Parim lahendus antud olukorras- pool maja külm.

[100AVANT]

Tere!

Panen siis oma mure ka siia kirja. Lühidalt olukord järgmine- eestiaegne talumaja, milles 4tuba, köök ja juurdeehituses esik, koridor, tualett ja duširuum. Juurdeehituse soojakssaamisega olulisi probleeme pole(el.põrandaküte), küll aga poole maja soojendamisega. Kütteseadmeteks eestiaegne mitte eriti suur ahi ja uuem puupliit, kuid nende paigutus selline, et 3 tuppa praktiliselt soojus ei jõua. Vanarahvas teadis rääkida, et ega neid talvel ei kasutatudki varasematel aegadel. Kui vaheuksed lahti teha ja küttekolletes kõvasti tuld teha, on olukord enamvähem talutav, aga mõnusalt soojaks elamist ei saa. Seinad soojustatud, põrandad samuti, ees pakettaknad. Pindala 160 ruutu, need 3 tuba sellest 80.Praegu päästavad olukorda 3 õliradiaatorit, mis aga kütmiseks ilmselgelt odavaim lahendus pole.
Ise siin mõelnud järgmisi variante;
-õhksoojuspump lisaks. Aga kuidas jagada sooja tubade vahel? Multisplit 3-e osaga tuleks juba arvestatav väljaminek ju?
-keskküttepliit+radikad+akupaak olemasoleva pliidi asemele.
-omaette teema oleks muidugi katel, aga see nõuaks alustuseks katlamaja+korstna ehitamist ja sinna vajalike seadmete paigaldamist. Ei tundu eriti odav... Sõna odav ei ole nüüd kõige õigem antud kontekstis, selge see et odavat ja head ühe korraga ei saa...
Mida targemad arvavad?
Tänan tähelepanu eest!

[Onu_Paul]

Teed tubadevahelise vendi. Torusisene ventilaator imeb soojast toast õhku ja puhub külemematesse tubadesse?

[100AVANT]

Kusjuures endal käis ka sarnane mõte peast läbi. Kanaleid peab muidugi kaks olema, et külm õhk alumistest kihtidest soojema ruumi poole tagasi liikuda saaks.
Ja ühe siseosaga õhksoojuspumba võiks kõige suuremasse ruumi mugavuse mõttes toeks panna...

[Kalvis]

Ainus kindlalt toimiv lahendus on kesküte kas siis katla või soojapumbaga.
Palju oleneb tubade paigutusest, kuid sa võid kahe soojapumbaga kütta.

[rokikas]

Küsiks parem et millise eelarvega sa oled arvestanud. Suurusjärk kas vahemikus 10 000-50 000, 50 000-100 000, 100 000 -
Kui seda teaks saaks ka rahakotile sobivamaid lahendusi ehk pakkuda.

[100AVANT]

Ainus kindlalt toimiv lahendus on kesküte kas siis katla või soojapumbaga.
Palju oleneb tubade paigutusest, kuid sa võid kahe soojapumbaga kütta.

Kesküttepliit on siis halb mõte?
Maja jaguneb pikkupidi kaheks pooleks niiöelda. Ühes pooles köök ja suur elutuba(nende vahelises seinas on nii pliit kui ahi). Köögist läheb üks uks ühte "külma" tuppa, elutoast kaks ust.
Aru ma ei saa, milleks selline ahju-pliidi paigutus kasulik on, aga muidu pole ruumiplaneeringul väga viga.
Kui nüüd paigutada üks pump elutuppa(seal ka enamus ahju, mille kütmine kindlasti ainult kasuks tuleb), teine kööki, ja panna ruumide vahel soe liikuma ventilatsiooniga?

[100AVANT]

Küsiks parem et millise eelarvega sa oled arvestanud. Suurusjärk kas vahemikus 10 000-50 000, 50 000-100 000, 100 000 -
Kui seda teaks saaks ka rahakotile sobivamaid lahendusi ehk pakkuda.

Kuna hetkel rahakott väga raske ei ole, siis esimese hooga ootaks lahendusi esimeses suurusjärgus, ehk siis võiks jääda viiekümne tuhande piiridesse...

[Kalvis]

Mul on soojuspump köögis ja sealt uks suurde elutuppa, kütab ukseaugu kaudu elutoa ära. Miks sul ei peaks?

[Külaline]

Teed tubadevahelise vendi. Torusisene ventilaator imeb soojast toast õhku ja puhub külemematesse tubadesse?

See kanaliventilaator esiteks undab ikka üksjagu ja toru peab efekti tekitamiseks ka üsna jäme olema...

üritasin suvel saada jahedat õhku esimeselt korruselt teisele(all oli SP mis toimis konditsioneerina) 100-ne vendikas undas päev otsa ja õhtuks alles hakkas tekkima tunne, et võib-olla on miskit toimunud.

Samal tasapinnal on ukse avamine palju kiirem ja kindlasti vaiksem lahendus...

[Onu_Paul]

Teed tubadevahelise vendi. Torusisene ventilaator imeb soojast toast õhku ja puhub külemematesse tubadesse?

See kanaliventilaator esiteks undab ikka üksjagu ja toru peab efekti tekitamiseks ka üsna jäme olema...

üritasin suvel saada jahedat õhku esimeselt korruselt teisele(all oli SP mis toimis konditsioneerina) 100-ne vendikas undas päev otsa ja õhtuks alles hakkas tekkima tunne, et võib-olla on miskit toimunud.

Samal tasapinnal on ukse avamine palju kiirem ja kindlasti vaiksem lahendus...

Sellepärast ongi foorum üks tore koht, et tõde tuleb päevavalgele Müra kahtlustasin ise ka. Kahjuks ei saa ju öö otsa uksi pärani hoida magamistubade vahel-lapsed võivad liiga vara liiga targaks saada. Milline see hea lahendus siis oleks?

[Kalvis]

Keskküte

[100AVANT]

Keskküte

Seda siis ainult katla baasil, mitte kesküttekamina või pliidi baasil? Kuigi päris paljudel selle viimase abil väidetavalt soe majas ja ei kurda?
Õhkkütte miinus ongi minuarust see, et õhtu 9-st hommiku 7-ni neid uksi väga lahti ei hoia...

[rokikas]

Otsi natuke siinsetest teemadest. Sellest on siin pikemalt juttu olnud.
Teoreetiliselt võimalik ka see varjant viewtopic.php?f=9&t=25936.
Kui katel siis kas katlaruumi tekitamiseks üldse võimalust on.

[essa]

Tundub, et praegu tuleks kõne alla kaks varianti. Katlaga või õhksoojusumbaga. Variant katlaga: rohkem tegemist alguses- paigaldus vajab rohkem läbimõtlemist lne. Aga hiljem on ehk ka reservi teise maja osa jaoks, kui soov elektri osakaalu vähendada. Ja nagu ma aru saan puudega mässamise vastu midagi pole- siis sobiks ehk tahkekütuse katel.
Variant õhksoojuspumbaga: igal juhul soovitaks siin multispliti (3 või 4 siseosa). Siseosade paigutamisel tuleb siis jälgida (kui tahad, et õhk ühest ruumist teise liiguks), et siseosa puhuks suhteliselt ukse suunas. Selle variandi eelis on, et kui leiad koha kuhu seadmed ja torud paigaldada- saad suhtliselt kergelt alustada. Sellise ilmaga nagu täna (külma tuleb 20 pügalat vist) jääb võimalus siis ahju või/ja pliiti juurde kütte.
Seda ventilaatoriga liigutamist väga ei soovitaks. Kuigi on olemas ka õhksoojuspumbale kanalimudel- paned ühe võimsama ja vead torudega laiali. Vendi toru on ikka raskem kuhugi sobitada/peita kui keskkütte või soojuspumba torusid.
Hinnaklassilt võib-olla isegi mõlemad variandid suhtliselt ühes augus. Aga 50000 (eeki) võib natuke väheks jääda.

[100AVANT]

Kui katel siis kas katlaruumi tekitamiseks üldse võimalust on.

Katla jaoks tuleb lisaruum ehitada. Majas sees nagu sobivat kohta pole. Kui just päris "katlamaja" ja soojatrasse ehitama ei hakka ja garaaziga samas hoones olevat 24 ruutu vaba pinda ära ei kasuta. Aga see ruum üle 10 meetri majast... Samas oleks siis puukuur kohe üle ukse.
Ainult et selline projekt lööks kindlasti eelarve lõhki(just maja külge uus katlaruum koos sisuga, mitte radiaatorid ja torustik, mida saaks jõudumööda edasi arendada... Iseenesest kütmine väga ülejõukäiv tegevus pole.
Soojuspumbaga variandi eelis selle katlavariandi ees oleks see, et mitmes osas tehtav, kui mtte just panustada ühele ainsale multisplitile. Samuti ei peaks lisaruume ehitama. Hinnapoliitika tundub olevat selline, et ühe multispliti hinna eest saaks siseosade arvuga võrdse koguse tavalisi? Või olen millestki valesti aru saanud?
Miinuseks muidugi see, et -20 juures neist enam tolku pole... Samas ei ole(siiamaani vähemalt) neid päevi, kus temp nii madal, eriti palju.
Alla kahe pumba(siseosa) kohe kindlasti välja ei mängi... Kolmega oleks ilmselt juba või sees... Kui just elektriarve põlvili ei võta... Kütaks ahju ka katla asemel .

[külaline13]

Aga teha lihtsalt üks tavaline ahi juurde, nii et pool ühes toas ja pool teises? Peaks ehk kõige soodsam olema, oleneb korstna/lõõri võimalusest. Puudega kütmise vastu ei paista nagu midagi olevat ka. Jääb vaid kolmas tuba.

[100AVANT]

Aga teha lihtsalt üks tavaline ahi juurde, nii et pool ühes toas ja pool teises? Peaks ehk kõige soodsam olema, oleneb korstna/lõõri võimalusest. Puudega kütmise vastu ei paista nagu midagi olevat ka. Jääb vaid kolmas tuba.

See mõte on kaalumisel olnud.
Plussid;
-saab kaks tuba kindlalt soojaks. Kui kütta viitsib.
-kindel äraproovitud asi.
-puit tuleb hetkel veel ilmselt ka kõige odavamalt kätte(pumbaga kulusid võrrelda ei oska, kuna reaalne kogemus puudub).
Miinused;
-nõuab ka uut korstent, sest horisontaalne lõõr tuleks ilmselt liiga pikk. Vähemalt nii arvas pottsepp.
-üks tuba nõuab ikkagi mingit lisakütet.
-hea meister küsib ahju tegemise eest soojuspumbaga võrdväärse summa. Vähemalt selline mulje on jäänud.

[Kalvis]

Ju siis ei vaadanud esimest postitust. Keskkütte all oli nii õhk-vesi kui maasoojuspump, keskküttekatel, kusjuures vabalt võib olla kamin veesärgiga või pliit. Kõik variandid vastavalt rahakotile. Ja pole veel võimatu, et teed ahju pliidipudelitega. Inimestel on siin väga erinev maitse, kes lähtub rahakotist kes nostalgiast, kel on ilu.
Ventilaatoritega sooja transport ei ole mõtekas, peamiselt müra pärast, osta siis juba soojuspump igasse tuppa.
Kamin veesärgiga ja pliit oleksid varuvariandid, nad on ikka liiga nõrga võimsusega ja liiga kalliks läheb ehitada.
Keskkütte katla saad ilusasti kuhu iganes panna, kui ilu tähtis, teed kipsist kasti ümber. Lahtine on ka millega kütad, see mõjutab väga katla valikut ja eriti asukohta ning ilulahendusi. Puiduhake, pellet, õli võib ju katel asuda kuskil kõrvalruumis ja teed talle uue minikorstna plekkvillast. Kuid võib ka kuskil köögis asuda.
Soojuspumbaga on lihtne, selle paigutad kuhu iganes.
Üldiselt tuleb soojuspump keskküttega samas hinnas või odavam.

[100AVANT]

Keskkütte katla saad ilusasti kuhu iganes panna, kui ilu tähtis, teed kipsist kasti ümber.
Lahtine on ka millega kütad, see mõjutab väga katla valikut ja eriti asukohta ning ilulahendusi. Puiduhake, pellet, õli võib ju katel asuda kuskil kõrvalruumis ja teed talle uue minikorstna plekkvillast. Kuid võib ka kuskil köögis asuda.
Soojuspumbaga on lihtne, selle paigutad kuhu iganes.
Üldiselt tuleb soojuspump keskküttega samas hinnas või odavam.

Üldiselt kaldun juba tõsiselt õhksoojuspumba poole. Eriti veel seetõttu, et igasugused elementaarsemad kalkulatsioonid annavad tulemuseks, et algelisema keskkütte hinna eest saab kaks soojuspumpa kindlasti, kui mitte kolm...
Suuremate külmadega saab ahju, pliidi, soemüüri ja õliradikatega ikka toeks olla... Kuid ilmselt peab neid tulema rohkem kui üks. Ise mõtlesin sedapidi, et alustuseks paneb ühe kõige külmemasse tuppa. No sealt saab siis uste kaudu mujale ka jagada päevasel ajal.
Aga katel köögis või muidu majas sees? Siis saab katla läheduses ju suure tõenäosusega temperatuuri mõttes saunaruumi? Hetkel küll eriti ahvatlev ei tundu.

[Tupsu]

....Aga katel köögis või muidu majas sees? Siis saab katla läheduses ju suure tõenäosusega temperatuuri mõttes saunaruumi? Hetkel küll eriti ahvatlev ei tundu.

Katel annab läbi kesta oluliselt vähem sooja välja, kui väikese tulega küdev pliit kööki sooja.

[100AVANT]

....Aga katel köögis või muidu majas sees? Siis saab katla läheduses ju suure tõenäosusega temperatuuri mõttes saunaruumi? Hetkel küll eriti ahvatlev ei tundu.

Katel annab läbi kesta oluliselt vähem sooja välja, kui väikese tulega küdev pliit kööki sooja.

OK.
Aga kas selline asi mingite normidega vastuollu ei lähe? Mul nagu meeles, et katel peab ikka omaette ruumis olema, ja see ruum omakorda mingi tulekindluse klassiga?

[Kalvis]

Piirang oli minuteada katlaga samas ruumis asuva kütte hoiustamise osas.

[100AVANT]

Enamusel tuttavatel, kel soojasaamine soojuspumpade peale ehitatud, enamus veebruarist pumbad seisma pandud ja kütavad kuidas saavad...
Mis paneb mõtlema läbi ka muid variante.
Aga kuidas oleks järgmine mõte- teeks katlaruumi hoovil olevasse garaazihoonesse, kus 24 ruutu kasutut(praegu niiöelda kolakamber, aga saaks ka mujale selle kola panna) pinda?
Kiviseinad, betoonpõrand, korralik kivikorsten olemas. Mahukaim välitöö oleks ilmselt üle hoovi soojatrassi toomine(maasse kaevamine) nii 8meetrit.
Sinna ruumi mahuks vabalt 3-e kandine akupaak, katel ja kõik muu vajalik. Ja jääks ruumi igal juhul ülegi.
Asja halb külg on see, et katlamajas peab üle hoovi käima.
Hea külg on see, et puude toomiseks ei pea õue minema. Ja ei pea lisaruume ehitama hakkama(kui ühte vaheseina sellesse hoonesse arvesse ei võta.
Andke tuld... Kas aasta lollim idee või?

[Veikko]

See jama mõte, välitrassid ja see katlamaja hakkab kulutama ise juba mõttetut energiat. Kas majale ei saa katlamaja külge ehitada.

[100AVANT]

See jama mõte, välitrassid ja see katlamaja hakkab kulutama ise juba mõttetut energiat. Kas majale ei saa katlamaja külge ehitada.

Öelda, et ei saa, pole päris õige. Kõike saab, kui väga tahtmist on. Lihtsalt head kohta, kuhu see sobiks praktiliselt pole.
Kui praegusele juurdeehitusele juurdeehitus ehitada, saaks küll, aga arhitektuuriliselt näeks suht tobe välja minuarust...
Kui suured need kaod olla võivad ? Eeldusel, et katlaruum ja trass saavad ka korralikui soojustuse.