Paberlindi paigaldus

[Külaline]

Lugesin teema läbi ja sain nats targemaks, aga küsimus jäi ikka vastamata.
Kui ma kasutan võrku, mitu korda on normaalne pahtlit sellele peale kanda ?
Mina panen väga õhukese kihi pahtlit pinnale, surun võrgu peale ja panen võrgule uuesti pahtlit.
Pärast lihvimise käigus tuleb ikka võrk natuke välja ja siis pean uuesti need kohad üle tegema, et 2-3 korda plätserdan pahtliga seal umbes...
Ja kui ma paksemalt panen võrgu peale pahtlit, siis tulevad mullid, mida hiljem peab ikka uuesti üle pahteldama ja kui paksult läheb, siis jääb juba paistma ka, kui hästi vaadata...Kui vuugid tihedalt on ja peenike liist üle tõmmata, siis on veel eriti näha need kõrgelt täidetud vuugid.

[Urmas]

Vuuki pahtlit, võrk peale, suru labidaga kinni ja tõmba kergelt uuesti pahtliga üle. Järgmine päev kerge lihv ja tõmba uuesti vuuk pahtlit täis. Need mullid ei pruugi esimese tõmbega ära kaduda. Kui ka see kiht on kuivanud, siis tõmba kolmas kiht koos laiendusega mõlemale poole vuuki umbes 15-20 cm ning muidugi kergeid vahelihve ära unusta. Neljandaks tuleb lauspahteldus ja ongi praktiliselt kõik pahteldamisega.

[kah maaler]

vuugipaber pva liimiga?

[Urmas]

vuugipaber pva liimiga?

Üldiselt püüa see meetod ära unustada! Vuugiteip ei ole tapeet.

[Külaline]

Paberile pahtel alla ja peale aga miks võrgule alla ?

[Urmas]

Paberile pahtel alla ja peale aga miks võrgule alla ?

Te, paljud võrkteibi kasutajad, ei tea või unustate ära,milleks on võrkteibil üks külg kergelt liimine- see on liimine sellepärast, et võrk rullis koos seisaks ja lihtsalt laiali ei jookseks, aga mitte selleks, et seda vuugile liimida ja siis pahtliga üle tõmmata. Mõelge kasvõi sellise näite varal, et miks jäetakse betoon paneelidele,-põrandate valamisel jne. armatuurvõrk kas valu keskele või kuhugi alumise või ülemise kihi sisse, aga alati nii, et armatuur oleks korralikult kaetud. Kui teete 30 aasta taguseid betoonlagesid ja roostetav armatuur paistab välja, ütlete kohe, et veneaja sitt töö, aga tänapäeval kleepides võrgu vuuki ja tõmmates lihtsalt pahtli peale, ei ole teie arvates sitt töö. Miks? See on kas teadmatus, laiskus või teadlik tootejuhendite rikkumine suurema rahakoguse nimel vms.

[Külaline]

Seda tootjajuhendit tahaks näha. Tegelikult on enamike võrgurullidel kirjas isekleepuv võrk vms.
Antud juhul jääb ka võrk segu alumisse 1/3 ja töötab. Pahtel sisuliselt ümbritseb selle võrgu ära. Ega kogu pind ennast kipsi külge kleebi. Armatuur jäätakse 1/3 peale betoonis või mitmehihi korral vastavalt arvutustele. Alla jäätakse see selleks, et seal on tema mõju kõige suurem. Armatuur peab betoonist ümbritsetud olema selleks, et roostetama ei hakkaks. Soovitaks teha katse võrguga, kleebi võrk, tõmba pahtel ja seejärel eemalda võrk, vaata palju plaati näed. Reaalselt on pahtel võrgu pinnast kõrgemale tõstnud ja võrk on pahtlist ümbritsetud.

[Urmas]

to: Külaline » 26 Mär 2010, 14:44
http://www.knauf.ee/files/Knauf_F1_tooteleht.pdf

Palun loe see võrgu või paberteibi paigaldusjuhend läbi ja siis räägime uuesti.

Täiendan veel ühe viitega Cyproc kipsplaatide viimistlemise kohta ja loe sealt punkti 2 alt võrgu kasutamise kohta.

http://www.gyproc.ee/ee/Paigaldamine/Viimistlemine/

[Manowar]

Sellel Gyproci lehel on ikka tugev reklaamimaik juures, pealegi 100 ja 120 paber pole peene teraga paber, mis kõlbaks lõpplihvi jaoks.

[Urmas]

Sellel Gyproci lehel on ikka tugev reklaamimaik juures, pealegi 100 ja 120 paber pole peene teraga paber, mis kõlbaks lõpplihvi jaoks.

Aga vuugiteibi paigaldusjuhendi järgimist annab kontrollida järelvalve poolt, kuid seda, et kas sa lihvid 150-se paberiga seal soovitatu asemel, ei ole võimalik ja ma arvan, et selles suhtes võib parema lõpptulemuse nimel juhendist kõrvale kalduda.

[Manowar]

Pidasin silmas seda, et kui keegi räägib 100-st paberist, kui peenest, siis kui tõsiselt seda inimest võtta saab.
Ja tõsi ta on, kui paigaldada võrklint, pahtel peale kanda, nii nagu külaine mõni postitus tagasi kirjutas ja kui kuivanuna hiljem võrk maha tõmmata, siis on kogu võrgu alune ilusasti pahtliga kaetud.

[Roland66]

Pidasin silmas seda, et kui keegi räägib 100-st paberist, kui peenest, siis kui tõsiselt seda inimest võtta saab.
Ja tõsi ta on, kui paigaldada võrklint, pahtel peale kanda, nii nagu külaine mõni mail tagasi kirjutas ja kui kuivanuna hiljem pabervõrk maha tõmmata, siis on kogu võrgu alune ilusasti pahtliga kaetud.

Soomes lihvitakse LR-i 100-ga, esimene kiht kiviseina puhul on L, mida lihvitakse 40-ga ja väga hea seina lihvida parem, kui MP-d. Oskad lihvida, ei ole mingeid probleeme. Kui värima hakkad, pane värvi ka nats seinale ja kõik on korras.

[Manowar]

Roland, tee Soomes tööd edasi, arvan, et sa pole õige vend õpetama tulema, eriti värvimise osas, tegelikult mitte üheski maalritöö osas - Soomes käiaksegi ainult sitta tegemas ja ega seal ei osatagi paremat tahta, LR-i lihvides, isegi 150-ga on jutid sees(2 korralikku kihti lõppvärvi tõmmates korraliku struktuuri esialgu seina, hiljem värvi kuivades on jutid seinas) ja meil kasutatakse üldjuhul LR-i vahepahtliks ja L on üldse mõttetu pahtel.
Pealegi MP-d pole mõtet üldse kõvasti nühkida, ise kasutame ka ja 80-st MP puhul, sein tuleb kergelt lihtsalt teradest puhtaks tõmmata.

[Urmas]

To: Postitas Roland66 » 27 Mär 2010, 20:30
Tuli ka kunagi firmasse maaler Soomest, jah, kõik käis tal kiiresti, parandusi ei teinudki praktiliselt ja töö võeti vastu esimese korraga, kuid minu jaoks oli seal üks suur aga. Kuidas sellise suure struktuuriga, minu maitse jaoks lausa jube, värvitud pind vastu võeti? Krundiga kattis lihvimiskraapsud ja kahe paksu värvikihiga andis sellise struktuuri värvile, et parema tahtmise juures sealt vigu ei leia, aga korrektne see sein minu jaoks ei olnud, kuigi värv oli korralikult ja ühtlaselt seina laotatud. Kahjuks meenutas mingit liinitöö tulemust, aga noh, firmas töötades x kliendile(puudub vastutus konkreetse omaniku ees) see nii ju oligi. Ja kuidas siin veel nokiti igasuguste pisiasjade kallal võrreldes Soomega.
Olen Soomes külas käies vaadanud samuti sisetööde kvaliteeti (professionaalne kretinism) ja see on ikka olnud paras jama, pole mõtet neid vigu hakata üles lugemagi. Soomet nüüd küll seal nähtu põhjal
kvaliteedietaloniks ei saa tuua, kuigi neil on kõik RYL-ga paika pandud kui töid teostavad sinu meetodite ja materjalidega maalrid.

[maaler41]

Mina pole mingitest reeglitest kinni pidanud.Liivapaberi jämedus sõltub ikka viimasest pahtlist.vahest on see kõvem pahtel,vahest pehmem.Vaatama peab ikka,et pind ilusti sile jääks,et ei tõmbaks seina liivapaberiga triibuliseks.Mõnele pahtlile sobib 120ne,mõnele 150-180ne. Siin spetsialiste lugedes tundub,et teil omal polegi pead otsas...Paljud asjad sõltuvad ikka konkreetsest pinnast,mitte ettekirjutusest,kuidas keegi viimati lihvis.
Võrkteibile pole ma oma 5aastase staazi jooksul kordagi pahtlit alla pannud...Kui keegi suudab tõestada,et see on vajalik...muudan oma harjumust...Siiani pole pretensioone olnud. Eks see liim ikka ongi sinna taha töö mugavamaks muutmiseks mõeldud...

[euromaaler]

Vaesed maalriôpilased, vôi paberlint märjaks. Minuteada on see tehnoloogiarikkumine, aga täpselt ei tea. Kui on perforeeritud paberlint siis jääb ikka kinni kûll lintimispahtliga.
Kui kunde paberlinti ei nôua, siis panen mina vôrku,- lagesid rôômsam teha ja suurem tootlikus.
Kui nôutakse paberlinti , siis otsa JÄTKUkohtadesse panen ikka vôrku. Paberlint jääb ju faasi olemasoluta kôrgem.
Vôrku kasutades saab esimese kihina kasutada kiirkuivavat segu, siis pahtel peale ja juba järgmine päev saab krunt/värv selga.
Samamoodi saab effektiivselt kiirkuivava seguga paberlintida, kui see LIIMIDA seina (mitte PVA). struktuurtapeedi liimiga.
Anname oma tööle garantii ja lintimisega pole veel 20 a jooksul kundedega probleemi olnud. Tootja reegleid ei tasu sôna- sônalt vôtta, nad ju kôik suunatud enda materjalide mûûgi suurendamiseks môeldud
ilusat kevadet!

[maaler41]

Lõpmatu teema vaidlemiseks! Mina laidan paberlindi täielikult maha! ja ma ei saa aru,miks koolis õpetatakse,et võrk ei kõlba kuhugi! Kui teha vuugid õige pahtliga,on võrkteip väga hea ja hiljem pragusid või parandusi palju lihtsam parandada.Pole vaja mingi veega solberdada.hoiad kokku nii enda,kui kliendi aega! Asjad arenevad,minge nendega kaasa!!

Nüüd on siuke koht,et pean hakkama endale vastu rääkima.Lähen firmasse tööle,kus kasutatakse ainult paberlinti vuugi armeerimiseks.Sellel firmal on kogemus,kus pea terve kortermaja on tulnud ümberteha,sest võrguga armeeritud vuukidesse tulid praod.Niiet nüüdseks on võrk keelatud!! Lasen aga saba norgu ja hakkan pusima.Õnneks olen seda tööd ikka ennekah teinud ja siit foorumist kah palju nõuandeid saanud!Mina kavatsen lindi ikka märjaks teha,siis ikka paremini haakub pahtliga ja ei kuiva nii kiiresti!edu!!

[Urmas]

Maaler41-le
Kõigepealt,ära võta seda minu praegust postitust targutamisena, aga arvestades sinu töömeetodite kirjeldust vuukide teipimisel, sul vedas, et sina ei pidanud olema see, kes ilma rahata oleks pidanud kogu oma töö ümber tegema. Oleks see firma kohe algusest peale teinud paberteibga, oleks saanud vaieldada, aga see on jällegi üks suur "oleks". Ma olen vist kogu aeg püüdnud selgitada, et tehke võimaluste piires vastavalt tootejuhistele ja teil ei teki probleeme ning kui tekivadki, siis ei ole vähemalt sina selles süüdi ja saad ümbertegemise eest raha küsida, muidugi iseasi, kas makstakse. Eks see vaidlemine ja kellele õigus jääb, oleneb juba ülemuste tarkusest.
Eh, ära nüüd nii korralikuks ka kohe hakka, et pead teipe märjaks tegema, piisab kui tõmbad korralikult ilma mullideta vuuki ja peab kinni küll. Kui paberiga tegemise uuesti ära õpid, siis näed, et see polegi korralikult võrguga tegemisest (pahtel alla võrk sisse suruda ja uuesti pahtel peale), mitte sugugi aeglasem tegevus. Edu sullegi!

[Urmas]

.....
Kui nôutakse paberlinti , siis otsa JÄTKUkohtadesse panen ikka vôrku. Paberlint jääb ju faasi olemasoluta kôrgem.....

Ja mis imeõhuke võrk sul on, et kipsi pinnast kõrgem ei jää? Hajutada tuleb nii või naa.

[Lubja-kas]

Kui vannitoas teen kipsi vuugi vetonit VH pahtliga, siis kas kasutan paberi- või võrgulinti?

[Urmas]

Üldiselt võiks vannitoas teha võrkteibiga, sest vannituba on siiski niiskem ruum ja paberteip ikka mingil määral võib seal mängima hakata. Kui seinad lähevad plaadi alla, siis vuukidele kleebitakse nagunii kangariba hüdroga.

[aim179]

Mina kasutan suurem osa võrkteipi, kui just klient ei taha paberit.Sest olen teinud mõlemaga ja ei saa öelda, et paber tugevam oleks pigem vastupidi. Kuigi jah Urmasr-l on õigus millegi pärast saad sa siis vastu pead kui praod tulevad ja oled kasutanud võrkteipi.Kuigi endal on olnud just suuremad jamad kui olen paberiga teinud.Ja märjaks ei pea ka tegema veel vähem liimi sinna lisama.

[Lubja-kas]

Tuleb nii plaat kui ka värv. Ehitan uut ruumi. Üks sein oli ennem mingist tselluvilla ja/vist kipsiga kokkupressitud plaatidest, ilma pahtli vuugita. Neile pelgasin võrku panna kuna kartsin, et jääb liiga paks. Uue kipsi vuukidesse panen siis võrgu. Tänud!

[euromaaler]

[quote="urmasr"][quote="euromaaler"].....
Kui nôutakse paberlinti , siis otsa JÄTKUkohtadesse panen ikka vôrku. Paberlint jääb ju faasi olemasoluta kôrgem.....[/quote]

Ja mis imeõhuke võrk sul on, et kipsi pinnast kõrgem ei jää? Hajutada tuleb nii või naa.[/quote]

Tere Urmasr,
maalrid kasutavad ikka standardvôrku. Kui vôrdled paberi ja vôrgu paksust, siis enamik inimesi näeb vaatluse tulemusel nende paksuse vahe. Maalrid on märganud ka, et tasasele pinnale vôrku pannes on see eelis, et vôrgu alla pole vaja panna pahtlit. Paberi alla pannakse pahtlit(vôi liimitakse vahest), mis omakorda tôstab paber+pahtel kôrgust pinnast.
Seepärast panevad kôik mu kolleegid faasimata kipsile vôrku. Faasitud vakku aga paberit.
Teatud renoveeringud vôib teha ka aint vôrguga, näitex kui puudub tellija nôue paberlintida.
Loodan, et minu seletus oli piisav ;=)

Teemaalgataja vôib ju edasi tegutseda nii, nagu ta tegi enne. Kui nii saab kvaliteetsem ja töötavasid ei rikuta, milles siis probleem? Vaevalt , et maalriôpilane ettevôtja on, et peab kasumit koguaeg tegema. Alguses ôpitakse kvaliteet siis ôpitakse kiiresti tegema. Peaasi, et tööst rôômu tuntakse

PS. paberi veest läbilaskmine on tehnoloogia rikkumine. Ma ei tea, miks Eestis môned maalrid nii ikka veel teevad. Minu kolleegid (väga harva, kui vaja on) tôstavad paberlindi niiskustaset nii, et panevad lindid ööseks märja zvammiga kilekotti/suletud anumasse.

[jan]

Muide, ma nägin eile poes müügil Knaufi klaaskiudlinti mis on 50mm, ehk tavalise paberlindi/võrgu laiune. Ma konkreetset toodet pole proovinud, küll aga olen varasemalt lõiganud 10cm laiuse Kiilto klaaskiudteibi (hüdroisolatsiooni jaoks mõeldud) rulli pooleks ning kasutanud seda probleemsetes kohtades. Erinevalt võrgust on klaaskiudlint väga tugev ning erinevalt paberist nakkub see pahtliga kindlalt ka amatööri käes.

Tegin enne proovitükid, kus pahteldasin ühest otsast 15cm ulatuses kinni nii võrgu, paberi, klaaskiudlindi jupid, teise otsa jätsin lahti, et saaks sikutada. Paber tuli terves ulatuses üsna kergelt lahti, ainult osaliselt rebenes (kusjuures pahtlikiht ei jäänud liiga õhuke ning tegin korralikult, et mulle alla ei jääks). Võrk rebenes kohast kus algas pahtlikiht. Suure sikutamise peale sain ka klaaskiudteibi katki selliselt, et rebenes piki lindi kihti ehk alumine kiht jäi ikkagi pahtlisse kinni. Pahtliks oli Vivacolor J ning plaadiks tavaline Gyproci GN.

Õnneks on praeguseks minu pahteldamised suuremas osas pahteldatud, kuid edaspidi ilmselt pole küsimust, mis linti kasutan, kui enam kilplase kombel rulli pooleks lõikuma ei pea. Igapäevaselt maalritöödega tegelevad inimesed muidugi pööritasid selle peale silmi, kui neile sellest rääkisin.