toruküte seina

[sashaobrok]

Klõpsisin siin veidi pilte ja ennäe imet, pandud on küttetoru vertikaalis seina: http://passivehouse.blogspot.com/2008/0 ... ystem.html
Ei tea mis imejõud see neil sealt need õhumullid küll välja lükkab või olen mina millestki valesti aru saanud?

[ho]

Tal vee paak peab olema kusagil kõrgemas kohas,mida pole näidatud.

[usr1]

Õhu mulllid saad välja survestades iga kontuur eraldi.

Ühes majas lihtsalt ei läinud põrandaküte soojaks .
Võtsin kollektorist pealemienva otsa lahti ning lasin tagasivoolust ringig ära.
Iga kontuurist ca poolämbrit vett ja saingi kõik kontuurid ilusti tööle.
usun, et midagi sarnast.

[sashaobrok]

Ahaa.. siin see nipp vist ongi jah.

[renke]

Oot, nipp on... milles?

[Urmas]

Äkki keegi selgitaks küttevaldkonnas minusugusele juhmile selle torude seintele paigutamise mõtte? Ei tonka kommentaarides kirjutatud inglise ja hieroglüüfide keelest nii perfektselt aru, et saaks taolisele meetodile pihta.

[veteran]

Torude seinale paigaldamise point on selles, et seinast tehakse "radiaator". Põrandaküte on põhimõtteliselt suur radiaator horisontaalis. Seinaküte on hakanud levima päris jõudsalt kesk- ja lõunaeuroopas just renoveeritavate hoonete puhul kus põrandakütte paigaldamine on raskendatud. Põhjamaades see väga levinud pole välja arvatud suuremate peegelseinte puhul e. peegelpind ei "higista" . Suurematest Euroopa tootjatest on seinakütte lahendused olemad Viega-l, Uponoril, Rehaul jne.

[Külaline]

Nojah, radiaator radiaatoriks, aga piltide pealt on torude pikkus nagu suurem võrreldes horisontaalse paigutusega. Kui põrandale ei saa, siis on arusaadav, kuid tundub kuidagi ebapraktiline põrandakütte soojajaotusega võrreldes, aga noh, ei ole mina pädev seda otsustama. Tänan info eest!
Urmasr

[miq]

mingis ehitussaates paar aastat tagasi kohtasin ka sellist lahendust,
põhiline argument seal oli minuarust see et küljepealt tulev soojus on "loomulikum" kui põrandasoojus,
konkreetses saates kasutatti veel saviseinu akumulaatorina.

[Katlakütja]

Sellise paigalduse korral on probleemid juba eos ette planeeritud.
Kõige suuremaks vaenlaseks on siiski õhk, mis koguneb esimese ülestuleku kohale. Et seda õhku sealt kätte saada, tuleb näha päris tugevat vaeva.
Kui toru seina panna, siis paigaldadahorisontaalsete lõikudena nii:

Kood: Vali kõik

VÄLJA
I
-----------------------------------------------------
                                                    I
-----------------------------------------------------
I
-----------------------------------------------------
                                                    I
-----------------------------------------------------
I
-----------------------------------------------------
                                                    I
                                                SISSE

Nii paigaldades saaks õhu vähemalt süsteemist välja.

[sashaobrok]

No seda minagi, et nii ju ei saa teha nagu seal pildil tehtud oli..

[Katlakütja]

No seda minagi, et nii ju ei saa teha nagu seal pildil tehtud oli..

Njah, siis saab, kui see oleks nn vannitoa siugtoru, mis lõpeb segistiga

[Külaline]

No seda minagi, et nii ju ei saa teha nagu seal pildil tehtud oli..

Saab, Sahsa........,saab nagu sa piltidelt nägid(vist ei ole fotomontaaž), aga iseasi, kas see tööle hakkab.
Urmasr

[dumbuser]

Kui sinna suure survega vesi sisse lasta ja see liikuma panna siis algul saab selle õhu sealt peaaegu välja. Aga töö käigus koguneb ta tagasi. Mingil ajal peab siis uuesti õhu ära korjama. Kui vee asemel panna mingi selline vedelik (võimalik, et on isegi olemas olemas, hind on muidugi iseküsimus) mis selle õhumulli enda külge "kleebib" ja siis kuskil mujal ennast sellest õhust "vabastab" oleks muretu. Samas, kui see vesi seal üsna suure hooga liigub, siis peaks ta kah suurema osa sellest õhumullist sealt kaasa haarama. Läbipaistva aiavooliku ja tavalise trassisurvega (kuskil 4 bar) saab jälgida kuidas õhumulli torust välja "aetakse" aga siin tekibki see olukord, et kui suure kiirusega see vesi seal lõpuks liigub.

[Katlakütja]

[quote="dumbuser" Läbipaistva aiavooliku ja tavalise trassisurvega (kuskil 4 bar) saab jälgida kuidas õhumulli torust välja "aetakse" aga siin tekibki see olukord, et kui suure kiirusega see vesi seal lõpuks liigub.[/quote]

Rõhuvahe peab olema 4 bar. Ehk toru ühes otsas manomeetriline rõhk 4 bari ja teises otsas 0 bari - ehk minu eelnevas postituses toodud segistinäide. Samas tekitab see "mulliralli" päris kena müra.
AGa seinaküte tuleb kenasti kaardistada, muidu on pildi seina panekuga hiljem üllatusmoment.

[vaaderman]

õnne peab olema
kaart kaob nagunii ära

[trumm]

samas saviseintega öko- ja passiivmajades on see austrias ja saksamaal päris laialt kasutatav lahendus.

[xxNIMETUxx]

täna käisin TÜ kliinikumi uuel peamaja juurdeehitusel seinakütet õhutamas. kasutusel siis opi tubades. ehituse käigus paigaldatud ja õhutatud ning nüüd 16 ruumist 5 ei töötanud korralikult. miks paigaldati selline lahendus, seda ma teada ei saanudki. oma loogika ütleb, et radikad keerutavad liialt õhku bakteritega äkki ja põrandalt lihtsalt aurab äkki mingi jama ülesse.
ise ka suht kaugel sellest seinaküttest aga tööle ta hakkas.

[võhik]

Vanasti oli hüdroforide puhul probleem ikka selles, et õhk lahustus vees ja õhupadi kadus ära.
Mida kõrgem temperatuur, seda kehvemini õhk vees lahustub - seega seinas (kus vesi tegeleb jahtumisega) ei tohiks mulle tekkida - ikka pigem katlas. Seega õhu eraldamine peaks olema ette nähtud kohe peale katelt...

[Külaline]

Vanasti oli hüdroforide puhul probleem ikka selles, et õhk lahustus vees ja õhupadi kadus ära.
Mida kõrgem temperatuur, seda kehvemini õhk vees lahustub - seega seinas (kus vesi tegeleb jahtumisega) ei tohiks mulle tekkida - ikka pigem katlas. Seega õhu eraldamine peaks olema ette nähtud kohe peale katelt...

Aga kui seina sees tuleb õhk hoopis vee seest välja. Mis siis saab?