Toorest palgist ehitamine?

[Külaline]

Tohib ikka küsida Kuusepuu on meil tuntud sügavate lõhedega puuliik. Männil on lõhed madalamad ja lühemad. Jämedamad tüved lõhenevad ka tugevamalt, kui peenemad. Kui siin targemad rääkisivad, et lõhenenud küljed paigaldatakse vara sisse, siis küsiks omakorda: kus leida sellises koguses sirget sortimenti Palki ei paigaldata seina ju kõverusega hoone sisse või välimisele poolele. Või on lõhed ainult küüru peal või vastasküljel? Palk läheb seina ikka ühtepidi nagu ta sinna minema peab ja valida pole seal midagi. Või on uus aeg - uued ehitusvõtted ka käsitsi varatud palkmajadel? Usun juba kõike.
Vanasti ehk juba hallil ajal tehti märgadele palkidele eellõhestamist kiiludega palgi südamikuni. See koht palgi pinnal peideti küll varasse ära. Mis praegu viga seda võtet kasutada, kui tehnika kõvasti arenenud...oskused ehk ära ununenud Muideks eellõhestatud palgi pind jääb kuivades mujalt suht terveks.

taastaja

[log]

25 on hea mõõt. Näiteks 40 palgi puhul kuivab palk ajapikku nii kokku, et keerab vara servad üles ja tekib nö lahtine vara.

[Külaline]

Kui siin targemad rääkisivad, et lõhenenud küljed paigaldatakse vara sisse, siis küsiks omakorda: kus leida sellises koguses sirget sortimenti Palki ei paigaldata seina ju kõverusega hoone sisse või välimisele poolele. Või on lõhed ainult küüru peal või vastasküljel? Palk läheb seina ikka ühtepidi nagu ta sinna minema peab ja valida pole seal midagi. Või on uus aeg - uued ehitusvõtted ka käsitsi varatud palkmajadel? Usun juba kõike.
taastaja

Lõhede jutt käis kuivatatud freespalkmajast, keerad palki kuidas tahad.
Teemaalgataja soov on saada käsitsitööd.

[Algse kysimuse esitaja.]

Vaatan et see teema on väga populaarseks saanud, ootan vaatan veel kas rahvas kommenteerib kuidagi veel seda teemat, et ehitada toorest palgist käsitööna palgiläbimõõt 25cm ladvast ja kuusk.
Ette tänades kõiki.

[sds]

Tee selline vara:
http://www.northcountrylog.com/images/l ... y/fig6.jpg

Siis tekib lõhe palgi ülemisele poolelel ja see surub omakorda vastu vara servi.



http://www.northcountrylog.com/log_joinery.html

[palkehitised]

Kui palk ostetud ja kooritud siis varu ikka niipalju kannatust, et palk saaks ikka ühe suve virnas ära seista. Ära laustoorest ehita. Toores kuusk lõheneb ja keerab seinas kuivades päris mõnusalt.

[sds]

http://www.senty.com/methods/index.html

siin räägitakse märjast palgist ehitamisest.
We are one of the few log builders who are able to accomplish this. Our double scribed lateral, our overscribed/underscribed cutting system, our saddle notching methods, and our use of through bolts, are all part of the success of our green log construction.

Niiet:
"kahekordne" vara
eriline sadultapp
overscribing / underscribing
ilmselt mingid metallvardad kasutusel

Muideks kas keegi eestis overscribing/underscribing teemast teab midagi?
USAs paistab olevat see väga levinud võte.

[log]

Üks eelkõnelejatest kirjutas ka siin nn mootorsaega tehtavatest kompensatsioonilõhedest vara vastasküljele piki palki. Palgi kuivamisel piirab see kõmmeldumisest tingitud kahjustusi.
Aitab, uskuge või mitte!
Igasugune fragmentaalne ja juhuslik jutt ei asenda tehnoloogiat mis mõeldud nn märja palgiga toimetamisel. Ja lõpuks keegi pole välistanud palgi kuivamist ehitusprotsessi käigus.
Probleemid hakkavad tekkima sellest kui suvisest vett täis palgist ehitavad 1 kuuga katuse alla ja siis keeravad kütte taha.

[Külaline]

Vaatan et see teema on väga populaarseks saanud, ootan vaatan veel kas rahvas kommenteerib kuidagi veel seda teemat, et ehitada toorest palgist käsitööna palgiläbimõõt 25cm ladvast ja kuusk.
Ette tänades kõiki.

Siit oma teemast proovigi leida kontakti nende käsitsitegijatega, kelle soovitused on asjalikud ja on su mured lahendatud. Kodanikud, kes ei loe eelnevat postitust korralikult läbigi või argumentideta vaidlevad vaidlemise pärast on pealiskaudsed. Nendest sul majatootmisel reaalset abi ei ole. Tehakse maja nii nagu "kogu aeg" tehtud ja nii ongi õige. Tööde üleandmisel aga õeldakse, et vajumine lahendab kõik su probleemid, aga keerdumine alles algab. Muidugi varu kannatust ja oleks mõistlik alustada varamist/tappimist suvel. Kooritud palk staabelda ja pane ajutine katus peale. Alumine palk tõsta vähemalt 30cm kõrgusele maapinnast.

[Algse kysimuse esitaja.]

Tänan teid kõiki arutlemast sain targemaks ja nyyd mõtlemisainet kuidas ja mida teha!

[log]

Kui algse küsimuse esitaja huvitub professionaalsest abist, siis võin anda ühe üksiku hundi andmed, kes meeleldi ja sobiliku kompensatsiooniga oleks abiks. Mees on teinud palkmajakoolitusi ja ehitanud neid nn "märja palgi" maju küll ja rohkem kusjuures kvaliteetselt. Samas on ta konsulteerinud farmereid- kodumajutuse pakkujaid jne väikeettevõtjad majaehitustöödel. Võta ühendust , annan telefoni nr. loghome1@hot.ee

[Puuraidur]

Prantsusmaale maju läinud sadu ei ole veel sadultappil mingeid sõrme piste kohti jäänud ja ükski palk pole kuivatatud. Õigel ajal raie ja korrekne töö. Ja paluks nimetada mõni firma kus ma saaks näha palgi varumist ehitamiseks. Tuleks meeleldi vaatama

[log]

Tere!
Tule laupäeval metsa!
56605530

[log]

Maheda Palkmajal Haljalas kuivab talvine palk .....
Tudus on firma kes ostab põhiliselt talvel.
Väga paljud firmad varuvad talvist palki RMK-lt lepingte alusel.
Kui mingi nurgataguse ja algaja otsa satud, ning ise passiivselt osaled ja venitad, siis saadki kevad-suvise palgi.
Vähesed suudavad hoida 300 tm palgivaru, ehk pea poolt miljonit krooni käibevahendite all knni.
Ikka tellimus tuleb..makstakse..ostetakse ka palk. Tellijad jätavad liiga hilja peale.
Üks RMK mees tellis sauna ning siis oli küll nagu peab 100%. Mees sai aru miks jaanuaris kooritakse jne jne ningjuunis püstitatakse ehitusplatsil.

[Puuraidur]

Käsitsi valmistajatel ei ole siin eestis kellegil suuri varusid ette kogutud. Aga talvel lõigatud palgid on kindlasti midagi muud ja paremat, eriti veebruari kuus lõigatud. Ja tahaks ka näha kellegi metsas puid kellel on puu alt ära kooritud kuivamiseks. Ärge kohe kiskuge teiste arvamustega tüli normina nagu teil endal oleks paari aasta palgid kusagil ette varutud. Asi on ka ehitamisese kindlasti kelle tapid lahti kellel vara irvendab, punnid põhjas, arvan et veidi valed arvestused. Alati ei ole süüdi toores palk. Ja kusagilt lugesin kellegil hakkasid palgid lausa vinti minema, ärgi tehku tuulemurrust maja:-D.

[Mis te hämate]

Midagi pole teha, paraku peavad vaatama paljud ehitajad peeglisse, miks eesti palkmajade maine skandinaavias nii vilets on. Kesk ja lõunaeurooplasi on võimalik hullutada, sest seal ei ole palkmaja traditsioone, aga skandinaavlast ei peta.

[Kylamees]

Kergitaks veel korra teemat.

Seose hetke emotsiooniga tekkis küsimus, et mis juhtub kui kuusepalk on lõigautd keset suve, kooritud ja seina pandud? Ütleme, et seda tehakse 1-2 kuu jooksul peale puude langetamist.
Sein iseenesest ei tuleks kõrge ca 1m ja palgi keskmine läbimõõt oleks 18 cm, palgi maksimaalne pikkus oleks ca 7,5 meetrit - peale seina jõudmist oleks tal seal aega vajuda ja kuivada küll.

Tean jah, et õige on talvel ja teatud kuufaasiga jne, aga hetkel kahjuks puudub see aastaaeg.

[wanaryytel]

Tere!

Siiani on juttu olnud ainult palkseinte ehitamisest. Mina mõtlen vaikselt, kas võiks ehitada mingit üsna lihtsat kõrvalhoonet, kasutades taladeks-postideks tooreid palke. Peamiselt ilmselt vahtra- ja haavapuust. Seinad lööksin üle mingite vanade lauajääkidega, mida nagunii igal pool majapidamises liiga palju on.
Kas peaksin laska palgil enne kuivada või ei? Millised on ohud? Kas ma peaks palgi koorima-tahuma ka?

Ette tänades
wanaryytel

[Külaline]

Tubli neli kuud hiljem kui vaja, aga panen ikka kirja, äkki kellelegi kulub ära. Vahtra ja haavapuu kasutamise kohta toorelt ei oska öelda, ise pole neid proovinud, aga olen teinud viletsatel aegadel, kui okaspuust kantmaterjali polnud võtta, saarest ja lepast - kirvega jutt peale, et kuivaks, mitte mädanema ei läheks, ja seina! Ehitajad vist hoiavad praegu pead kinni Kuskil targas raamatus oli vist juttu, et lehtpuu seisab välisõhus maks. paarkümmend aastat, siis söövad igasugu seened ja muud sihukesed kurjad elukad selle läbi. Oma kogemustest olen näinud nii ja teisiti. Isegi kui on toorena võetud, aga joon peale aetud ja kuivas olnud, mitte maa lähedal, vaid katuse all, siis võib paarikümne aasta pärast olla ikka kõva nagu raud, aga näiteks kividele toetatud püstpostide otsad mädanesid paarikümne aastaga maa poolt ikka korralikult ära. Üldiselt võib vist öelda, et kui on enam-vähem õigesti ehitatud (postiotsad maast võimalikult kõrgel, min. 20 senti, parem kui 30-40), seisab kuivas ja saab hingata, siis peaks ikka mõnikümmend aastat pidama.

[majavana]

Tere Palkmajaspetsialistid! Kas kellelgi oleks müüa jämedat männi palkki ? Ladava läbimõõt alates 40cm. Ette tänades !
Majavana
tlf 53656766
www.majavana.weebly.com

[Kupi]

Kui suur see hinnavahe siis ikka tuleb, kas toores või kuiv palk?
Vist mitte niisuur, et peaks ehitama mittevalmis materjalist endale elamispinda.

[Külaline]

Kui suur see hinnavahe siis ikka tuleb, kas toores või kuiv palk?
Vist mitte niisuur, et peaks ehitama mittevalmis materjalist endale elamispinda.

Vahe on ikka küllaltki suur, kuid tasub kindlasti ära. Umbes 20% seina hinnast. Asi on selles, et massiivpuidu kuivatamine on oluliselt keerulisem tavakuivatusest. Kõigepealt kooritakse palk (meie freesime 2cm jämedamaks lõppmõõdust) ja jäetakse see katuse alla kuivama. Enne lõppmõõtu freesimist kuivatame palgi kuivatis üle. Kuna massivpuidul on kuivatis kuivatamisel mõrad kerged tekkima, siis peame kuivatama rahulikumalt ja üks kuivati tsükkel on kuni 20 päeva. Võrdlusena saematerjalil 7-10 päeva.
Kusjuures meie ostame kogu aasta palgivaru talvel, mis tähendab ka arvestatavat finantskulu, kui ostja tellib näiteks augustis.

Miks see ära tasub? Mõnikord harva oleme ka teinud tellijaga kokkuleppel värskest palgist maja. Sealjuures peab tellija andma allkirja, et ta on teadlik, et kuivatamata palk väändub ja kahaneb keskmiselt 5% ning puudub selles osas garantii. Rääkimata värvimuutustest. Kusjuures on näha, kui paned värskest palgist freesitud palgid üksteise kõrvale, siis praktiliselt iga 10-s on kõverdunud. Kõige hullemad on keerdumised (keerdkasv, mis avaldub kuivamise ajal). Seinas kuivamise käigus kõverdumine jätkub ja siin ei aita ka tihedalt puuritud peittapid. Sellepärast tulebki töödelda (lõppmõõtu freesida) juba kuivatatud palk, millel on vähem puidupingeid. Hind tasub ära küttekuludes. Kui varad ja tapid ära keerduvad/kõverduvad, siis puhub tuul soojustusse sisse ja soojapidavust ei ole.