Isokerni moodulkorstna ladumine

[ahti62]

paanis suvilasse uus korsten panna .Pilk jäänud Isokerni korstna peale .Selle taha läneb pioneeri tüüpi pliita väikse soojamüürijupiga .Nüüd paar küsimust :

1. kui soojamüüri panen siibri vahele ,siis ma ju seda hirmkallist isokerni siibrit panema ei pea ?
2.kas ma pean korstnaelementidega ( mis ju suht kallid) alustama kohe vundamendist või võin laduda alla mingi poole meetri ulatuses tavatellistest aluse ja alles siis sinna peale panna korstnaplokid ? Või ei ole sellel mõtet ?

[nõginina]

Ei pea siibrit panema,võid ikka laduda aluse alla kasvõi tavalisest fibo plokist.

[varukas]

Miks isokern .Lao korsten punasest tellisest ja saad lisaks ka sooja juurde.

[rauafelix]

Pioneer pliit, soojam][r ja Isokern on kahtlane kooslus. ilmselt peaks korstnaks sobima Rondo plus, mis kannatab ka alla 200 kraadiseid suitsugaase.

[ponkskar]

...et see suur, et kui pitsi osas saab moodulkorstna ümber plekid, kas siis wakaflex pannaks ju otse vastu moodulkorstent ja siis plekk tuleb wakaflexi peale.. Lihtsalt oma raskusega jääb plekk püsti omavahel neetidega ühendatud st vajub vastu katust...

[ponkskar]

...et see suur, et kui pitsi osas saab moodulkorstna ümber plekid, kas siis wakaflex pannaks ju otse vastu moodulkorstent ja siis plekk tuleb wakaflexi peale.. Lihtsalt oma raskusega jääb plekk püsti omavahel neetidega ühendatud st vajub vastu katust...

Kivikatus, wakaflex ja moodulkorsten kaetud plekkidega on vist mingi olematu kooslus?
Mõni äkki tahaks ikka öelda,et kuda see plekkide ümber moodulkorstna panemine käib. Mul jookseb nagu selle kohapeal juhe kokku, et plekki ju korstna külge ei panda Öeldud on,et korstna ja pleki vahel peab olema 15mm õhuvahe, aga mille ime läbi see plekk siis paigal on? Või painutatakse siis see plekk katuse kohal katusega paralleelseks ja kinnitatakse kruvidega läbi kivide roovide külge

[ponkskar]

Härrased, julgemalt paluks

[naksitrall]

Ma ei tea, kas isegi tegin õigesti.
Kuid mul selline lahendus, et isokern korstnal peal plekist mütsid ja tellisin plekksepalt korstnale plekist ümbrise. Wakafleks on ümber korstna ja plekkümbris katab selle pealt ära. Ümbrispleki tellisin 1-1,5 cm laiema ja kohe mütsi alt kinnitasin korstna külge ankur naeltega...ja vahele panin pisikised waka tükid, nii et tekkis väike vahe. Pleki alumine osa vastu wakafleksi ei toeta, kuigi lisasin sinnagi alla pisikesed tükid et ta ei liiguks seal ja tuulega ei hõõruks kuhugi vastu...Eks näis, aga tundub et töötab.

[kaminahi]

Võid rahulikult magada, paremini ei saa

[ponkskar]

Ma ei tea, kas isegi tegin õigesti.
Kuid mul selline lahendus, et isokern korstnal peal plekist mütsid ja tellisin plekksepalt korstnale plekist ümbrise. Wakafleks on ümber korstna ja plekkümbris katab selle pealt ära. Ümbrispleki tellisin 1-1,5 cm laiema ja kohe mütsi alt kinnitasin korstna külge ankur naeltega...ja vahele panin pisikised waka tükid, nii et tekkis väike vahe. Pleki alumine osa vastu wakafleksi ei toeta, kuigi lisasin sinnagi alla pisikesed tükid et ta ei liiguks seal ja tuulega ei hõõruks kuhugi vastu...Eks näis, aga tundub et töötab.

Kuna keegi ei vastanud,et kuidas tehakse, siis käisin Tartu Schiedelis. Tegelt asi lihtne. Plekk nn. riputatakse metallnurkadega korstna külge. Metallnurga ühe külje lõin lööktüüblidega 5x40mm viimase kivi peale ja metallnurga teisele küljele kinnitus plekk tõmbeneetidega. Alt jääb jah plekk "tolgendama" kuna on ~15mm korstnast eemal aga ma lükkasin sinna jäika kivivilla vahele. Mis ma natuke teistmoodi vast tegin, oli see, et harjapoolse pleki keerasin mööda kivikatust ülesse harja poole ja kinnitasin pleki poltidega katusekivi külge. Sinna pleki ja kiviühenduskohtadesse panin veel wakaflexi riba peale, nii et wakaflex jooksis ülemise kivirea alla (plekk on lihtsalt kivi peal). See peaks siis selle korstnapleki ilusti paigas hoidma ja hoiab ka suurema vee ja lume korstna nurgast eemal. Lõpuks siis viskasin korstnale mütsi ka pähe. Plekitööle kulus aega üksinda tehes ~4h.

[heints]

Siin ju natuke õpetusi:
http://www.schiedel.ee/tooted/isokern/

[mambr]

Ma oma majja (46a püstpalkmaja, mida renoveerin) panin 10 ribilise Viadruse ka Isokern korstna külge, mille läbimõõt on 200mm. 7,5m kõrge, krohvimata, valmis alles nov keskel ja alates esimese korruse laest asi õuekülma käes. Ei higista, ei külmu ja tõmbab või mütsi peast kui alt tahmaluugi kaane ära võtan. Minu elu esimene korsten ja töötab küll, pole see moodulkorsten kole ja hull midagi, nagu paljud ajavad.

[jeff01]

Ma oma majja (46a püstpalkmaja, mida renoveerin) panin 10 ribilise Viadruse ka Isokern korstna külge, mille läbimõõt on 200mm. 7,5m kõrge, krohvimata, valmis alles nov keskel ja alates esimese korruse laest asi õuekülma käes. Ei higista, ei külmu ja tõmbab või mütsi peast kui alt tahmaluugi kaane ära võtan. Minu elu esimene korsten ja töötab küll, pole see moodulkorsten kole ja hull midagi, nagu paljud ajavad.

Sul pole probleeme sest sa kütad katlaga....katlast väljub oluliselt kuumem gaas kui keskmisest kivi ahjust. Soovin õnne töötava komplektini jõudmise puhul....Uurisin täna su korstent ja see tundus peale esimest aastat täiesti veatu.

Minul on mõttes aga 5m isokerni istutada ~2,8 meetri kivikorstna otsa mida kütab tellisahi.

Praegune korsten on 2 kivi lõõriga mida on ilmselt liiga palju.

Miks kivikorstna laeni maha võtsin on see, et see muutus 2-3 aastaga täiesti pudruks kuni pennideni. Mul puudus katuse ääres kõik mis peaks korstna ja katuse vahet tihendama ja vesi jooksis mööda korstent alla....Mul puudus ka müts ja vesi sadas korstnasse sisse...Kivid on pudid nii seest kui väljastpoolt ja enamvähem terved on tsentri lähedalt. Vesi nirises veidi läbi tahmaluugi tuppagi. Aga siinkohal sai mõistus otsa. Et mis se enam süüdi oli....kas väliselt ligi pääsev vesi või see et õhk pitsini jõudes liiga jahedaks oli muutunud ? Järjest enam hakkan kahtlustama ka seda viimast sest korstna otsas temperatuure ei mõõtnud ma ju -20 kraadise külmaga rääkimata -30nest. Kuid miks on siis teine korsten terve mis on vana ahju taga (sügisel mõõtes tuli tolle ahju korstnast paarkümmend kraadi jahedam temperatuurgi) Kas on kivide vahe kuigi väliselt samad? või aitas siiski katuse äärest tihendamine?

Kas keset korstent 20cm avaga isokernile üle minek (näiteks paari rea tellisega sujuvamaks tehes) kiirendaks suitsugaaside liikumist ja tõstaks korstnaotsa temperatuuri ? Või kuidas see isokern üldse temperatuuri juhib võrreldes kiviga. Ise arvan, et see võiks tõsta gaaside liikumise kiirust ja sellega seonduvalt parandada tõmmet ja viia paremini niiskust välja. Kuna enam kolmandat korstent osta ei taha siis võiks selle ka pööningu osas igaks juhuks kivivillaga katta....5 meetri peale võiks see mõnevõrra aidata. Või jätaks võrdlusmomendi ja ei paneks lisasoojustust enne kui vett näha on

[Kalvis]

Jeff, sind hoiatati, et su imeahjul gaasid jahtuvad liiga maha. Vanal ahjul ei jahtu.
Kui on hea kivi siis see paneks korstnapitsil hästi vastu, kuid odav kivi maksab kohe kätte ja tunnetab iga liigset temperatuuri langust.

[jeff01]

Jeff, sind hoiatati, et su imeahjul gaasid jahtuvad liiga maha. Vanal ahjul ei jahtu.
Kui on hea kivi siis see paneks korstnapitsil hästi vastu, kuid odav kivi maksab kohe kätte ja tunnetab iga liigset temperatuuri langust.

Hoiatati, kuid mõõtmistulemuse järgi tuli sügisel mu imeahju korstnast 10-20 kraadi kuumemat õhku + veel see et seal saab alt restiga veel juurdegi timmida kui vaja kuiid teises ahjus on umbkolle ja põleb nii nagu põleb.

Ilmselt panen selle siiski kivide arvele.
ja kui nüüd olen järele mõelnud siis selle arvele, et uues ahjus tegin -30nega 2 väikest ahjutit aga vanas ahjus ühe suure sest kolle on palju suurem.....Vanas sai selle suure koldetäiega ilmselt korstna rohkem soojaks ja seepärast häda polegi aga uues kahe väikese ahjutäiega oli asi ilmselt liiga leige.

Alati on mul võimalus alt rohkem õhku peale anda kuid ei arvestnud sellega et talvel gaasid korstnas ikka palju jahedamad kui sügisel mõõtes olid.
Järgmisel talvel püüan ka -20nega mõõta ja näeb ära kuidas õigem kütta oleks.

Kivi oli muidugi odavaim....tegelikult ei teadnudki et mitut sorti olemas on ja üldehituse letis olen lihtsalt punast küsinud My bad......pole ju potsepp vaid autoremondi alal tegev ja arvutite teemal haritud

EDIT: otsisin üles peale ahju valmimist (oktoobris) mõõdetud tulemused:

...temp püsis 90 kraadi juures ka lõpus mil leek oli oluliselt madalam aga ilmselt luges siis juba see et kamin ja müür olid veidi soojenenud. Lausa üllatas kuidas suudab nii ühes augus tempi hoida kuna enamus aega mil tuli all oli näitas kraadiklaas 90 (+/- 2 kraadi)

andes õhku niipalju kui tuli tahab temp 100 kraadi ringis.
Kui anda niipalju et uks 2cm irvakil ja tuhaluuk ise kinni aga augud avatud siis temp 90 kraadi juures.
Ja kui lasta läbi stardilõõri on temp üle 120 kraadi (Ei julgenud rohkem sees hoida kui kraadiklaasi maksimumini jõudis)

Ehk, et võiks ju kevadel-sügisel piisav olla? Ehk pean siis külmemate ilmadega vähe vihasemalt kütma ? Millegi pärast pole ma julgenud väga lasta tuharestist õhku lisaks kuna tuli läheb siis ikka oluliselt kuumemaks ja eneselegi teadmata põhjusel on kartus kolde pärast

Laon isokerni püsti ja mõõdan oktoobris uuesti.....sama ahi, sarnased puud, samad kütmisvõtted, sarnane välitemp, sama kraadiklaas.....Võiks isegi võrdlusmoment tekkida 2kivi lõõriga telliskorstna ja 20cm lõõrise isokerni vahel...

[Kalvis]

See praegu poes müüdav korstnakivi ei või üheskis kombinatsioonis õue paigutada, mitu aastat tagasi kui sai sellega esimesed vitsad kätte, kolisin fassaaditellistele üle, nendega pole jamasi olnud.
Kasuta kas korstna otsas silikaati või fassaaditellist, need peavad kauem vastu. See korstnatellis ongi ca 2 aastat ja täielik pulber, seda ka kütmata korstende puhul.

[motamees]

Vabalt võid mina tellise pealt Isokerniga edasi - nii tehaksegi. Ülemineku võid ka Isokerni mooduli sisse "voolida". Soojustada pole Isokerni enam vaja. See on näitajate poolest soojem korsten, kui Rondo+.

[jeff01]

Kuida see üleminek isokerni sisse voolida? isokern on seest oluliselt väiksem kui telliskorsten

Plaan on üleminek 25x25cm lt 20nele tehe ~2-3 kivirea kõrgusega
Kas see üleminek võib olla tavalisest betoonist ja monoliitne? Lõhki ei lähe kusagilt? usun et selles kohas ei tohiks palju üle 200 kraadj temperatuuri olla.

Kas selleks on mõeldav teha penoplastist tükk mis ühest otsast on kandiline ja teisest otsast ümar. Surun ta praegusesse korstnasse ja teen saalungi ümber. Valan segu täis ja on mul korraga nii sujuv üleminek kui ka loodis pind olemas et isokerniga jätkata.

[lMaxl]

Kas telliskorstna 14x25 lõõrile saaks poest midagi sobivat (mida soovitate), et katusest läbiviik ja korstnapits moodulitest laduda? Suitsu teevad saunakeris ja väike ahi.

Max

[motamees]

Saunakeris ja ahi ei tohiks ühte lõõri minna.
Eks ikke seesama isokern aitab. Ega see kandilisest üleminek ümaraks nii keeruline vast polegi. Natuke hoolestad isokerni ja natuke tellist ja valma.

[lMaxl]

Tänan. Ei tohiks jah, aga lähevad. kas see isokern on mõistlik lahendus? Tegemist suvila saunamajaga, nii et piipu soojas ei hoia.

Max

[motamees]

... Soojustada pole Isokerni enam vaja. See on näitajate poolest soojem korsten, kui Rondo+.

Suits ei jahtugi nii maha, kui lõpuni telliskorstnas.
Õueosa krohvid üle või katad miskit materjaliga. Näiteks plekk...