Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
Energia
külaline

Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus

Lugemata postitus Postitas Energia »

Kevad lähenemas ja see foorum hakkab soiku jääma. Pakuks välja, et huvitatud võiksid suvel lähemalt uurida energiatõhususe teemat. Olgu selle energiamärgistuse endaga kuidas on aga vähemalt mingi pidepunkt võrdluste tegemisel. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13217396
Ühes foorumis sattusin samuti universaalsele ja kergestimõistetavale mõõtühikule: kr/m2 kuigi energiaarvutustes tuleks eelistada kWh/m2. Vähemalt kuu või parem aasta(te keskmise) kokkuvõttes.
Head rehkendamist.
madis64
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2662
Liitunud: 22 Juun 2009, 22:16
On tänanud: 20 korda
On tänatud: 68 korda

Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus

Lugemata postitus Postitas madis64 »

Energia kirjutas:Ühes foorumis sattusin samuti universaalsele ja kergestimõistetavale mõõtühikule: kr/m2 kuigi energiaarvutustes tuleks eelistada kWh/m2. Vähemalt kuu või parem aasta(te keskmise) kokkuvõttes.
Head rehkendamist.
Kui võrrelda eelmise 10 aasta kütteperioodide keskmiseid temperatuure, siis on üsna lihtne jõuda järeldusele, et erinevate aastate absoluutväärtused (kr/m2 või kWh/m2) ei ole just eriti adekvaatselt omavahel võrreldavad.

Et rehkendamisest ka "tulevatele foorumikülastaja-põlvkondadele" kasu oleks, võiks kokku leppida sellises tulemuse dimensioonis, mis ka perioodi keskmist temperatuuridevahet (etteantud sisetemperatuur vs. väliskeskkond) arvesse võtaks.
Koer...
külaline

Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus

Lugemata postitus Postitas Koer... »

Tervist

Jaanuar-veebruar 2010.

Renoveeritud viilkatusega 50-ndatel ehitatud maja.
110 ruutu.
Vannitoas 0.6-ne ja koridoris 0.6-ne põrandaküte.
Soojavee boiler 80L.
Põhikütteks : FUJITSU ARCTIC ASYA14LG
Temperatuur oli +19C-+21C. Pumpa välja ei lülitanud kordagi.
Pliidiga sai aidatud kaasa, kui temp läks madalamale, kui -15C.

Kilovatte läks siis kahe kuu peale kokku 2500kw.
Puid vast 1 ruum.
madis64
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2662
Liitunud: 22 Juun 2009, 22:16
On tänanud: 20 korda
On tänatud: 68 korda

Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus

Lugemata postitus Postitas madis64 »

Omalt poolt selle aasta (2010) esimesed 10 nädalat (maja 30-test, ca 100 m2, sisetemperatuuri üritame hoida 23...24 kraadi, ÕSP seadetemperatuur on 24 kraadi, külmemate ilmadega 25):

- ÕSP 400 kWh
- ahjupuid ca 6 ruumi (tegelikult vist nii palju juba alates novembrist);
- pesuruumis kütab elektri-põrandaküte;
- mõnel kõige külmemal päeval sai mõnes toas, kuhu õhk ahju ega ÕSP juurest hästi ei liigu, ka väiksema elektriradiaatoriga kaasa aidatud, et tuba ebamugavalt jahedaks (alla 20 kraadi) ei läheks.

Sellel nädalal (öösiti tüüpiliselt kuni -3...-10, päeval sulatab) kütame ahju juba üle päeva.
esprende
külaline

Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus

Lugemata postitus Postitas esprende »

kas keegi seletaks mis imeasi see ioonküte on ja kui suur on kokkuhoid võrreldes tavalise elektriküttega?
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6165
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 76 korda
On tänatud: 138 korda

Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Ei ole imeasi ja kokkuhoidu ka ei ole. Vett kütab ikka sama elekter.
Veikko
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1605
Liitunud: 23 Nov 2008, 14:22
On tänanud: 16 korda
On tänatud: 12 korda
Kontakt:

Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus

Lugemata postitus Postitas Veikko »

Ioonküte on väga efektiivne, parem kui õhk-õhk soojuspump cop on 9,5. kokku hoiab nii, et vähe. Vägisi teeb rikkaks.
esprende kirjutas:kas keegi seletaks mis imeasi see ioonküte on ja kui suur on kokkuhoid võrreldes tavalise elektriküttega?
Gaasitööd, küttesüsteemid, veevarustus. Müük, paigaldus, hooldus, remont. http://www.novire.eu/novire@novire.eu +372 5810 3282
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10711
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 290 korda

Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Tee nalja niimoodi, et ei valeta.
Külaline
külaline

Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

80m², 7m³ küttepuid kütteks käesoleval kütteperioodil kahe kiviahju peale. Toas sooja 18-22°C. Kütmine jaanuaris iga päev, praegu üle kahe päeva. El. pliit ja leivaküpsetusahi, boilerid 50+10 l ja pesuruumi el. põrandaküte, pumbamaja. El. arve aastaringi 1000 EEKi kuus.
küla
külaline

Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus

Lugemata postitus Postitas küla »

Endal puudega keskküte ja alates septembrist kuni praeguseni kulunud umbes 20 ruumi puid maja 180 ruutu ja küte radikatega ja toas pikki rideid ei kanna, lisaks veel ka soe vesi katlast. Vesi süsteemis ringi aetud pumpadega. Kütmisele kulub aega vast 1 tund pävas ( 4* 15 mintsa puude alla panek) ja vahel katla puhastamine ja suvel puude ladumine. Aga väike füüsiline ei tee kunagi halba ja nagu keegi kirjutas on puude ladumisega kaasas käivad hüved nagu grill ja :jooma
probleem
külaline

Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus

Lugemata postitus Postitas probleem »

Tervitused kõigile.Algamas uus küttehooaeg ja uuriksin ,kes on vahetanud ära vana gaasimõõtja uue termokorrektoriga gaasimõõtja vastu,kas on gaasikulu suurenenud pärast vahetust?Nimelt lisab gaasimüüja vana gaasimõõtjaga mõõtes igal kuul (ka suvel soojaga) mingi x koguse arvele juurde põhjendades seda vana tüüpi mõõtja veaga.Tahaksin teada,kas on mõtet lasta mõõtja ära vahetada,mille eest tuleb eraldi maksta(vist oli mingi 1000-1500 eek) või on targem jätkata vana mõõtjaga +see koefitsent (koefitsent kõigub kuude lõikes 1,023-1,096,seega keskeltläbi 6-7% pannakse aastsele kogusele juurde)?Lisan juurde faili,kus sama teema käsitlusel.Jään ootama asjatundjate selgitusi sel teemal.
http://www.epl.ee/artikkel/581356
Probleem
külaline

Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus

Lugemata postitus Postitas Probleem »

probleem kirjutas:Tervitused kõigile.Algamas uus küttehooaeg ja uuriksin ,kes on vahetanud ära vana gaasimõõtja uue termokorrektoriga gaasimõõtja vastu,kas on gaasikulu suurenenud pärast vahetust?Nimelt lisab gaasimüüja vana gaasimõõtjaga mõõtes igal kuul (ka suvel soojaga) mingi x koguse arvele juurde põhjendades seda vana tüüpi mõõtja veaga.Tahaksin teada,kas on mõtet lasta mõõtja ära vahetada,mille eest tuleb eraldi maksta(vist oli mingi 1000-1500 eek) või on targem jätkata vana mõõtjaga +see koefitsent (koefitsent kõigub kuude lõikes 1,023-1,096,seega keskeltläbi 6-7% pannakse aastsele kogusele juurde)?Lisan juurde faili,kus sama teema käsitlusel.Jään ootama asjatundjate selgitusi sel teemal.
http://www.epl.ee/artikkel/581356
Lisan veel faili,kus konkurentsiameti selgitab seda koefitsendi kasutust
http://www.konkurentsiamet.ee/index.php ... ment=28034
Kasutaja avatar
High-Q
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 150
Liitunud: 12 Sept 2006, 13:29
Asukoht: Tallinn

Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus

Lugemata postitus Postitas High-Q »

Need tabelid on toredad, aga palju meist kütavad VAID ühe kütteallikana? Mõni ehitab oleamsoleva süsteemi juurde õhkkütte kamina, teine tahab puupliiti, kolmas paigaldab soojustagastiga ventagregaadi, neljas vesiküttele lisaks õhksoojuspumba.

elekter on kindlasti kirves, kui ainult elektriga kütta; eriti majas, kus soojustus ei ole kõige paremini tehtud või "vendi õhuklappidega" maja juustuks tehtud. kindlasti aitaks hinda langetada lihtsam õhkkütte kamin (kasvõi mittesalvestav metallkamin, a 15-20K EEK koos korstnaga) ja/või ÕSP (15-20k). Parim lahendus vast üldse kõik koos. Paneks veel juurde soojustagastiga ventagregaadi (ja jätaks "juustuaugud" välja, st u 30k invest.), siis võib elektriradikate kütteosakaal kaduvväikseni langeda (v.a märjad ruumid). Investeering muidugi samasse auku, mis katlad ja muud loomad, aga mitmekihiline süsteem on kindlasti veakindlam, elukvaliteet ja mugavus tagatud ning kodus hea olla ka suvel (ÕSP jahutab ja vent ventileerib läppanud niiske õhu). a nuh, siis poleks selle nimi vist enam elektriküte, vaid kombineeritud süsteem.

igatahes minu arust ongi kõige sobivam küttelahendus Eestis kombineeritud süsteem, kus ei ole ühte domineerivat kütteliiki. Meil on selleks liialt ebastabiilsed ilmad (eelmise aasta talv on erand, mis kinnitab reeglit). kokkuvõttes ongi valik, kas sa taod kogu investeeringu ühte asja (katlaruumi koos põletuskatlaga või näiteks maasoojusesse) või teed sama (või isegi soodsama) raha eest mitmetasandilise.
Vasta