Jääkõhu soojuspump

[Veikko]

Üleüldiselt on see solgivärgi teema samasugune nagu auto kiirendusega, kui 100 km/h saad 5 sekundiga kätte siis iga järgmine sekund kiiremaks maksab ca 500 000 eeki(tehnika hind). Kõige kallim on ülesse korjata neid viimaseid kilovatte soojusenergiat.

[xxNIMETUxx]

sai käidud ülevaatamas üht iwt ventboilerit mis paigaldati 5a tagasi. õhuvahetus majal oli siirdeõhk läbi freshide ning soojuspumbast välja. soojuspumbal kest kestas boiler ning köetakse ka põrandat sellega. silma järgi nii 180m2 eramu ning pump põhikütteks.

välisõhk sel hetkel oli +7c, ruumist tõmmati välja +21,6c õhku soojuspumpa, soojuspumbast väljuv õhk +4,3c. tarbevett toodeti 50c peale ning küttevajadus 23c. selle aasta keskmine kuu elektriarve 2500.-
kompressor ise 500w, vent 100w ja el.tenn 9kw.

[trebla]

eelmise postituse andmetest puudub veel õhuhulk tunnis.

tglt ka selle võib oletada.

siis tuleks pisut soojushulki arvestada , ja võiks kokkuvõtteks otsustada, millega tegu.
(see käib ka gne järgmise küsimuse kohta - hullemaks see asja ei tee, algandmed on sul olemas - arvuta)

Aga võtaks õige kätte ja lähtuks energia jäävuse seadusest.

Alustame tolle eelmise maja elektrikulust - 2500 krooni tähendab täna tagasihoidlikult umbes 2000 kWh kuus - kas pole? 12 kuud - 24 000 kWh aastas.

jagame selle ära 180 ruudu peale - 133 kWh/m2 kohta.
http://www.intelivent.ee/aripaev.html

Kokkuvõttes võib öelda, et keskpärane maja, kas pole?
(Passiivmaja energiakuluks aastas loetakse 30 kWh aastas ruutmeetri kohta.)

Mida imet te sellest vendi soojuspumbalt ootate ? See pumpab tagasi osa soojusest, mis muidu ventilatsiooni kaudu välja läheks. Aga ega see energiat juurde ei tekita! tagasisuunatud energiast enamus läheb välja uste akende seinte ja põranda kaudu. Ainult väike osa tuleb uuesti vendi kaudu välja, mida siis pumba energiakulu kaudu uuesti jälle majja tagasi pumbatakse.

Kui energiakadu vendi kaudu modustab kogu energiakaost näit 30%, siis selle tagasipumpamine ka COP=3 kasuteguriga pumbaga hoiab kokku ainult 20% kogukadudest. Ülejäänud 80% tuleb saada mujalt, ehk siis antud juhul 9kW-selt küttekehalt, ehk siis peamiselt on sul tegemist otseelektriküttega!

Ühesõnaga - osta lisaks üks õ-õ pump 10 tuhhi eest ja su keskmine küttekulu kukub 1000 krooni kuu kohta.


See 9 kW tenn tõsta tollest soojuspumbast elektriboilerisse.




-

[gne]

Seda 24m3 sooja vett ei tarbi mitte eramu vaid tegu on siiski restoraniga. See heitvete ära kasutamine on minu jaoks kõrvaline teema. Kui ma soojuse heitveest ära võtan, siis surevad mul biopuhastis bakterid ka ilmselt ära ja seda pole vaja.
Sellist lahendust nagu ma alguses otsisin pole siiski keegi välja käinud. Polegi teostatav?
Kui nüüd ühendada ventagregaadist tulev väljuva õhu toru lahti ja lasta see enne majast välumist läbi õ-v välisosa..kas sellel pole mingit pointi? 300l/s on selleks ilmselt liiga vähe?
Kui nüüd oleks keegi kes selle mõtte 1-0 maha laidaks siis unustaks ja laseks soojuspumba ühendada nii nagu ikka.

[trebla]

Seda 24m3 sooja vett ei tarbi mitte eramu vaid tegu on siiski restoraniga. See heitvete ära kasutamine on minu jaoks kõrvaline teema. Kui ma soojuse heitveest ära võtan, siis surevad mul biopuhastis bakterid ka ilmselt ära ja seda pole vaja.
Sellist lahendust nagu ma alguses otsisin pole siiski keegi välja käinud. Polegi teostatav?
Kui nüüd ühendada ventagregaadist tulev väljuva õhu toru lahti ja lasta see enne majast välumist läbi õ-v välisosa..kas sellel pole mingit pointi? 300l/s on selleks ilmselt liiga vähe?
Kui nüüd oleks keegi kes selle mõtte 1-0 maha laidaks siis unustaks ja laseks soojuspumba ühendada nii nagu ikka.

No bakterite tapmiseks on vaja reovesi ikka vast alla 5-6 kraadi ajada.
Oma restorani veest (mis vast päris soe) võiksid poole sooja kokku hoida vast küll. Ehk siis peastarvutades jämedalt 500 krooni küttekuul hoiaks kokku?


Räägime nüüd õhust.

õhu erisoojus, ckõ =1005 J/(kg·K)
liitri õhu kaal oli ligi 1,2 grammi?

3 sekundiga kg.
kui selle ka 10 kraadi alla jahutad, siis :

ööpäevas 28 800 kg õhku =28 800 000 J x 10 deg = 288 000 000 J

1 kWh = 3600 kJ

ehk saaksid 80 kWh. päevas

[gne]

80kwh pole ju üldse paha! Kuus teeks kokku 2k-2,5k krooni!? Nüüd aga küsimus kas või kes selle ära teostab?

[`?]

300l/sek on 1000 kanti tunnis.
Kõige pisema Fujitsu õ-õ välisosa max õhuhulk on 2100 kanti tunnis.
Need on ju täitsa võrreldavad suurused?

Ehk segad hoonest tuleva +20C õhu sama koguse õuest võetava´-20C ga ja selle tulemusena töötab pump nagu 0 peal.
Või välisosa täiskiirusel (aga miks peaks?) oleks segu temperatuur - 7 C ?

[TIMO.............]

Seda 24m3 sooja vett ei tarbi mitte eramu vaid tegu on siiski restoraniga. See heitvete ära kasutamine on minu jaoks kõrvaline teema. Kui ma soojuse heitveest ära võtan, siis surevad mul biopuhastis bakterid ka ilmselt ära ja seda pole vaja.
Sellist lahendust nagu ma alguses otsisin pole siiski keegi välja käinud. Polegi teostatav?
Kui nüüd ühendada ventagregaadist tulev väljuva õhu toru lahti ja lasta see enne majast välumist läbi õ-v välisosa..kas sellel pole mingit pointi? 300l/s on selleks ilmselt liiga vähe?
Kui nüüd oleks keegi kes selle mõtte 1-0 maha laidaks siis unustaks ja laseks soojuspumba ühendada nii nagu ikka.

Tere.Helistage mulle.Ma ise teen omale kodus sellist süsteemi.Äkki saan jõu ja nõuga aidata.56 362 731

[warlock]

Külmaga bakterid üldiselt ei sure, vaid jäävad "talveunne".

[Veikko]

Kui restoranist väljub reostunud õhk siis see võib olla ju rasvane. Kui suunad selle õ-õhk soojuspumba välisosale siis vast 1 kuu ja seade rasva täis ning rivist väljas.

[jan]

Eile nägin Tallinnas Janseni poe vastas kompositsiooni kus ÕSP konsool oli kinnitatud korstna külge selliselt, et väliosa ise ulatus osaliselt üle korstna. Huvitav kas tegu on optimeerimisega (milleks soojust niisama õhku paisata, parem tõmbame selle läbi soojusvaheti) või siis lihtsalt pole korsten enam kasutuses. Kui aga korsten kasutuses, siis oleks päris huvitav selle sisu näha mõne aja pärast. Vbl omanik satub siia lugema kunagi ning teeb pilte

[gne]

rasvast õhku ei aja me mitte läbi selle ventagregaadi. Tavalised agregaadid ei talugi mu teada rasvast õhku. Jah vb on mõni erikallis toode mis talub ka, aga meil sellist pole.
Köögist läbi kubu tulev õhk läheb otse välja läbi eraldi süsteemi! Vot kus seal on alles kuumust aga sedda juba nii lihtsalt ära ei realiseeri ma arvan.

[Külaline]

-[/quote]:
"Kui energiakadu vendi kaudu modustab kogu energiakaost näit 30%, siis selle tagasipumpamine ka COP=3 kasuteguriga pumbaga hoiab kokku ainult 20% kogukadudest. Ülejäänud 80% tuleb saada mujalt, ehk siis antud juhul 9kW-selt küttekehalt, ehk siis peamiselt on sul tegemist otseelektriküttega!

Ühesõnaga - osta lisaks üks õ-õ pump 10 tuhhi eest ja su keskmine küttekulu kukub 1000 krooni kuu kohta.
.....
See 9 kW tenn tõsta tollest soojuspumbast elektriboilerisse."
-[/quote]
____________________________________

Tere,
täpselt nii, selles mõte ongi, Õ-V venti soojuspump on otstarbekas lahendus siis kui külmal perioodil on töös ka alternatiivne kütteallikas, näiteks ahiküte.
Lisaks on endal plaanis panna sauna eraldi boiler, kütteallikaks keris. Jällegi selleks et vähendada soojuspumba elektritennide kasutusaega ja täita "ülejäänut 80%"-ti.
Põhi/mugavusküttena on õ-v ventpump parim lahendus, kui gaas või horisontaalne maakollektor pole võimalikud. Eriti annab positiivselt tunda võrdluses nende pindadega kus õ-õ pumba puhul peaks enamus ajast kasutama elektrilist põrandakütet (niisked ja majapidamisruumid).

[Tupsu]

...
Lisaks on endal plaanis panna sauna eraldi boiler, kütteallikaks keris. Jällegi selleks et vähendada soojuspumba elektritennide kasutusaega ja täita "ülejäänut 80%"-ti....

Kurvastuseks peab ütlema, et kokkuhoiu asemel tegeled hoopis raiskamisega. Kerise Veeboileriga kütad sauna kauem ja puid läheb rohkem. Vett ei suuda täpselt arvestada ja järgi jääb terve ports kuuma vett, mis siis pärast saunaskäiku vaikselt jahtub. Ilma selle vee koguse saunapuudega soojendamiseta saab sauna soojaks varem.
Kui kasutad aga sauna sooja vee jaoks näiteks tarbevee boilerit, kulutad tegelikult saunas pesemise sooja vee tegemise jaoks energiat vähem, sest tarbitav kogus on alati täpne ja doseeritud vastavalt vajadusele. LIsaks võimalus kasuada survevett, mis kerise vepaakides tavaliselt süsteemi lihtsuse huvides kasutusel ei ole.