Teise korruse kütmine eramajas

[madis64]

Jajah.. teised tõmmavad mopiga laupäev põranda üle.

No nii, hakkame juba elule lähemale jõudma .

Et tegelikult on ju nii, et vahepeal seda tolmukest ikka põrandale koguneb - ja mõnda inimest selle tunne palja talla all ei sega, mõni aga ei pea seda elu vältimatuks koostisosaks (nagu ka pidevat "valvemopitamist").

Sina käid ja tassid vaipu ja nuuskad musta tatti..

No ei ole see pisike askeldus mind seni veel ära tapnud, pigem aitab immuunsüsteemi töökorras hoida.

[trumm]

kui väljas oli -25, siis põrandasse lasin +25. milles probleem, ma ei saa aru?

madis64 kirjutas: Sel hetkel, kui sa paar postitust eespool lasid +23...+25 põrandasse, oli väljas umbes 8 kraadi külma. Nüüd kribad, et -25-ga lased samuti ainult +25 - natuke raske uskuda, kuid pole otseselt minu mure.[/i]

---------
mis mõttes???
ma ei tea, kas keegi tõepoolest ei saa aru või ei taha tema aru saada? ma olen TERVE TALV OTSA lasknud põrandasse 23-25 kraadi (mitte sellelsinatsel sekundil, kui ma toda kõnealust kommentaari kirjutasin!). kustkohast sa loed välja, et ma hoian ühte kätt läpaka klaveril ja teist põrandakollektoril ja muudkui krutin?

põrandasse lastav temperatuur ei pea olema alati kõrgem, kui väljas külmem. kui maja korralikult soojustatud (aeroc ecoterm ilma muu jamata) ja hästi ehitatud, siis lihtsalt sellest jätkub. põranda soojuskandjaks olev betoon annab soojuse endast ju ära! ja sellest sõltuvalt muutub/ei muutu tagasutva vee temperatuud. ja omakorda sellest sõltuvalt katel kütab kas harvem või sagedamini, automaatika reguleerib seda. aga temperatuur põrandas on ikka sama. võib-olla, kui väljas oleks olnud -35, oleks jahedam olnud, ei oska kommenteerida.

toas üsna stabiilselt + 21 (ei salli ülemäära sooje ruume, hakkab tervisele).

[trumm]

et siis kui inimene tõmbab niiske lapiga oma põranda puhtaks, siis on see "valvemopitamine". aga kui teeb seda tolmuimejaga, siis on "pisike askeldus" ja "kasulik immuunsüsteemile"

lahedalt selektiivne suhtumine, midagi pole öelda

[madis64]

..kustkohast sa loed välja, et ma hoian ühte kätt läpaka klaveril ja teist põrandakollektoril ja muudkui krutin?

Mis ma ikka oskan öelda - nii rumalasti ma mõelda lihtsalt ei oska (tavaliselt seab temperatuuri automaatika).

Ainult huvitav võiks olla teada, kui paljud põrandaküttega majade omanikud sama heas seisus on, et üle 25 kraadi põranda temperatuuri tõstma ei pea.

Ning ei, ei pea mulle siin näiteid tooma hakkama - nagu eespool kribasin, on valikuvabaduse väärtustamine maitseasi.

[madis64]

et siis kui inimene tõmbab niiske lapiga oma põranda puhtaks, siis on see "valvemopitamine". aga kui teeb seda tolmuimejaga, siis on "pisike askeldus" ja "kasulik immuunsüsteemile"

Oeh, asi on sageduses, mitte nimetuses ...

[aru]

Ainult huvitav võiks olla teada, kui paljud põrandaküttega majade omanikud sama heas seisus on, et üle 25 kraadi põranda temperatuuri tõstma ei pea.

Loe tähelepanelikult, trummi 200 m2 elamine on radikaküttel, põrandaküte on tal 50 m2. arvestades mainitud temperatuure, pakun et põrandakütte vee temperatuuride vahe on ca 2 kraadi, kahtlen kas siin ikka on tegemist kütmislahenduse näitega.

[madis64]

Lugesin, lugesin veel korra - trummi ruutmeetreid ei eespool mitte kuskil (ainult et esimest korrust kütab põrandaküttega, teist radiaatoritega).

Lisaks veel arvamine, et "aga temperatuur põrandas on ikka sama. võib-olla, kui väljas oleks olnud -35, oleks jahedam olnud" - kui energiavoog läbi seinte on ikkagi sise- ja välistemperatuuride vahest sõltuvuses, siis ei saa see "ikka sama temperatuur" põrandas kuidagi ruume ühtlasel temperatuuril hoida, mis küttesüsteemi ülesanne tavaliselt on.

[trumm]

no ma ei tea, mul on enam-vähem ühtlaselt ca 21 kraadi. ja kuna jalutan katlaruumist ka igal õhtul läbi, siis vaatan ka küttevee temperatuure.

tegelikult on ca 75m2 alumisest korrusest põrandaküttel. radikad siis 2 korrusel ja 24 m2 esimesest korrusest.

[tkko]

tegelikult on ca 75m2 alumisest korrusest põrandaküttel. radikad siis 2 korrusel ja 24 m2 esimesest korrusest.

Siin ilmselt ongi vastus- radiaatoritel on termostaatpea ja see hoiab su toasoojuse 21 kraadil, mitte jahe põrandaküte.

[trumm]

misse?
et siis maja ühes nurgas olev eraldi ruum hoiab soojana 8 põrandaküttel olevat eraldi ruumi???
vägev!
miks ma siis üldse seda põrandakütet panin.. oleks pannud paar radikat ühte kinnisesse ruumi ja need oleks kõik ülejaanud 75m2 eraldi ruume ka soojad hoidnud...

--

järeldus: inimesed on harjunud väga kehvasti ehitatud ja soojustatud majadega, sellele lisandub põrandakütte tööpõhimõtete mittetundmine.. ja tulemused ongi just sellised, nagu nad on.

[2korda2]

trumm, sa kas
a) ajad pada
b) riist, millelt tempi jälgid on katki
c) ruumid kütab tegelikult soojaks miski muu (kas need 2 radikat või küpsetav perenaine vms)

Lihtne küsimus - kas küttekulu oktoobrist alates on muutunud? Kui jah, siis järelikult ka põrandasse mineva vee temp.

[trumm]

2korda2
küttekulu on loomulikult muutunu!
aga põrandasse mineva vee temp mitte. KUI sa põrandakütte ja füüsikaga veidi kursis oled, siis peaks ju ära jagama, et juhul, kui välistemperatuur läheb külmemaks, siis juhtub järgmine (püüan teha puust ja punaseks, muidu mõni loeb jälle üle rea ja lähtub minu konkeetselt mõõdetud tulemuste kohta ikka hüüdest "ei usu"

1. ruumi temp langeb
2. selle tulemusena antakse põrandakütteveest rohkem soojust ära
3. selle tulemusena tagastuva vee temp langeb
4. selle tulemusena langeb põrandassemineva vee temp
5. järelikult tuleb ventiiili reguleerida e konkreetsel juhul avada - ET SÄILIKS PÕRANDASSEMINEVA VEE TEMP 25C
6. et säilitada ruumi temperatuuri (tingimustes, kus soojakandja e vesi annab rohkem sooja ära, mille tagajärjel, nagu me veendusime punktis 3, langeb tagastuva vee temp), peab katel sagedamini kütma. seda põhjusel, et tagastuv vesi läbib katelt ja katel jahtub rutem.
7. seega kütab katel sagedamini (püüdes säilitada põrandassemineva vee endist temperatuuri - ehk meie näites 25C)
8. selle tulemusena - oo heureka - kulub kütet rohkem!

ehk kokkuvõttes: ega kütet ei kulu rohkem seetõttu, et küttekeha (põrandaküttevesi, radikas) oleks kuumem... vaid seetõttu, et vajaliku temperatuuri säilitamiseks tingimustes, kus suurem hulk soojust antakse ruumi ära, peab katel sagedamini kütma.

ega mul ei ole radikad ka sugugi soojema peale keeratud kui novembris... lihtsalt sellesama temperatuuri hoidmiseks tuleb sagedamini katlal ennast käivitada. automaatika ju reguleerib temperatuure... ja toaradikate termostaadid on mul ikka samas asendis kui oktoobris - novemrbis -kruttimas ma neid üldiselt väga ei käi (võrreldes suvisema ajaga käin jah, aga see on juba hoopis teine teema)

[2korda2]

trumm,
mina lõpetasin mate-füüsika eriklassi 94-ndal, võibolla tõesti on sellest ajast füüsikas midagi pöördelist sündinud
Seleta palun vaimust vaesele, kuidas annab põrand rohkem soojust ära ruumile, kus tempratuur ei muutu (sinu väide!) olukorras, kus põranda enda temperatuur ka ei muutu (samuti sinu väide!).

[madis64]

Hea küll, teeme nüüd vahekokkuvõtte:

- koolifüüsika kohaselt suureneb energiavoog läbi piirde (s.t. soojuskadu toast läbi seinte väliskeskkonda) temperatuuride vahe suurenemisel;

- kui eesmärgiks on säilitada sisekeskkonnas (toas) stabiilset temperatuuri (see ju võiks nagu küttesüsteemi põhiülesanne olla?), tuleb sisekeskkonda ajaühikus rohkem energiat anda (et kompenseerida suurenenud energiakadu);

- koolifüüsika kohaselt saab see toimuda juhul, kui kütteelemendi ja sisekeskkonna temperatuuride vahe suureneb.

- kütteelemendi ja sisekeskkonna temperatuuride vahe suureneb juhul kui küttelemendi temperatuur tõuseb või sisekeskkonna temperatuur langeb.

Sisekeskkonna temperatuuri langus ei ole aktsepteeritav - sel juhul on küttesüsteem vigane ega täida oma põhieesmärki.

Järelikult peab kütteelemendi temperatuur tõusma.

m.o.t.t.

[timberhoff]

Mul 140m2 maja.Esimesel korrusel on ahi keset maja ja kamin.Soe läheb trepiaugust teisele korrusele.Teisele korrusele on paigaldatud ka elektriradiaatorid,mida ei ole veel sellel talvel kasutanud.

[Külaline]

m.o.t.t. näh! Selles ruumis pole ju võimalik elada, kui ruumi temperatuur on nii külm, et jahutab tagastuva vee temperatuuri tavalisest rohkem maha. Ikka küttevee temperatuuri tuleb tõsta ja sellest tulenevalt ka tavalisest rohkem/tihedamini kütta.

taastaja

[madis64]

Ikka küttevee temperatuuri tuleb tõsta ja sellest tulenevalt ka tavalisest rohkem/tihedamini kütta.

Oma arust ma seda üsna selgelt väitsingi - kas sa ei peaks mitte trummile "näh!"-tegema?

[trumm]

te tehke omavahel seda nähi
ma ise tean, et ma lasin sügisel põrandasse sama temperatuuriga vett nagu ka praegu. midagi tõestada mul vaja pole - mul on maja soe ja 200m2 küttekulu oli jaanuaris 700 kg puidugraanuleid. kui see ka füüsikaseaduste vastu nii peaks olema - mul pole vahet

kuigi ma ise olen veendunud, et asi ei ole AINULT küttevee temperatuurist, sest katel soojemal ajal kütab ikka palju harvemini kui väga külmade ilmadega. samas ei ole ma tõstnud ei põrandasse ega ka radikatesse mineva vee temperatuuri! radikatesse läheb 50C vesi (ja radikate termostaadid on sõltuvalt ruumist 2-3 peal (5 täisasendid võimalik), seega radika temperatuur ei ole ka maksimum. muide, ma ie ole ka katla enda temperatuuri tõstnud - see on aastaringselt 60C.

[taastaja]

Intelligentne süsteem siis, pole midgi öelda. Ma pidi küll seda käsitsi juurde kruttima.