Õhksoojuspump

[rokikas]

Müüja aga jätab nii madala paigutuse korral "riskid kliendi kanda" ja hoiatas, et siis pean hakkama vajadusel alt jääd lõhkuma, et aparaat sellesse ei upuks...
Küsimus:
Kui palju seda vett/jääd välisseadme alla üldse tekib ja kuhu ta teil suunatud on? Kas välisseadme all on siis mingi kogumisnõu, mida regulaarselt tühjendada? Või aurustub see vesi/jää sealt ise aja jooksul (nagu külmkapil) ja jää tekib vaid väga külma ilmaga, kui pump pikemalt täisvõimsusel uhab? Kas ma peaks välisosa alla koguneva jää pärast üldse muretsema? Siin piirkonnas olen paljudel neid aparaate seintel näinud, aga jääpurikaid küll mitte.

Olen kasutanud kahte erinevat pumpa 2 aastat ja suuremat "jäämäe" probleemi ei ole olnud. Minu kogemustel kui sulatus toimib normaalselt ja vesi jookseb sirinal maha (mitte ei tilgu) siis tekkiv "jäämägi" pigem "pannkoogi" kujuga mitte kõrge torn. Põhiküttena töösoleva pumba all on tänaseks silmajärgi hinnates ~100 l. jääd (raske hinnata selle "pannkoogi" mahtu). Kuna seade asub sooja (+8) keldri seina ääres siis ilmselt on seest tulev soojus aidanud hoida seinaäärse pinnase sulana (Tallinna ümbruses vist üldse pinnas suht vähe külmunud sellel aastal) ja sellega ka sulatanud seda "jäävälja".
Kuskilt on meelde jäänud jutt et teoreetiliselt võib välisosa "toota" talvega kuni 2 tonni jääd. Seal oli vist jutt küll katusele paigalduse ohtlikusest ja see jääkogus vist siis võimalik kui mingit sulamist kütteperioodil ei teki.

Eks see ~40 cm. vist tera vähe on aga kui suudad meeles pidada et vahest tuleb pilk peale visata ja vajadusel jääd vähendada siis peaks toimima küll.

[nosy]

...Aga see tekkiva vee kogus on ilmselt ikka prognoositav (ilm+õhuniiskus+küttevõimsus...), st ei saa ju olla et ta mulle üleöö 50 liitrit jäävett valmistab? Ma pole kindel, et see ülejääk edukalt majast eemale voolaks, kuigi pind on seal betoneeritud ja kergelt väljapoole kaldu.

Plastkasti (sees kiletükk jää lihtsamaks eemaldamiseks) võiks ikkagi välisosa alla panna. Tekkinud jääkuubikutest saab aias talviseid dekoratsioonegi kujundada: http://lampopumput.info/foorumi/index.php?topic=10287.0
Nägi kusagil ka neist tehtud sisevalgustusega püramiidi

[aare]

Mitsubishi Electric MSZ--FS50VA Soojendusvõimsus W välisvõhk -15 C 6000

On see näitaja peale reklaamlehtede kusagil ka nii kirjas (tehniline manuaal, sõltumatu test vms)? Saan aru, et mõeldud FD seeriat. Siin on ka varem viidatud sellele, et see 6000 W on täisvõimsusel, Fujitsul analoogset näitajat ei leidnud, -10 juures väidetavalt 5500 W
Minu arvamus- Mitsul on mõned eelised, kuid hind ka kõvasti kallim.

Nocria erinevatel välistemperatuuridel töötamise küttevõimsuse tabeli leiad venekeelsest service-manuaalist
(6-2 ТЕПЛОПРОИЗВОДИТЕЛЬНОСТЬ): http://www.uel.ru/downloads/dt_manual_r ... BC_rus.pdf
Soomlaste VTT testi tulemused : http://www.fgfinland.fi/PDF_www/VTT-S-08054-09.pdf
Mitsubishi Electric FD25-35-50 VABH küttevõimsused service-manuaalis lk 23: http://ebinderup.com/pdf/OBH519.pdf
Väiksema võimsusega seadmete testitulemused (Rakennusmaailma 5E/2010)- võimsusgraafik lk 53: http://www.jemimar.fi/Toshiba_Testi_Lah ... aailma.pdf

[RA]

Plaan osta õhksoojuspump 48m2 ruumide kütmiseks. Ruumid asuvad soojustamata palkmajas.
Postitustest olen aru saanud et Mitsubishi Electric on parem kui Fujitsu.
TM testitulemustes aga on vastupidi. Kui Fujitsu on 3 kohal, siis Mitsubishi Electric alles 6 kohal.
Aga see selleks.
Milliseid soojuspumpasid soovitate 48m2 ruumide kütmiseks palkmajja. Ostuga suht kiire.

[alar71]

Plaan osta õhksoojuspump 48m2 ruumide kütmiseks. Ruumid asuvad soojustamata palkmajas.
Postitustest olen aru saanud et Mitsubishi Electric on parem kui Fujitsu.
TM testitulemustes aga on vastupidi. Kui Fujitsu on 3 kohal, siis Mitsubishi Electric alles 6 kohal.
Aga see selleks.
Milliseid soojuspumpasid soovitate 48m2 ruumide kütmiseks palkmajja. Ostuga suht kiire.

Võta sellest testitabelist esimese koha oma ja saad parima.

[aare]

Plaan osta õhksoojuspump 48m2 ruumide kütmiseks. Ruumid asuvad soojustamata palkmajas.
Postitustest olen aru saanud et Mitsubishi Electric on parem kui Fujitsu.
TM testitulemustes aga on vastupidi. Kui Fujitsu on 3 kohal, siis Mitsubishi Electric alles 6 kohal.
Aga see selleks.
Milliseid soojuspumpasid soovitate 48m2 ruumide kütmiseks palkmajja. Ostuga suht kiire.

Kahjuks võeti sellesse testi Mitsubishi Electric seadmeid esindama GE25VAH, mitte aga nende parim mudel FD25VABH.

[juroku]

Tere nüüd on kah minul abi vaja Panasonic E9DKE soendamisel lülitab end välja ja näitab viga (vilgub TIME tuli) jahutamisel ennast välja ei lülita aga kah ei jahuta miles võib viga olla originaal pult puudub ja vea koodi vadata ei saa loodan et ei ole kompresortuksis

[nosy]

Tere nüüd on kah minul abi vaja Panasonic E9DKE soendamisel lülitab end välja ja näitab viga (vilgub TIME tuli) jahutamisel ennast välja ei lülita aga kah ei jahuta miles võib viga olla originaal pult puudub ja vea koodi vadata ei saa loodan et ei ole kompresortuksis

Mis puldiga seadet siis juhid? Veakoodi peaksid leidma ka teiste panade (CS9..15GKE,HKE,JKE) pulti kasutades. Kui seda pole, lülita masin 5 minutiks vooluvõrgust välja ja siis sisse. Pane siseosa esipaneeli kaane all oleva Auto ON-OFF nupu 6 sek allhoidmisega seade test-run sundjahutusele ja mine vaata, kas kompressor hakkab tööle. Veakoodi nii teada ei saa, aga kui seade ei jahuta ja kompressor ei tööta, võib eeldada ikkagi eelkõige selle defekti (sagedane probleem DKE mudelil!)

[juroku]

Mida tähendab test-run sundjahutus kui mina lülitan universaal puldiga jahutamisele siis ei lülita seade ennast välja ,aga jahutamise protsesi pole kah märgata (kas kompressor töötab ei saa aru, kuna pole kahjuks seda vadanut töötavas seadmes (mingi vibratsioon ja vaikne vilin on aga ei tea akki kandub see ventilatori pealt kuna see kah töötab

[nosy]

Mida tähendab test-run sundjahutus kui mina lülitan universaal puldiga jahutamisele siis ei lülita seade ennast välja ,aga jahutamise protsesi pole kah märgata (kas kompressor töötab ei saa aru, kuna pole kahjuks seda vadanut töötavas seadmes (mingi vibratsioon ja vaikne vilin on aga ei tea akki kandub see ventilatori pealt kuna see kah töötab

Jäta see universaalpult rahule ja tee nagu eelnevalt soovitasin. Võid vaadata ka service-manuaalist lk 45 ja 56 http://www.lmg.nu/fileadmin/support/ser ... _12dke.pdf
Töötav kompressor teeb vendist ikka "kähedamat" häält. Kuula mitsut sulatusel : http://www.youtube.com/watch?v=0BRqUbXM ... re=related
või vaata tubli mehe kompressori remonti: http://www.youtube.com/watch?v=5W9xtZLRCcE
Veakoodi leidmiseks katsu mõnelt oma tuttavalt panaomanikult tunnikeseks pult laenutada.

[Omanik]

Fujitsu 14LBC välisseadme ventilaatori mootor on katki.
Kas uue mootori saamisega võib olla probleeme või on kohe saadaval?
Kas ise vahetamisega saab hakkama?

ikka saab, lubatakse 2nädalat, tuleb 2 kuud.
millest järeldad, et katki?
mul peaks üks vedelema aga kindel pole

Et on katki ütles paigaldaja kuu aega tagasi. Ilmselt pean veel kuu ootama.
Välisosa ei hakanud tööle ja kaitse oli läbi olnud. Pandi uus kaitse ja läks uuesti läbi. Siis võeti vist mootori ühendus lahti ja siis enam uut kaitset läbi ei löönud. Aga ma päris täpselt ka ei tea kuidas viga kindlaks tehti, sest ennast ninapidi juures polnud.

Kui saaks mootori sobiva hinnaga varem, siis vahetaks ise ära. Praeguste 0 kraadi ringis ilmadega
saaks kütta selle ÕÕpumbaga ja saaks halukatla kütmisest puhkust.
Kui hiljem uus mootor tuleb saaksin jätta tagavaraks või sellega vahetada.
Iseenesest on seadmel garantii ja kas siis ise vahetada tohibki.

Vilkus vist ainult roheline TIMER tuli.
Suvel lõpul paigaldati ja siis töötas mõned päevad jahtus reziimil kuni palavad ilmad läbi said.
10min proovisin ka sügisel lihtsalt kas sooja annab ja siis töötas veel.
Kuu tagasi tahtsin hommikul tööle panna, et natuke sooja tuppa juurde lisada enne, kui halukatelt õhtul kütma oleks hakanud, aga ei hakanud tööle.

Kokku läks siis peaaegu 2 kuud kui sai ventmootori vahetatud.
Aga tööle ikka ei läinud. Pidi mingi elektroonika juhtplokk katki olema. Olevat tellitud, aga maletoojal kohapeal vajalikku varuosa pole ja peavad tellima. Ehk ei pea veel 2 kuud oodama.
Kas neid Fujitsu juppe läheb nagu leiba, et varusid võtta pole?
Ma pole veel saanud seda Fujitsu soojuspumpa kütteks kasutada. Aga tekib mure, et kui äkki õnnestubki veel sel talvel seda õõsp kasutada, siis tekib probleem kondents vee ära voolamisega välisseadmest. Seade paigaldatud maaraamile maja ümber olevale pandusele mis on kaldega majast eemale, jäi ka välisseade kaldega ette. Lugedes siinset foorumit, räägiti, et kalle ei tohiks olla ettepoole, sest välisseadmel äravooluavad taga, siis pean veel kallet muutma.

[Oravaonu]

Paneks siis kirja mõned mõtted oma kogemuste põhjal, mida võiks tähele panna õhk-õhk soojuspumba (ÕSP) soetamisel ja paigaldamisel. Ma ei hakka üle kordama neid aspekte, mis on kirjas nii paigaldusjuhendis või millised peaks olema õiged töövõtted, riistad jms. Las see jääda proffide pärusmaaks. Kindlasti ei ole tegemist ainuõige tõega, vaid lihtsalt oma kogemuste ja tähelepanekutega, mida kogusin ise ÕSP otsimisel ja mida olen tähele pannud peale aastast kasutamist.
Isiklikult arvan, et ÕSP sobib eelkõige lisa( mugavus)kütteks ja selliese eesmärgiga sai see ka oma eramule soetatud. Tahtsin, et koju tulles oleks toad soojad ja et ma ei peaks kohe katlaruumi tormama katelt kütma ning ootama, kuna keskküte hakkab sooja andma. Kui ÕSP kasutada põhiküttena, siis eelkõige sellises kohas, kus on võimalikult avatud planeering ja vähe soppe. Iga sopp takistab õhu liikumist ja see tähendab kohe kraadi või paari võrra madalamat temperatuuri, mis aga inimese poolt on väga hästi tajutav. Kindlasti peaks siis olema kõikide ruumide uksed avatud, k.a. WC ja vannituba, kui seal ei ole eraldi kütet. Kui maja on rohkem liigendatud, mitu korrust vms ja on vaja mitut siseseadet, siis soovitaks paigaldada pigem kaks eraldi ÕSP kui ühte mitme siseseadmega mudelit. Kui ühe pumbaga peaks midagi juhtuma, siis teine ikka töötab ja olulist hinnavahet kahe ÕSP ja kahe siseseadmega ÕSP vahel pole. Vajadusel saab neid ka ükshaaval välja vahetada uuemate ja efektiivsemate vastu.
Kui ÕSP on aga põhikütteks, siis võiks majas olla ka kamin, puupliit, ahi vms. Seda selliseks juhuks, kui elekter ära läheb või kui väljas langeb temperatuur juba alla -20C, et siis aidata ÕSP kaasa. Loomulikult nii korsten, kui ka kamin maksavad üsna palju, aga kui see on juba olemas, siis võiks kamina vms peale kindlasti mõelda. Minu teada nt Rootsis peab olema igal majal ka nn alternatiivkütte võimalus ( kui nt elekter pikemaks ajaks ära läheb, tuleb sõda vms). Kui kamina-ahju-pliidi võimalus puudub, siis kindlasti võiks olla valmis mõned elektriradiaatorid, seda just -20C ja allapoole välistemperatuuri puhul. Kõik pumbad ei suuda siis piisavalt sooja toota või on kasutegur olematu ja alla -25C pole mõtet pumpa enam piinata. Paremad ÕSP töötavad ka siis ja annavad sooja, aga seda juba üsna väikse kasuteguriga.
Alustame pumba võimsuse valikust. Siin naise võtmise või auto ostmise põhimõtetest ei saa lähtuda ehk ilu ja meeldivus ei maksa siin midagi. Pump peab olema piisavalt võimas ja heade tehniliste näitajatega ( COP erinevatel temperatuuridel, küte ja jahutusvõimusus, müratase jne). COP jms ei hakkaks ma siin lahti kirjutama, sellel teemal leiab internetist päris palju infot. Aga kõigepealt tuleks endale selgeks teha, millise võimsusega peaks pump olema, et ta suudaks anda piisavalt sooja. See sõltub ruumide suurusest, soojapidavus jne. Neid jutte ja reklaame, mida müügimehed räägivad, ei maksa alati väga tõsiselt võtta. Nt Mitsubishi Electric FD35VABH ( sama pump on mul ka omal) reklaamides leiab küllalt lubadusi, et see ÕSP sobib 120-130 m2 ruumi kütmiseks. Väga hästi soojustatud maja puhul on küttevajadus ~50 w/ m2. Kui me nüüd võtame selle pumba tehnilised näitajad, siis saaksime ~33 w/m2 ( pumba keskmine küttevõimsus 4kW ja köetav pind 120 m2). Sellest jääb aga ilmselgelt väheks ( kui maja just termos ei ole) ehk tegemist oleks sama efektiga, kui vedada 1,1L mootoriga sõiduautoga koormatud järelkäru. Veab ära küll, aga mida siis vaene mootor peab tegema ja kaua ta niimoodi vastu peab. Samamoodi ei tohiks väga palju ka üle dimensioneerid, aga kui siis pigem natuke üle, kui alla. Paljud müügimehed räägivad, et hästi soojustatud maja energiavajadus võiks olla ~50 W/ m2, aga ma ise pakuks isegi rohkem ( pigem sinna 80-90 kanti), eriti siis, kui pole tegemist uusehitisega ( päris uuselamutele pannakse põhikütteks ÕSP ilmselt väga vähe). Mul omal on ~90 m2 köetavat pinda ja ütleme nii, et lisaküttena ( mitte põhi) veab ME FD 35VABH enam-vähem välja. Sooja annab, jäätumisega probleeme pole olnud ja päris helikopteri häält pole välisseade tegema hakanud, aga suuremate külmadega natuke kõvemat häält küll.
Ennem, kui nüüd konkreetne ÕSP mark välja valida, võiks tutvuda erinevate foorumite ja testidega. Kindlasti võiks küsida erinevaid kogemusi tuttavate käest. Enamus selle teemalisi foorumeid on küll kas soome või rootsi keelsed ( mõistlik oleks vaadata neid, sest klimaatilised tingimused on meil enam vähem samad ja neil on pikemaajalised kogemused), aga piisavalt on juttu olnud ÕSP-st ka meie ehitusfoorumites ja ajakirjas Tehnikamaailm. Meie kliimasse sobivad ikka eelkõige pumbad, mille esmane ülesanne on toota sooja ja millega saab vajadusel lisaks ka jahutada, mitte vastupidi. Ka on-off tüüpi pumbad on juba eilne päev ning eelistada tuleks ikka inverter tüüpi pumpasid. Kindlasti võiks pumbal olla peal juba tehase poolt paigaldatud talvevarustus ( kas siis kompressori õli soojendus , välisseadme põhjasoojendus vms). Inimene (eriti eestlane või poolakas) on küll väga leidlik ja paljudel juhtudel paigaldatakse vastav talvevarustus pumpadele hiljem, aga mina suhtun sellisesse tegevusse pisut skeptiliselt. ÕSP peaks olema ikka tehases täielikult komplekteeritud ja ka katsetatud. Kes väga hätta jääb, võib valida omale sobiva ÕSP tootja/toote ka mõne vastava testi esikolmikust, siis väga alt ehk ei lähe, kui vajalik võimsus on teada. Kindlasti peaks uurima müüja tausta ja garantiitingimusi. Igasugu lepingud jms on abiks hilisemate probleemide lahendamisel, eriti paigalduse puhul. Suurem osa ÕSP vigadest ongi tingitud valest paigaldusest. Parim variant on loomulikult osta seade koos paigaldusega. Ise ostsin pumba eraldi ja sain kaubale ühe kogenud paigaldusmehega ning olen tulemusega rahul (uurisin ennem ka mehe tausta ja tema tehtud töid).
Nüüd, kus olete omale sobiva pumba mõttes välja valinud, tuleb hakata mõtlema ka võimaliku pumba asukoha peale. Loomulikult võiks selle peale mõelda ka juba varem ja võimalik, et siis selgub, et ÕSP polegi võimalik või otstarbekas teie soovitud suumides kütteseadmena kasutada. Kindlasti võiks kaasa sellesse protsessi juba ka võimalik paigaldaja. Esiteks oskab ta anda kompetentset nõu lähtuvalt oma kogemustest ja hiljem ei tekki ka arusaamatusi paigaldushinna ja kõikvõimalike lisatööde osas. Alustame siseseadme asukoha valikust. Kõige olulisem on see, et siseseadmest tulev õhk ei puhuks teile otse peale, kui te nt telerit vaatate. See ei ole eriti mugav, kui õhk teile pidevalt peale puhub, k.a. suvel jahutamisel tulev külm õhk. Ka magamistuppa ei tohiks siseseadet paigaldada. Kõige parem, kui siseseade oleks kõige suuremas ruumis või õhuvool oleks suunatud kaugema ruumi suunas. Aga eelkõige oleneb kõik ikkagi ruumide asetusest ja siin peaks küll oskama spetsialist/paigaldaja/seadme müüja nõu anda. Loomulikult saab siseseadmest tuleva õhu suunda muuta, aga sellega saab ainult nn väikeseid nüansse siluda. Ära ei tohiks unustada ka seda, et siseseade teeb piisavalt kõva häält ja eriti hästi on seda kuulda öösel või siis pumba suuremal võimusel töötamisel. Ei maksa lasta ennast eksitada lubatud 20dB. Jah, see on võimalik, kui siseseade panna puhuma kõige madalama kiirusega, aga kas ta suudab siis ka piisavalt sooja toota!!?? Kindlasti peaks vaatama, et võimaliku sise- ja välisosa vaheline kaugus ei oleks liiga pikk ( lubatud max pikkus on tavaliselt 20m) ega ka liiga lühike (2m ja alla selle). Esimesel juhul tekkib kindlasti rohkem soojakadusid torustikus ja efektiivsus väheneb. Võimalik, et siis tuleb ka külmaainet juurde lisada. Selle nõude avastasin mina oma pumba inglisekeelset juhendit lugedes ja teavitasin sellest ka paigaldajat ning vastav kogus külmaainet sai lisatud. Teisel juhul ( 2m ja alla selle) räägitakse hüdraulilisest löögist, õliluku vajadusest, välisosa müra ülekandmisest sisse jms. Nagu statistikaski, tuleks välistada kahte äärmust- liiga pikka ja liiga lühikest vahemaad. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et suvel jahutades toodab siseseade üsna palju vett ( minu oma nt 2010a suvel keskmiselt 7L/päevas) ja see on vaja kuhugi ära juhtida, kas siis isevoolselt või vastava pumba ( lisaseade) abil. Ise pooldan esimest varianti, sest kui selle lisapumbaga peaks midagi juhtuma, siis ega see uputus majas eriti meeldiv ei ole. Kuna vee hulk võib olla päris suur, siis vastu maja seina ei oleks ehk mõistlik seda toru otsa jätta. Arvestama peaks ka sellega, et siseseade lööb ju ruumis õhku ringi ja seoses sellega lendleb ruumis ka rohkem tolmu. Kindlasti peaks puhastama siseseadme filtreid, sest tolmused filtrid takistavad õhu liikumist ( küttevõimsus väheneb) ja ega see tervisele ka kõige parem pole.
Nüüd välisosa paigalduse juurde. Kas olete tutvunud kohaliku omavalitsuse ehitusmääruse vms ehk mida seal räägitakse ÕSP paigaldusest? Tihti vajab ka selle asukoht jms kooskõlastamist, kui mitte ehitusluba ( tegemist on ikkagi tehnosüsteemiga). Kortermajade puhul välisfassaadi muutus , KÜ ja naabrite luba jne. Kui maja on kaitsealune objekt, siis on asi veel keerulisem, aga seda teemat ja juriidikat ma siin ei lahkaks. Kõigepealt tuleb arvestada sellega, et mida külmem on väljas, sest suurema võimsusega töötab välisosa ja seda suuremat häält, kui mitte müra, ta teeb. Need lubatud 50 dB jms on antud jälle ideaaltingimuste juures ehk nt +7C juures. Seega kindlasti ei tohiks välisseadet paigaldada magamistoa seina taha. Elutoa seinaga on nii ja naa, kõik ülejäänud variandid on paremad. Kõige parem variant pole välisseadme jaoks ka nt välisukse või käidava koha ääres, sest üsna ebamugav on, kui külm õhuvool sealt möödudes teile näkku puhub. Ära ei tohiks unustada ka naabreid !!! Äärmiselt ebameeldiv on, kui heade naabritega lähete tülli teie poolt mitte kõige paremini valitud välisseadme asukoha pärast. Selle ümberpaigaldamine on kulu ja mitte väike. Kui naabri maja on piisavalt lähedal ja nende magamistuba on selles suunas, kus asub teie ÕSP välisseade, siis on tüli ilmselt üsna kerge tulema. See, kui naabri ÕSP väliseadme nn helikopteri hääl/müra teie tuppa kostaks, siis ei rõõmustaks see kindlasti ka teid.
Kui võimalik, soovitaks välisseadme paigaldada maaraamile. Seinaraamiga ka kiviseina puhul ( nagu mul omal on: silikaat+ tuhaplokk), kandub välisseadme müra majja. Ei aita siin pehmemad puksid ems. Puitmajade puhul ma ei räägi üldse. Maaraami saab aga üldjuhul kasutada eramute puhul. Maaraami kõrgus võiks olla nii suur, et sinna alla mahub panema nt poes müüdavat musta seguvanni või siis vähemalt ~60 cm kõrgusele. Vanniga on hea tekkinud vesi/jää minema visata ja pole ohtu, et jää kasvaks välisseadme põhjani. Mida soojemad ( soe õhk on niiskem) ilmad, seda rohkem vett/jääd tekkib. Loomulikult tuleks jälgida, et välisseade oleks natuke taha poole ja eest vaadates vasakule poole ( mitte kompressori poole) kaldu. Kuna kompressor on raske, siis võivad selle poole puksid ( pehmemad) aja jooksul ära vajuda ja kallak võib tekkida kompressori poole). Selle vältimiseks tuleks need x aja jooksul asendada, muidu sattub ves/jää kompressori alla.
Torud ja juhtmed tuleks igal juhul paigaldada karbikusse. Siis ei saa linnud torude isolatsiooni ära nokkida ja eelkõige on visuaalne pilt ka ilusam. Kui välisseade on väga avatud kohas, siis võiks mõelda ka väikese nn varikatuse peale. Tänavuse talvega ja suure lumega oleks just paras aeg vaadata, kuhu maja ääres suuremad lumehanged tekkivad ja siis sellega välisseadme asukoha valikul arvestada. Tuisk/lumi võivad ummistada aurustit ( välisseadme taga asuv nn radiaator). Päris kasti ( seda vahedega) ümber välisseadme ehitada ka ei soovitaks. Väheneb õhu juurdevool ja seadet on halb hooldada ning jälgida ( nt jäätumist). Ka peaks püüdma vältida torude viimist välisseadme aurusti tagant, sest sinna võib koguneda lund, mis omakorda võib sealt sattuda seadmesse. Aurustil see ehk sulab sulatuse ajal ära ( vajadusel saab kuuma veega ära sulatada), aga kui lumi sattub ventilaatori alla ja jäätub, siis võib see hakata takistama ventilaatori pöörlemist ja tulemus on ette teada. ÕSP vajab eraldi toidet ( elektrit) ja kaitset. Ise panin peale kaitset pistiku ja sinna vahele ehituspoodides müüdava elektriarvesti. Igal juhul on põnev vaadata reaalajas tarbimist või siis pidada arvestust kuude lõikes jne. Olen ka kuulnud seda, et ÕSP oleks mõistlik lasta pidevalt töötada ehk et siis on õlid soojemad, kulumine väiksem ja seadme eluiga pikem. Eelmine talv lülitasin hommikul lahkused pumba välja ja panin tema enda taimeri pealt 2h ennem töölt koju jõudmist tööle. See aasta on ta mul pidevalt töös olnud ja tundub, et töötsüklid on tõesti sujuvamad. Pidevat ühtlast temperatuuri majas on pumbal kergem hoida ja ka omal on mugavam.
Need olid siis oma eramule ÕSP paigaldusel saadud kogemused ja tähelepanekud.

[Tupsu]

Mõned vastuväited.

Samamoodi ei tohiks väga palju ka üle dimensioneerid, aga kui siis pigem natuke üle, kui alla.

Inverterseadmes pole üle dimensioneerimises midagi halba. Enamus seadmeid suudavd reguleerida ennast vastavalt soojavajadusele.
Seda ei suuda teha ainult sujuva käivitusega masinad- mida meil ka müügimehed inverterseadmete pähe müüvad.
Õige inverteri välisosa peab suutma pidevalt töötada ka väikese kompressori kiirusega.

Pahatihti on võimsama ja lahjema mudeli hinnavahe protsentuaalselt väga tühine -võrreldes seadme ja paigalduse koguhinda.

Kui maja on rohkem liigendatud, mitu korrust vms ja on vaja mitut siseseadet, siis soovitaks paigaldada pigem kaks eraldi ÕSP kui ühte mitme siseseadmega mudelit. Kui ühe pumbaga peaks midagi juhtuma, siis teine ikka töötab ja olulist hinnavahet kahe ÕSP ja kahe siseseadmega ÕSP vahel pole.

Kui ühega midagi juhtub.... See on nagu soovitus enesetapjale, osta 2 püstolit, kui üks tõrke annab, kasuta teist.
Tavaliselt asju ostes ei eeldata, et nendega midagi juhtub. Korralike asjade puhul ei juhtugi.

Multisplit seadmed on tõesti sama kallid või isegi kallimad, kui sama arv eraldi seadmeid.
Aga alternatiivkütte võimaluse olemasolul- kamin, el. radikad , katel võiks siiski ka multisplit seadmele mõelda.
Paigaldajad neid eriti panna ei taha, sest torusid ja karbikut läheb sama palju ja isegi rohkem, kui eraldi seadmete puhul ja kogu paigalduselt teenib vähem.
Samas üle kuu mingi multisplit seadme varuosa ja remonti ei peaks isegi eestis arvestama.

Multispliti puhul on välisosade arv tunduvalt väiksem. Minul näiteks oleks 6 välisosa asemel neid siis ümber maja 11 tk.
Ja kui välisosa peaks olema mitte remonditav (paras ulme aga võimalik) siis ostan ainult uue välisosa ja vahetan välja selle. Kõik siseosad jäävad samad ja tänu universaalsusele sobivad kokku ka praeguste kõige uuemate põlvkondade LG välisosadega.

Kindlasti võiks pumbal olla peal juba tehase poolt paigaldatud talvevarustus ( kas siis kompressori õli soojendus , välisseadme põhjasoojendus vms). Inimene (eriti eestlane või poolakas) on küll väga leidlik ja paljudel juhtudel paigaldatakse vastav talvevarustus pumpadele hiljem, aga mina suhtun sellisesse tegevusse pisut skeptiliselt.

Poolas pandav talvevarustus on tehase poolt aktsepteeritav ja poolas on tootja tehase vaheladu. Eestis lisatud vidinad on juba müüja probleem ja tema vastutada.
Otse tehases paigaldatud talvevarustusega on vast kokku 3 tootja üksikud mudelid.

Kõigepealt tuleb arvestada sellega, et mida külmem on väljas, sest suurema võimsusega töötab välisosa ja seda suuremat häält, kui mitte müra, ta teeb. Need lubatud 50 dB jms on antud jälle ideaaltingimuste juures ehk nt +7C juures.

Müra arvestamisel on tehas arvestanud ka maksimaalse välistemperatuuriga, seega miinus 10 kindlasti.
Pealegi müra ei suurene mitte külmast vaid kehvast seadmest ja lisavarustusest.
Näiteks minu kasutada olev LG multisplit pärast külmas seismist alustab süsteemi soojendamist 5Hz sagedusega kompressoriga õli soojendamisest, mitte pumpamisest. Kui temperatuur on käes, lülitub alles seade ise.

Selline olukord ei teki aga seadmetel, mis käivad pidevalt ja on stabiilse EE varustuse piirkonnas.
Müra külmaga tekib ikkagi liigsest jääst ja kehvast sulatusest.
Kui seadmel kompressori soojendust eraldi pole, siis tekib müra ka külmast ja paksust õlist, pärast pikaajalist seismist käivitades.

Maaraami kõrgus võiks olla nii suur, et sinna alla mahub panema nt poes müüdavat musta seguvanni või siis vähemalt ~60 cm kõrgusele. Vanniga on hea tekkinud vesi/jää minema visata ja pole ohtu, et jää kasvaks välisseadme põhjani.

Mingit vanni ega muud nõud pole vaja tehase maaraami alla aretada.Küll on aga maaraam 3-4 korda kallim seinakinnitusest. Seega paljud kasutavad kuskil nurga taga töökojas kokku keevitatud aluseid.
Kui on viitsimist õues teerajad puhtad hoida, saab ka maaraami ümbert lund ära visata ja mingit erilist jäähunnikut ei teki. Sellne hunnik on võimalik ainult suure ja paksu lume peale ja siis on ta samuti lihtsalt labidaga eemaldatav.

Ka peaks püüdma vältida torude viimist välisseadme aurusti tagant, sest sinna võib koguneda lund, mis omakorda võib sealt sattuda seadmesse.

Selline olukord saab tekkida ainult siis, kui paigaldaja püüab kokku hoida ja ostab kõige odavama ja lühemate jalgadega seinaraami.
Jalgade ettepoole ulatavus on vastavalt raami margile ja seadmele õigesti valitud seinaraami korral on visuaalselt ilusam viia torud sisse välisosa tagant.
Ära ei tohiks muidugi unustada sinna ka karbikut- spetsiaalset 90 kraadise käpaga seina läbiviiku.

[arvix]

oleks vaja majas õhksoojuspump ühest seinast teise tõsta kas selleks oleks targem kutsuda töömees kuskilt firmast või kannatab seda ise ka teha?? Et kas lahtivõttes tuleb torudest mingi gaas ka välja lasta või saab kuidagi muudmoodi ka??
võimalus ,et lõikab seinast tüki välja saaks aga see läheb vähe pornoks
Ja kui ise teha ei saa siis kas on siin keegi kes saaks mind sellega aidata? mitsubishi pump on ja freespuit suvila tüüpi maja,seinapaksusumbes 300mm koos soojustusega ja mis selle ümbertõstmise hinnaks võiks tulla??? ise teeks kõik ülejäänu ära peale torude ühendamise selljuhul kui tuleb uus gaas sisse lasta?? Asub saue vallas Tabasalu kandis!

[Tupsu]

Gaas pumbatakse jahutamise peal välisosasse enne kokku ja siis võetakse torud lahti. Aga kindlasti on vaja selliste niiskete ja külmade ilmadega torud uuesti vakumeerida ja selle jaoks on vaja vaakumpumpa.

Aga hetkel on see tekst stiilis - vaja vahetada autol plokikaane tihend, teeks kõik ise ära vaja ainult meest, kes dünamomeetrilise võtmega plokikaane poldid pingutab ja hammasrihma õigesti tagasi paneb.

Sellisel juhul viiksin ikka auto teenindusse ja pumba ümber tõstmiseks kutsuks spetsialisti.
Pooliku töö jaoks vaevalt tegijat leiad.

[aare]

Paneks siis kirja mõned mõtted oma kogemuste põhjal, mida võiks tähele panna õhk-õhk soojuspumba (ÕSP) soetamisel ja paigaldamisel...

Tubli, Oravaonu, et oli viitsimist pikalt-põhjalikult ÕSP valiku ja kasutamise põhitõed+kogemused kirja panna. Selle teema all on mitme aasta jooksul neist asjadest ka kirjutatud, aga hea, kui ÕSP kasutaja vahepealse kokkuvõtte teeb.

[Kalvis]

arvixile - täitsa saab tööks vaid vakumeerimist koos gaasiga tellida ja maksab ikka alla kiloeeki.

[sorts]

mul tööl üks ÕSP mille min temp saab puldilt panna +18'C
kas see kõigil suht sama?
Plaan suvilasse osta ÕSP, et võik selline olla millel saaks panna ntx alla +10'C tempi hoidma.

[aare]

mul tööl üks ÕSP mille min temp saab puldilt panna +18'C
kas see kõigil suht sama?
Plaan suvilasse osta ÕSP, et võik selline olla millel saaks panna ntx alla +10'C tempi hoidma.

Toshiba Daiseikai 5 mudelil saab valida madalamaid ruumitemperatuure +5....+13C.

[Ferroli]

Olen ka kuulnud seda, et ÕSP oleks mõistlik lasta pidevalt töötada ehk et siis on õlid soojemad, kulumine väiksem ja seadme eluiga pikem. Eelmine talv lülitasin hommikul lahkused pumba välja ja panin tema enda taimeri pealt 2h ennem töölt koju jõudmist tööle. See aasta on ta mul pidevalt töös olnud ja tundub, et töötsüklid on tõesti sujuvamad. Pidevat ühtlast temperatuuri majas on pumbal kergem hoida ja ka omal on mugavam.

Soovitan panna siseosa tööle maksimaalse võimsusega. Mõõtmised näitavad, et siis on energiakulu kõige väiksem.
Ja külmaga hoida toas pigem soojemat temperatuuri, kui püüda ajutiselt natuke kokku hoida, sest ilma lisakütteta ei suuda soojuspump hiljem temperatuuri oluliselt tõsta.

[Oravaonu]

Tupsu: Tänud kommentaaride eest. Ega ma öelnudki, et minu väited on absoluutne tõde ja võiks ka mõnele Sinu väitele vastu vaileda/täpsustada natuke, aga las ta olla.....
aare: Tänud toetavate sõnade eest ja minu üllitise mõte oligi, et tulevane abivajaja saaks mingi algtõe kogu protsessist ühest kohast ( nt saab sellele viidata vms). Tegin ka ise ennem ÕSP soetamist paar kuud nn kodutööd ja jube tüütu ning meeletu aeg läks foorumites erinevate teemade lugemise peale. Need mõtted panin algselt kirjutasin tegelikult ühele oma tuttavale, kes soovis saada minult kommentaare ja kogemusi oma pumba osas.

Tänaseks olen jõudnud arusaamale, et ei rahulda mind ikka see keskkütte süsteem oma majas( puukatel ja isevoolne süsteem ilma automaatika ja paisupaagita+ÕSP) ja olen kätte võtnud kodutöö maasoojuspumba paigaldusega seotud küsimustes. See, et ma pean laskma kogu krundi üles kaevata, siis olen selle mõttega juba harjunud ( kaevetööd sügisel, talvega vajub pinnas ära, kevadel muru külvamine ja jaanipäevaks peaks olema asi unustatud). Mingid mõtted on liikunud ka olemasoleva süsteemi täiustamise ja automatiseerimise osas ( nt puugaasi katel, akupaak jne) aga pole trehvanud ühtegi kohalikku ja asjalikku küttemeest, kes asja kohapeal üle vaataks ja aitaks vajalikud arvutused, projektid vms teha ( erinevate variantide võimalik investeeringu suurus, küttekulu, tasuvusaeg vms). Puudega olen kütnud seni sellepärast, et teen need oma metsast ( 40km kaugusel) ja toon ise ka suve jooksul auto järelkäruga ära ( kui maal käin), aga ka selle peale läheb tegelikult jube aeg ja kulu...

[trebla]

......... aga see on küll õõige, et ei tohiks vahepeal lasta tem alla langeda , pärast läheb nn üles kütmise peale aega ja energaiat ja kokkuhoidu ei pruugi ollagi... .....
........

kuidas seda väidet energia jäävuse seadusega kokku sobitada.. ?

[arttiast]

miks me krt siis üldse kütma peame kui on olemas "energia jäävuse seadus" ?

[põrr]

Veidi statistikat ka õhksoojuspumba huvilistele
Võtsin Exceli tabelisse kokku oma veidi rohkem kui 2 aasta õhksoojuspumba kasutamise elektrikulu. Tegemist siis Fujitsu ASYA09LGC / AOYR09LGC Arctic (+10°C) õhksoojuspumbaga. Kasutuses alates 31. oktoobrist 2008. Pistikus vahel siis energiakulu mõõtur algusest peale.

Pump kütab 48 m2 suurust 3-toalist korterit, mis asub hrustšovka tüüpi majas viimasel korrusel, majal veneaegne soojustus,vaid korteri katusepealsel on lisaks šlakile pandud 100 mm kivivilla, korteril ees suht kehvad puitpakettaknad. Korteri planeeringut on avatumaks muudetud. Pump töötab tavaliselt puldist seadistatud 22 kraadi ja AUTO režiimi peal, vahel sätin peale ka 23 kraadi, kodunt pikemaks lahkudes sätin vahel ka 20 kraadi peale. Üldiselt talveperioodil pump töötab 24/7 ja välja olen lülitanud vaid ca kord kuus filtrite puhastuseks. Sel talvel olen 2 korda pidanud välja lülitama ka selleks, et kuumafööniga välisosa küljele tekkinud jääd sulatada (üldse olen seda 2,5a jooksul teinud kokku 3 korda)
Põhikütteallikaks on pottkiviahi, mida miinuskraadide korral kütan korra ööpäevas, plusskraadidega harvemini. Nädalavahetustel tavaliselt korteris ei ole ja siis topimetab pump omapäi ilma lisakütmiseta. Tavaliselt kui puldile panna 21 kraadi, siis kahe päeva pärast naastes on toas 18-19 kraadi. Nii et õhksoojuspump rohkem mõeldud mul õdusa temperatuuri hoidmiseks, kui see oleks põhikütteallikas, siis oleks kulud kõvasti suuremad.

Huvilistele, et elektrikulud olid siis järgmised:

Aasta Kuu elektrinäit kulu (kwh)
2008 november 310 310
2008 detsember 720 410
2009 jaanuar 1140 420
2009 veebruar 1520 380
2009 märts 1892 372
2009 aprill 2062 170
2009 oktoober 2285 223
2009 november 2590 305
2009 detsember 2970 380
2010 jaanuar 3350 380
2010 veebruar 3690 340
2010 märts 4006 316
2010 aprill 4088 82
2010 detsember 4935 240
2011 jaanuar 5253 318

2010 oktoober ja november ununes kahjuks märkida. Arvestuslikult kulus kumnmagil kuul 300-370 kw elektrit. 2010 suvel kulus veidi ka jahutusele elektrit, ehk ca 100 kw kokku.

[Sulla]

Kas keegi oskab soovitda millist (kui võimast, tootja?) õhksoojuspumpa valida? Maja on 85 ruutu, 212 kuupmeetrit, elektriküttega. Ja oskate ehk soovitada ka tarnijaid kellelt hinnapakkumist küsida.
<BR>Tänan!

Tere
Korralikult soojustatud majale arvestatakse kütteks 20w. kuupmeetrile,see teeks 4,24kW. soojuspump.Kui võtta varuga,siis 6-7kW.
Kui soovid rohkem teada,vaata http://www.climatecet.com ,sealt saad ka kontakt andmed,võta ühendust.

Samas saab pakkuda lahus olevaid (split) süsteeme,siseosade arv ei ole piiratud,saad jagada igasse ruumi