavad ainult kuus kulutatud elektrihinda see on väga vale lähenemine vaja arvesse võtta igaaastased hoolduskulud, amortisatsioon, intressid = küttehind. Ainuüksi 15 aasta jooksul kui lendab mõni kompressor võiks selle raha eest soetada terve majatäis uusi radikaid. Elektriradikatega saab maja temperatuuri tõsta ja alandada koheselt ja hoida öösl kulusi kokku. Soojuspumpadega asi jama kogu mats on põrandas ja seal juba ei reguleeri midagi koheselt.

Sinu maja lahenduse teeks mina nii
1.Ülihea soojustus
2.Õhksoojuspumbad
3.Elektriradiaatorid toetuseks
4.Ahi, kamin soojamüüriga
Kui passiivmaja välja jätta, siis mida üliheaks soojustusek täna nimetada, millist seina,põranda, lae, akna U arvu?
KWH
külaline

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas KWH »

Tupsu kirjutas: Ja ülejäänud 90% kütteperioodi ajast peavad siis 200 ruuduse maja kütte eest hoolitsema 2 õhk -õhk soojapumpa või hoopis üks õhk vesi soojapump.

Ja seda kõike selleks, et Sinu arvates ei tasu maakütet panna ?

Kas Sind ennast ei aja need soovitused naerma ? Mind küll ajavad.
Mul endal 150 m2 (kehvasti soojustatud) elamu kütteks 2 Õ-Õ soojuspumpa, 2 ahju + pliit. Eelmisel suht külmas talvel kulus soojuspumpadele lisaks poolteist rummi puid, nii-et toimib. Sõltub ruumide paigutusest jms. El-radikad lähevad käiku siis, kui pikemalt ära olen (kapillaar-temostaat lülitab sisse).
Maakütet 400-500 m2 vabale õuepinnale (teemaalgataja oludes) küll ei kujuta ette. Puurkaev võimalik, aga suht kallis ja kas luba antaksegi?
Mind näiteks ajab naerma Sinu küttesüsteem ja selle aretamine .
Külaline
külaline

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas Külaline »

kwh,kas sul on foorumid sassis?teemaalgatajal ikka 600m2!
Kasutaja avatar
nosy
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 182
Liitunud: 02 Dets 2008, 23:34
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 10 korda

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas nosy »

Kui suurt maa-ala vajab kollektori paigaldus? Rusikareegel ütleb, et 1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3 m maakollektorit ja 3,6 m² vaba maapinda. vt: http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitu ... php?id=162
Veikko
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1605
Liitunud: 23 Nov 2008, 14:22
On tänanud: 16 korda
On tänatud: 12 korda
Kontakt:

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas Veikko »

200-300 mm penoplast, 300-400 mm villa, 3 või 4 kordsed aknad, korralikud välisuksed, õige akende ja välisuste paigaldus maja külge. Põrandakütet ma ei teeks enam kunagi, sooja põranda saab ka heade põrandakatetega. Kõige algus on ikka teoreetiline arvestus mille peaksid spetsialistid tegema.
Viimati muutis Veikko, 10 Veebr 2011, 22:32, muudetud 1 kord kokku.
Gaasitööd, küttesüsteemid, veevarustus. Müük, paigaldus, hooldus, remont. http://www.novire.eu/novire@novire.eu +372 5810 3282
silverolen
külaline

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas silverolen »

Pinnas on suht vesine ja 2.5m sügavusel on savipinnas vastas juba. Kevadel lume sulamisega on madalad kohad veeall. Vee kadumist ka naabri krundil olev tiik ei soodusta. Majas köetavat pinda on 156ruutu.

Tänan vastamast
Kasutaja avatar
Tupsu
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 636
Liitunud: 08 Okt 2010, 23:48
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas Tupsu »

KWH kirjutas:
Mul endal 150 m2 (kehvasti soojustatud) elamu kütteks 2 Õ-Õ soojuspumpa, 2 ahju + pliit. Eelmisel suht külmas talvel kulus soojuspumpadele lisaks poolteist rummi puid, nii-et toimib. Sõltub ruumide paigutusest jms. El-radikad lähevad käiku siis, kui pikemalt ära olen (kapillaar-temostaat lülitab sisse).
... .
Sa ei märgi sõnagagi, kui palju kw ikkagi kuus või veel parem kütteperioodil elektrit kulus ?

Päris lolliks ei maksa mind pidada, tean üsna täpselt palju hea ahju jaoks korraga kütmiseks puid läheb. Korralik ahi üle päeva kütmiseks tahab korraga korvitäie puid. Kui veel 2 ahju ja pliiti ka kütad, siis peab kas igavesti pirakas "ruum" neid puid olema või on elektriradikad samuti palju järgi.
On veel kolmas võimalus, et vahepeal on lihtsalt tubades külmem.
silverolen kirjutas:... Majas köetavat pinda on 156ruutu.
...
Järelikult piisab hästi paigutades eelpool toodud arvestuse järgi 562 ruutmeetrist.
Saad veel natuke ka varuga panna.
Mein Papa heizt mit der Natur -
andere verheizen sie!
KWH
külaline

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas KWH »

Tupsu kirjutas: Sa ei märgi sõnagagi, kui palju kw ikkagi kuus või veel parem kütteperioodil elektrit kulus ?
Päris lolliks ei maksa mind pidada, tean üsna täpselt palju hea ahju jaoks korraga kütmiseks puid läheb.
Kuigi pealkiri puudutab maasoojuspumpa ja teemaalgataja nagu lõpetas teema, tahaks omapoolsed selgitused lisada.
Üldpind 150m2, aga köetav ala ca 110 (suht avatud planeering). Kasutan Panasonic 12GKE ja Fujitsu nocria 14LBC soojuspumpasid. Eelmisel aastal kulus nendega jämedalt 18000 kWh. Mõlemal küljes ka PM-300 energiakulu arvestid - hoian kuludel pilku peal, aga päevikut nende andmete kohta ei pea.
Ahjukütet kasutasin kõvemate külmade ajal jaanuaris 2010, kui oli näha, et pumbad etteantud kraade hoida ei suutnud.Siis tarbisid ka pumbad ühe kuuga pea sama palju kui eelneva IV kv-ga kokku. El-radikatele läks ilmselt mingi 200-300 kWh, sest magamistubades kippus öösti jahedaks minema.
Puitkütte pliiti praktiliselt ei kasuta (vaid paberprahi põletamiseks), sest olemas gaasipliit, millega saab kiiremini asjad toimetatud.
Sellel talvel ahjusid kütnud 3x, sest oli paar pikemat el-katkestust. E.a.IV kv üldelektri kulu oli jämedalt 8000 kWh ringis (sellest ca 2/3 soojuspumpadele). Selle aasta jaanuari el-kulu Õ-Õ pumpadele sai üle vaadatud: Panasonicul 870 kWh ja Nocrial 1250 kWh.
Külaline
külaline

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ei näe selles asjas loogilist elumõtet,sest kuidagi väga nihkes aruanne.
KWH
külaline

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas KWH »

Külaline kirjutas:Ei näe selles asjas loogilist elumõtet,sest kuidagi väga nihkes aruanne.
Kui sinu loogiline elumõte :jooma , siis väike hommikune "nihkes" arusaamine asjadest üsna loomulik
*võhik*
külaline

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas *võhik* »

Ahju ehituse puhul ei räägi me ültes korstende ehitustest ja kui selgub , et metsa ei ole, kust puud saada ja selle peab ostma ,sellega majandama ja tuppa vedama ning lõpuks oled nagu katla kütja, teed iga õhtu seda tööd või üle päeva.
Koos puudega vead sa tuppa veel igasugu muud soga ja tolmu. Nüüd on see koht kus peaksime mõtlema mida me saada tahame kas ainult kõige odavamat või ka natukene mugavust ja siis leidma enese jaoks selle lahenduse.
aivar00
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 253
Liitunud: 23 Nov 2007, 20:33
On tänatud: 3 korda

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas aivar00 »

tsiteerin:

Maasoojuspumbal oleneb ka pinnasest- kui on ikka ka talvel ka maa purukuiv siis võib olla probleeme.
Aga toru ei pea panema ju ristküliku kujulisele tükile- oluline on asja juures toru pikkus mitte ruutmeetrid kus see on. Näiteks kui on suur maatükk võib panna piki ühte või teist külge- paned ühtepidi 150m ja teistpidi 150 kokku saad juba 600 jm. Samuti saab panna teineteies peale- kaevad 3m sügavuse kitsa kraavi- lased toru sisse, siis täidad 1,5 m ja paned järgmise. Nii saad ka väiksema tüki peale rohkem toru.
Väga palju sõltub pinnasest. Kui ikka paas on all ja mulda 50cm- siis pole mõtet jamada

No nii valet juttu ei ole tükk aega juhtunud lugema. Kui sa oma kollektori 3 m sügavusele paned ja teise osa kollektorist 1,5 m sügavusele- siis istudkli igikeltsa otsas. Põhjus väga lihtne- suvine soojus ei jõu nii sügavale maasse minna. Ei ole mingi spetsialist, kuid maasoojuspumpade normaalsetel paigaldajatel on kirjas- kollektor paigaldatakse 1 m sügavusele, vahega vähemalt 1 m ning mitte varjulisse kohta (puude alla). Siis jõuab suvel pinnas üles soojeneda. Endal töötab juba 3 aastat ning olen megarahul. Maas on 600 m kollektorit. Kopp oli 1,2 m laiune- kaevas 3 100 m pikkust kraavi ning maja vundamendi äärde ühenduskollektor. Igas 1,2 m laiuses kraavis jookseb mööda kraavi servasid nn. kollektori toru. Ja ei mingit igikeltsa. Muru on kevadel tärkamisest saadik ühtlaselt roheline. Kütab probleemideta ca 250 ruutu, millest üle poole on radikad ning lisaks soe tarbevesi.
Minu rehnuti järgi mahub 600 ruudule kenasti ära 600 m kollektorit paigaldatuna 1 m sügavusele ning kahe toru vahele jättes samuti 1 m.
Paigaldada aga endale elamisse nn. õhk-õhk pump- maitse asi aga mina ei taha majast teha mingit avatud ustega "suurt ühist ruumi" lisaks terves elamises ringlema hakkavatele lõhnadele ja tolmule.
Külaline
külaline

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas Külaline »

KWH kirjutas: kõvemate külmade ajal jaanuaris 2010, kui oli näha, et pumbad etteantud kraade hoida ei suutnud.Siis tarbisid ka pumbad ühe kuuga pea sama palju kui eelneva IV kv-ga kokku.
kus sa elad, Eestis ikka v?
jaanuari küttekulud olid kõigil mu tuttavatel (gaas, elekter, pellet) kellega jutuks on olnud, ca 20...25% väiksemad kui detsembri eest. Minul konkreetselt el.kütte pealt (200m2 majavesi-pürandaküte) oli jaanuar 26% odavam kui detsembris.
Ja sul oli soosjuspumpade kulu jaanuaris suurem kui okt. nov. dets. kokku? Su aruanne ei tekita just erilist usaldust.
Külaline
külaline

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas Külaline »

ah sorri,
jutt käis mullusest jaanuarist 2010.
my bad.
essa
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 145
Liitunud: 05 Veebr 2009, 17:32
On tänatud: 1 kord

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas essa »

aivar00 kirjutas:tsiteerin:

Maasoojuspumbal oleneb ka pinnasest- kui on ikka ka talvel ka maa purukuiv siis võib olla probleeme.
Aga toru ei pea panema ju ristküliku kujulisele tükile- oluline on asja juures toru pikkus mitte ruutmeetrid kus see on. Näiteks kui on suur maatükk võib panna piki ühte või teist külge- paned ühtepidi 150m ja teistpidi 150 kokku saad juba 600 jm. Samuti saab panna teineteies peale- kaevad 3m sügavuse kitsa kraavi- lased toru sisse, siis täidad 1,5 m ja paned järgmise. Nii saad ka väiksema tüki peale rohkem toru.
Väga palju sõltub pinnasest. Kui ikka paas on all ja mulda 50cm- siis pole mõtet jamada

No nii valet juttu ei ole tükk aega juhtunud lugema. Kui sa oma kollektori 3 m sügavusele paned ja teise osa kollektorist 1,5 m sügavusele- siis istudkli igikeltsa otsas. Põhjus väga lihtne- suvine soojus ei jõu nii sügavale maasse minna. Ei ole mingi spetsialist, kuid maasoojuspumpade normaalsetel paigaldajatel on kirjas- kollektor paigaldatakse 1 m sügavusele, vahega vähemalt 1 m ning mitte varjulisse kohta (puude alla). Siis jõuab suvel pinnas üles soojeneda. Endal töötab juba 3 aastat ning olen megarahul. Maas on 600 m kollektorit. Kopp oli 1,2 m laiune- kaevas 3 100 m pikkust kraavi ning maja vundamendi äärde ühenduskollektor. Igas 1,2 m laiuses kraavis jookseb mööda kraavi servasid nn. kollektori toru. Ja ei mingit igikeltsa. Muru on kevadel tärkamisest saadik ühtlaselt roheline.
Ei tasu nüüd ikka vist kohe lahmida, et jutt on vale! Selgitan siis oma mõttekäiku- kuidas mina olen aru saanud maakollektori toimimisest. See 1m sügavuse nõue tuleneb sellest, et maapind külmub. Kui paigaldada sügavamale ei tohiks midagi halba juhtuda, pigem vastupidi. No 3m sügavusele jah ei pea panema, see oli rohkem näide, et saab ka vertikaalselt paigaldada. Sama on selle torude omavahelise kaugusega (1m), mida kaugemal torud teineteisest- seda parem. Kui sügisel külmade saabudes lund ei ole ja ei tule, külmub maapind ka 1m sügavusele või sügavamale ära. Ja seda võib-olla võib-olla kauaks! Aga maasoojuspump töötab edasi, kuigi kollektori ümbrus (mõne) kraadi võrra miinuses (aga pumba võimsus väheneb). Edasist temperatuuri langust vähendab altpoolt tulev maapinna soojus. Kui aga väljas on pikalt kõva miinus ja maapind külmunud, siis võib selle 1m sügavusel ja 1m kaugusel olev torustiku ümber temp. langeda ka nii madalale, et soojuspump ei saagi sealt midagi. Edasi kütab siis otse elektriga (mõnel pumbal seda võimalust polegi). Ma olen päris veendunud, et kui panna üks toru 3m sügavusele ja teine 1,5, siis ka ei ole mingit "igikeltsa" probleemi. Ja kui paned kollektori 1,5m sügavusele ja torud teineteisest 1,5m kaugusele, saad oma pumbaga kindlasti parema kasuteguri. See 1m sügavust ja 1m vahet on minu arust miinimum. Rohkem võib alati.
Muru ei ole vist üldse mingi eriline näitaja. Löö parem kevadel, kui muru on juba roheliseks läinud labidas maasse ja vaata kas altpoolt on maa üldse sulanud. Tänavusel talvel, kui lund on palju ja lumi tuli vara, pole maapind üldse eriti külmunud on muru isegi lume all kohati roheline.
KWH
külaline

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas KWH »

aivar00 kirjutas: Paigaldada aga endale elamisse nn. õhk-õhk pump- maitse asi aga mina ei taha majast teha mingit avatud ustega "suurt ühist ruumi" lisaks terves elamises ringlema hakkavatele lõhnadele ja tolmule.
Need kirjeldatud "puudused" pole nii hullud ja kui see kedagi häirib, saab ahjudele v otse-el-küttele rohkem (nt ööseks) rõhku panna. Pigem on see õhu liikumine sisekliimat nagu parandanud.
Varem, ainult ahjusid kasutades "tõmbles" ööpäevane temperatuur üles-alla ja mõnedes nurgatagustes hakkas rõskus probleeme tekitama. Eriti nõme oli see nö üleminekuperioodidel - sügisel ja kevadel, kui ahju ei kütnud , sest päevane toatemp tundus suht normaalne. Ahju küttes sai elamine liialt soojaks - kütmata jättes aga tiba jahedaks ja rõskeks, eriti hommikuks.
Kui mul oleks 250 m2 maja, siis kindlasti eelistaksin maasoojuspumpa. Poole väiksema pinna puhul tekib küsimus selle tasuvusest (vrd otse-elektriküttega). Tasuvuse teema sai mulle selgeks tuttava kliimafirma omanikuga vesteldes, kes kodus Õ-Õ pumpasid kasutab, aga firmas muude seadmete hulgas ka maasoojuspumpasid müüb ja paigaldab. Ta leidis, et isegi omale (tal tiba üle 100 m2 elamine) nö omahinnaga ei tasunud seda panna + ei soovinud oma õunapuuaeda üles kaevata.
Külaline
külaline

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Maasoojuspump võtab maast seda sooja, mis sinna suvel on päikeselt saabudes salvestunud. Mitte seda, mis tuleb maa seest poolt. Kui torustik panna puurkaevu, siis hakatakse kasutama maa sees ringleva põhjavee soojust.
Kui sooviksime hakata kasutama päris maa südamest tulevat energiat, siis peaksime minema Eesti tingimustes oluliselt sügavamale või paigaldama torustiku näiteks Islandile.
Vähemalt nii on mulle seda asja seletanud tuttavad geoloogid ja soojuspumba paigaldajad.
Eestis ei suuda suvine päike maad üle 1,5 m eriti soojendada. Sellest ka soovitus torustik umbes 1,2m peale panna.
Lisaks peab muidugi arvestama külmumispiiriga, mis üldjuhul üle 0,7m ei tohiks minna. Veetorustike paigaldusnõue >1,2m on mõeldud, et ka väga ekstreemse talve korral toru ära ei jäätuks.
Kui toru pannakse kahele eri tasapinnale (Näiteks 1,2m ja 3m), siis peab seal vedelik ringlema ka suvel, sel juhul viib vedelik päikeselt maapinda neeldunud soojust ka sügavamatesse kihtidesse.
Tuttaval on pandud maaküttekollektor spiraalina ja suvel kasutatakse soojuspumpa konditsioneerina (suvel viiakse ka tubadest soojus maa-alla). Töötab juba 6 aastat ja pole kuulnud, et igikelts oleks tekkinud.
Mul on 700 M2 toru(maa)pindala ja 180 M2 maja. Nii, et 1M2 köetavat pinda nõuab 3,6M2 toru(maa)pinda tundub täitsa realne olema (kui maja soojustus on OK).
Külaline
külaline

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas Külaline »

[quote="Külaline"]Maasoojuspump võtab maast seda sooja, mis sinna suvel on päikeselt saabudes salvestunud. Mitte seda, mis tuleb maa seest poolt. Kui torustik panna puurkaevu, siis hakatakse kasutama maa sees ringleva põhjavee soojust.../quote]
Selles ju ongi niiskema pinnase eelis, et koos pinnavee liikumisega kantakse edasi ka seal (ümbruskonnas) salvestatud soojus. Sügavamatest kihtidest soojuse ammutamine toimub samuti pinna-, vahe-, põhja- jne veekihtide liikumise arvel. See ei ringle, vaid liigub! Sügavamal on vee liikumine intensiivsem. Päikesest suve jookusul 600 m2-le ainult 1,2 m sügavussse õuepinnale salvestunud soojusest ei saa mitte kuidagi jätkuda 200 m2 maja kütmiseks sügisest kevadeni. Saa aru, see ammutatakse ka palju kaugemalt ja sügavamalt!
Eelmine Külaline
külaline

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas Eelmine Külaline »

Selles ju ongi niiskema pinnase eelis, et koos pinnavee liikumisega kantakse edasi ka seal (ümbruskonnas) salvestatud soojus. Sügavamatest kihtidest soojuse ammutamine toimub samuti pinna-, vahe-, põhja- jne veekihtide liikumise arvel. See ei ringle, vaid liigub! Sügavamal on vee liikumine intensiivsem. Päikesest suve jookusul 600 m2-le ainult 1,2 m sügavussse õuepinnale salvestunud soojusest ei saa mitte kuidagi jätkuda 200 m2 maja kütmiseks sügisest kevadeni. Saa aru, see ammutatakse ka palju kaugemalt ja sügavamalt!

Täitsa nõus :-) Ma mõtlesin ringlemise all laiemalt (maakera mastaabis!) vete liikumist! Looduses käib ju vesi ikkagi (laiemas mõttes) ringiratast. Minu jutu mõte oli aga selles, et tihti arvatakse, et maasoojuspump kasutab seda soojust, mis tuleb maa tuumast (nii seda maa keskel asuvat vedelat plasmat vist nimetati?). Paraku meil Eestis see nii pole. Küll aga näiteks Islandil.
Soojaspets
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 2
Liitunud: 12 Mär 2011, 14:31

Re: maaküte

Lugemata postitus Postitas Soojaspets »

Piiratud maapinna(krunt väike) puhul on kõige mõistlikum paigaldada otseaurustusega maakontuur (DX tehnoloogia) - kas horisontaalse või vertikaalse (puuraugud) lahendusega. Tõsi, kontuuri maksumus on kallim ( vasktorustik ikkagi ) kuid samas on töökindlus ja ökonoomsus tagatud.
Vasta