Korstnapits laguneb?

[Tom]

Silikaadist sellel suvel ehitatud korstnapits laguneb. Korstnal peal korralik toimiv plekist müts, köetakse normaalsete kuivade puudega, mitte gaasiga. Korstnal kaks täiskivi lõõri, üks tuleb esimeselt korruselt, teine minu korterist teiselt korruselt, rohkem korruseid ei ole. Mina ahjuuksega ka "mängi", naabri kohta ei oska öelda. Pits on väljastpoolt täiesti " ämblikuks " muutunud, kogu pitsi ulatuses. Silikaadi probleem ka ei saa olla, kuna sama aluse kividega sai teistel pitsidel parandusi tehtud, nimelt ülemised read vahetatud. Seal kõik korras.
Milles võib seisneda probleem?

[vuuk]

Ehk on juhtumisi olnud tahmapõleng? Tänapäeval laotakse ju pitsid ka tihti ilma voodrita n.ö. säästukorstnad. Palju sellele vaja on... Ega silikaatkivi lausa pikemaajalist tuld ei kannata.
Tahmapõleng võib tekkida näiteks sellest, kui korstnal on vilets tõmme ja siis alt tahma luugist tulega ergutada. Nii vahest tehakse, et tõmbama hakkaks. Ei soovitaks tuletikuga, ega küünlaleegiga tahmaluugist isegi tõmmet kontrollida. Võib tule sisse võtta ja põleb kui mühinal, tule lont korstnast väljas. ja siis sõltub sellest kui korras on korsten ja kuidas täidetud tuleohutusnõuded.

[juhan]

Tere!
Möödunud suvel ehitatud korsten ei saa mitte nii tahmunud olla,et seal mingi põleng toimuda saaks.Pigem arvan,et korstnaplekk on liialt tihedalt vastu kive ja korsten ei saagi kuivada,sest puudub tuulutus ja peale kütmist korstnaotsa jahtudes tekkiv kondensvesi hoiab pitsi niiske ja niimoodi ongi,et jäätumine ja sulamine ja jäätumine ja sulamine jne.
Käi üleval ja kontrolli olukorda!

[Tom]

Tahma põlengut ei saa välistada. Samas on mõranenud kogu korstnapits, milles on kaks täiskivi lõõri, minu ja naabri oma. Kas tahm põles mõlemas korraga? Silikaadil on eemaldunud ja lahti pealt ca 1 cm paksune kiht. Panen lähipäevil pildi ka siia, siis on ettekujutus parem.

[Tom]

Tere!
Möödunud suvel ehitatud korsten ei saa mitte nii tahmunud olla,et seal mingi põleng toimuda saaks.Pigem arvan,et korstnaplekk on liialt tihedalt vastu kive ja korsten ei saagi kuivada,sest puudub tuulutus ja peale kütmist korstnaotsa jahtudes tekkiv kondensvesi hoiab pitsi niiske ja niimoodi ongi,et jäätumine ja sulamine ja jäätumine ja sulamine jne.
Käi üleval ja kontrolli olukorda!

Kas arvad, et pitsi müts on liiga vastu kivi?
Korstna küljed ise on ilma katteta, värvitud silikaat fassaadivärviga. Sama värviga on kaetud ka teised pitsid millel vahetati vaid ülemised kivid ja kõik on korras.

[Robi 1]

Ütlen kohe otse välja, et selles küll asi pole, et korstnamüts liiga tihedalt vastu korstent on...sest probleem kondentsveega tekib just siis kui korstnakate pole tihedalt vastu kivi. Soe suits kondenseerub vastu külma plekki ja lausa niredena jookseb alla.Peale kütmist aga külmub ja ongi häda käes.
Korstnakate peab paigaldama nii tihedalt vastu korstent, et seal ei saaks midagi läbi minna. Kõige parema tulemuse annab kui enne paigaldamist määrida pleki alune seguga kokku ja peale kinnitamist määrida hoolikalt avad üle veel. Veel parem oleks üldse unustada see plekist müts ja valada betoonist plaat peale.

[taastaja]

Kui nii laguneb siis see viitab ikka lõhkikülmumisele. Järjest võtab väljast kihikaupa kivi... Kas pole mitte siis liiga hea kasuteguriga küttekolletega tegu, et korstna otsa enam sooja ei jagu ? Pigem ehk ikka kehv silikaat, kahjuks.

[Kalvis]

Just ütlesin mõni päev tagasi samal teemal, miks plekist korstnamütsi ja kivi vahele pannakse vill. Just sellesama lõhkikülmumise vältimiseks. Enamus peab seda tarbetuks, eks siis tuleb korstnaotsa mitu korda teha.
Seesama vill ja plekist krae aitaksid ka siinsamas kõrvalfoorumis selle katusekatte vastu korstna panemise vastu, huvitav lugeda mida kõike välja mõeldakse.

[Robi 1]

No Tul-10 -et võib sinna muidugi panna, sest ta on seal tihendiks, et suits pleki alla ei satuks.Aga vanasti ka elati ja ilma villata ja neid vanu korstnaid on tänaseni säilinud. Vill ei tohiks pidevalt vihma aga saada, sest muidu ta vettib ise läbi ja teeb asja hoopis hullemaks.

[Tom]

Olin paar päeva eemal ja näen, et teema on kõvasti arenenud, kuigi vähe vales suunas.
Ise olen jõudnud selgusele, et minu korstnapits on lagunenud seoses niiskumise ja läbikülmumisega. Kivi ei saa praak olla kuna samal katusel sai ka teiste pitside otsi parandatud ja seal kõik korras. Kütan korraliku kuiva puiduga, samas viimane kord vaatamas käies oli lõõr kütmise ajal märg ( nõretas veest ). Millest, aru ei saa?

[kaminahi]

Pead ilmselgelt korstnasse minevat sooja juurde keerama....Mööda korstnasse minev temperatuur suitsugaaside termomeetriga ära.

[Tom]

Kas tegemist on spetsiaalse suitsugaaside mõõtmise termomeetriga või tavalise termomeetriga?

[motamees]

Tegemist on spetsiaalse korstna termomeetriga. Taga on 6-8mm varras. Vaata siis, et varras oleks nii pikk, et ulatuks läbi korstna kiviosa. Neid müüakse mitmes pikkuses. Metallkorstna jaoks on lühemad.
Termomeeter võiks ahjust väljuvaks temperatruuriks näidata 220kraadi. Mul näitab tavaliselt 250-300 kraadi.

[juhan]

Tom!Paistab,et korsten on lihtsalt veel täielikult kuivamata ja seepärast soovitan hoida näiteks soojapuhurit all puhastusavas(kui on).
Eks kevadel tuleb korsten kriitiliselt üle vaadata.Ma ei tea ju millised küttekehad sul on,aga nüüd "lambist" nendega temperatuuri tõstma ka ei soovita hakata,sest korstnas võid ju mingi tõusu saavutada,aga ülekütmine ei ole kunagi mõistlik olnud.

[taastaja]

Minul on korstnad juba 7 a kuivanud
Korstnad on ühesugused: 9m, kaks lõõri(suits+vent) Ühte korstnasse läheb pliidi suits. Kütan harva, keskmiselt nii üle kolme päeva 5-6 kg korraga. Suitsugaasid, mis korstnasse sisenevad on keskm. 110-120 kraadi. 85mm seinaga soemüür koorib rasva ära ja alles ei jää midagi. Korstnapits näeb välja selline.

http://mb2.live.hot.ee/rps/D/2007343.JPG

Teise korstnasse läheb puidukatla suits. Püüan korstnasse väljuva temperatuuri hoida 220 kraadi. Tuld teen üle kolme päeva, kui välistemperatuur on üle -5 siis üle kahe päeva. Korraga põletan 40 kg kütust. Korstnapits näeb välja selline ( suitsulõõr mõlemil pildil paremal)

http://mb4.live.hot.ee/rps/D/2007342.JPG

[juhan]

jama,taastaja,tõesti jama,sest ei usu 7-et aastat.

[Robi 1]

See esimene korsten oli küll nutune.Ma ise lähen seadustega vastuollu aga teen, nii, et vähemalt talvel, kasutada ainult ühte lõõri, nii ahjul kui pliital, sest kümmet lõõri nagunii soojaks ei saa aga ühe küll. Ja soe peab see lõõr olema, muidu ei saaks ju korstnas liha suitsetada, nii, et rasv jookseb .

[virgor]

Niisama ei lagune ükski korsten. Mina küll usun ,et segu on vale. Majadel ju ka voodrid niisked aga ei lagune. Mul korstnal taga kaminasüdamik ja kindlasti seal ei ole õige väljuv temperatuur (nagu spetsid väidavad), kütan harva aga korsten tipp-topp.Plekki peal isegi ei ole.

[Robi 1]

Kui juba korstna pits väljast pruunikas on, siis kindlasti pole asi õige ja tuleb soojust säästa ja rohkem õhku anda kütmisel.
10 a. tagasi oli omal ka külm pööning ja korsten pruunikas. Sai teine üleni maha lammutada ja uus on nüüd täiesti kuiv.Pitsi osa on tehtud, nii, et roostevaba toru ümber on laotud ja see kivi ainult kaunistab toru, et lindudel poleks terav istuda.

[juhan]

Arvan.et tänapäevane väärik(on alles nimetus!)peaks ühe hooaja(4-i erinevat aastaaega) olema kaetult välistingimustes ja alles siis temaga ette võtma müüritöid.On selline kuidagi "värskelt" pudi.Aga alati pole see ju võimalik!

[motamees]

Kivi kaela ei saa ju ajada, kuna teised korstnad samast kivist on korras.

[juhan]

Ei ajagi kivi kaela,aga korstnad on erinevad!

[Kalvis]

Kui jutt käib korstnatellistest siis need tavalised ei pea välitingimustes üle aasta vastu, täpsemini ühte talve. Niikui kivi külma ja vett saab, on kutu. Kõik korstnad, millel ots on sodi olnud on kõigil olnud tuttuued korstnakivid otse laetud ja kõik on täiesti puded olnud, praktilisest sai uuesti kasutada vaid lõõrivahe kive.

[vuuk]

Silikaatkivi külmakindlusklass on tootja admetel 50 tsüklit. See tähendab, et materjal peab veega küllastunult läbi külmuma ja üles sulama vähemalt 50 korda, enne kui ilmnevad lagunemise tunnused.
Üsna vähe tõenäoline, et selle talve jooksul on juba tsükklite arv ületatud.

Niisama ei lagune ükski korsten. Mina küll usun ,et segu on vale. Majadel ju ka voodrid niisked aga ei lagune. Mul korstnal taga kaminasüdamik ja kindlasti seal ei ole õige väljuv temperatuur (nagu spetsid väidavad), kütan harva aga korsten tipp-topp.Plekki peal isegi ei ole.

Seda postitust lugedes esimene mõte oli, et mis loogika alusel võib arvata, et vale segu põhjustab kivide lagunemist. Siis aga meenus mulle üks kogemus. Nimelt tuli mul hiljuti üks värskelt lautud pits ümber laduda. Ja muide see pits oli laotud savimördiga.
Savi ei kivistu ja suurem vihm peseb seda lihtsalt vuukidest välja. Lisaks on savil omadus leondudes ja läbi külmudes paisuda kordades rohkem kui silikaatkivil. Ja see lõhubki korstna kivid lühikese aja jooksul.
See korsten oli laotud umbes 5 aastat tagasi. Kuid üheaegselt mitmete ebasoodsate tingimuste kokku langemisel pole imestada, et laguneb juba esimesel talvel.
Olekski huvitav teada, millist segu konkreetsel juhul kasutati?

[virgor]

Kurat mina sain vist valesti aru Mina mõtlesin seda ämbliku võrku,et vuugivahed on pragunenud nagu tavaliselt vanade majade korstnad.