Betoonplaadi valamine

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 207
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 05 Aug 2019, 22:52

kunn24 kirjutas:
05 Aug 2019, 09:35
Kas sellest aru saad, et ogaplaadi ogad on täiesti naelalaadsed?
Jah saan ikka, ma ei pea selleks tarku raamatuid uurima, et aru saada, et ogaplaat hajutab koormuse ülekannet paremini. 5 mm naelega võib puidu päris kergelt lõhki lüüa.

Tänasest päevast niipalju, et ikkagi päris valmis ei jõudnud, muid asju viskas liiga palju vahele. Klõpsasin siiski paar pilti, kuigi ühest otsast jäi veel natuke teha.
IMG_0605.JPG
IMG_0606.JPG
Homme on aga kindlasti valmis ja siis tuleb kiirelt teed sisse tegema hakata betooniautole ning natuke nuputada, mida seguauto mehele öelda, et kui küsib, misasi sinna tuleb. Põhiline , et hoiaks ilma, muidu võib betooniauto kinni jääda ja siis on jama kui palju.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 207
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 06 Aug 2019, 01:21

abe kirjutas:
02 Aug 2019, 05:14
abe kirjutas:
22 Juun 2019, 12:13
T25 kirjutas:
13 Juun 2019, 10:39
Pane nüüd siia viide, kus on kirjas norm välipeldiku ehitamisel nõutava minimaalselt kahekordse armeeringu kasutamise kohta.
Ühest küljest jääb see plaat küll meetrijagu maapinna alla, kuid teisest küljest on praktiliselt maapinna juures sellega tasa
Ebaühtlane plaadi aluse külmumine võib plaadi viltu tõsta. Lahenduseks teine reguleeritav/automaatselt reguleeruv betoonplaat alumise plaadi peale.
Talvel tõuseb see igavesti kujupüsiv plaat Sul viltu, hakka mõtlema seinte kujupüsivuse probleemile....
Väga õige tähelepanek, mis pani järgi mõtlema. Siiani olen rohkem mõelnud ainult alumise plaadi "mängimise" peale, kuid vaadata tuleb tervikut ning füüsikaliselt asja läbi mõeldes ning lahti mõtestades ma saan nüüd aru, et kui näiteks plaat tagumisest otsast kerkib 10 cm külmakerke tõttu ning eesmine ots, mis on 1,2 m maa all, ja kus külmakerget ei teki, siis ülemine ots tahab plaadi kerkimise korral liikuda vastavalt ettepoole, kuid kui vastas on tihe tagasitäide, siis ta seda teha ei saa, ning tulemuseks ongi see, et kuskilt peab midagi järgi andma. Ainus lahendus , mis 100% töötaks, oleks kogu kupatuse monoliitne valamine. Minu planeering näeb aga ette alumise ja ülemise osa sidestamist kerge kõrgendusega( 6cm kõrgus ja 10 cm laius) , mis jääb monoliitselt valatud betoonist seina sisse, nii et tekib justkui tappühendus puidumeeste keeli. Ilmselgelt ülemise ja alumise osa vaheline betooni nake ei pea vastu sellisele külmakerkele ning selle koha pealt murrab ülemise osa alumisest lahti. Kui hullusti, seda ma ei oska ausalt öeldes arvutada või ette kujutada, kuid nõrk koht see ühendus olema saab. Kogu kupatuse monoliitne valamine on minu jaoks üle jõu käiv ettevõtmine ning kogu üritus muutuks mulle vastumeelseks. Mulle meeldib, kui vahepeal saab mingi etapp tehtud ja siis jälle saab edasi toimetada. Ma natuke nuputan, kuidas sellest olukorrast välja tulla. Hetkel ainus mõte, mis pähe tuleb, liigub selles suunas, et maapinnaga kokkupuutuv osa ümber perimeetri mingit sorti pehmema penoga üle käia, mis siis puhverdaks tekkinud liikumisest tulenevaid jõudusid, kuid kas sellest piisab. Kui 2,1m plaat ühest otsast tõuseb 10 cm, siis minu loogika kohaselt 1,2 m sein liigub ettepoole ca pool sellest ehk siis 5cm. Palju siis tuleks seda penot panna, et 5 cm leevendust välja annaks? Igal juhul tõmbas päris tõsise piduri peale praegu see probleem.

ping
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 412
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 22 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas ping » 06 Aug 2019, 02:14

Madalama serva juurde laota peno väljapoole maha, siis on külmal pikem tee põhja alla pugeda.
Seinad peaks väljast poolt nagunii soojustusega katma, sest muidu "liigub külm" mööda betoonseina põhjaalla.
Kui kast on soojustatud, siis on lootust, et mant ka "raketiks" ei külmu. Maa seest tulev soojus aitab hoida tempi plussis.
:hello:

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 849
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 24 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 06 Aug 2019, 09:59

Välisperimeetrile võiks lisaks paigaldada küttekaabli.
Plaat on nii rauda täis, et tekib küsimus, miks sa kohe terasplaati kohale ei vedanud?
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 207
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 06 Aug 2019, 10:17

kunn24 kirjutas:
06 Aug 2019, 09:59
Välisperimeetrile võiks lisaks paigaldada küttekaabli.
Plaat on nii rauda täis, et tekib küsimus, miks sa kohe terasplaati kohale ei vedanud?
Not sure if serious. Sa ilmselt pole teemat kõike läbi lugenud, tegemist on klaasfiibersarrusega. Alguses oli plaanis kasutada roostevaba armatuuri, kuid selle hind on 3.5-4 x kõrgem klaasfiibersarrusest. Siit foorumist ma sain selle mõtte, kuigi alguses olin täielik vastane klaasfiibrile, kuna ma olen väga konservatiivne inimene. Miks mitte kasutada tavalist rauda? Sest tavaline raud roostetab ja eriti käimlakasti tingimused aitavad sellele kaasa. 30 aastaga pressib raudarmatuur betooni puruks, kuna paisub roostetamise käigus ca 4 korda ning tuleks jälle uus ehitada. Näiteid on palju, mis seda kinnitavad. Aiapostid, trepid jms kus raud on sees, on muredad 30-40 aastaga. Kõike seda aga ma olen siin varem juba mitmeid kordi selgitanud ja pikemalt ei peatu enam sellel teemal.
Madalama serva juurde laota peno väljapoole maha, siis on külmal pikem tee põhja alla pugeda.
Seinad peaks väljast poolt nagunii soojustusega katma, sest muidu "liigub külm" mööda betoonseina põhjaalla.
Kui kast on soojustatud, siis on lootust, et mant ka "raketiks" ei külmu. Maa seest tulev soojus aitab hoida tempi plussis.
Väline soojustus muidugi rikub tagantvaates " loodusesse sulandumise " efekti. Kui peno maa alla jääks, siis oleks vastuvõetav peno paigaldamine. Küsimus on , kas annab efekti, kui laotada madalama serva äärde horisontaalne peno, see õrnalt mullaga ära katta , kuid tagumine ots jätta soojustamata. Samuti ülejäänud 3 seinale paigaldada vertikaalselt peno .

Urmas
autodidakt
Postitusi: 5969
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 130 korda
On tänatud: 209 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas Urmas » 06 Aug 2019, 14:47

T25 kirjutas:
06 Aug 2019, 10:17
Miks mitte kasutada tavalist rauda? Sest tavaline raud roostetab ja eriti käimlakasti tingimused aitavad sellele kaasa. 30 aastaga pressib raudarmatuur betooni puruks, kuna paisub roostetamise käigus ca 4 korda ning tuleks jälle uus ehitada. Näiteid on palju, mis seda kinnitavad.
Pärnu vana(kesklinna) sild on betoonist ja täis rauda. Avati 1956 aastal. 1992 aastal renoveeriti katet. Seega on sild vastu pidanud juba 63 aastat ja millist koormust saab. Hetkel ehitatakse Tallinn-Pärnu maanteel, Kernus, viadukti. Näen 2x päevas, et ehitatakse betoonist ja raudarmatuuriga. Kas sa tahad väita, et 30 aasta pärast ehitatakse uus viadukt? Näiteid üle Eesti on palju. Ole nüüd ikka mõistlik, aga see on vist liiga palju soovitud.
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3356
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 57 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas dumbuser » 06 Aug 2019, 16:22

Ega see peller pole mingi sild mida igaüks teha oskab.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 207
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 06 Aug 2019, 23:11

Kiire kommentaar tänase päeva saavutusest. Viimast viit varrast sidusin pool päeva, niivõrd kobelco oli ees sidumisest, kuid tehtud ta lõpuks sai. Paar klõpsu ka tulemusest.
IMG_0623.JPG
IMG_0624.JPG
Nuputasin täna ka siis seinte kujupüsivuse probleemi üle veel ja ega muud lahendust ei näigi olevat, kui tekitada penoga puhverdav kiht. Hetkel eeldan külmakerke suuruseks ca 10cm ja sellest tulenevaks seina liikumist ülemisest otsast ca 5 cm. Selge on see, et peno kiht peab olema päris paks, et tekiks elastne puhver. Kõhutunde järgi peaks viiest 5 cm paksusega penost enam vähem piisama. Penokihid paigaldaks mingi elastsema vahuga nt soudali flexifoam ja vahuga kokku ei hoiaks, et tekiks veel ka vahu poolt puhverdav efekt. Ehk siis vaht hoiaks penoplaate juba ise üksteisest natuke eemal ning surve korral läheneksid plaadid üksteisele ning kui päris kokku surub, siis ka peno plaadid deformeeruksid natukene ja võtaksid osa deformatsioonist enda kanda. Loomulikult tuleks nii alt kui ülalt vahuga korralikult kinni lasta, et sodi ei hakkaks vahele korjama ning filterkangas ka kõigele korralikult peale samal eesmärgil. Filterkangale hiljem võib õrna kihi mulda peale panna, et kangas ja peno ära peita. See väike kiht ei tohiks liikumist takistada, isegi kui talvel läbi külmub. Kokkuvõttes võiks öelda, et ma poleks ise iialgi uskunud, et mul tuleb penot ja filterkangast kasutada selle projekti puhul , kuid midagi teha ei ole. Igal juhul tänu härra abe-le, kes probleemile tähelepanu juhtis. Kui päris aus olla, siis see peno ja kanga värk tegelikult rikkus nüüd asja veidikese ära minu jaoks, kuid nagu ma juba ütlesin, siis midagi teha ei ole.

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1201
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 13 korda
On tänatud: 21 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas pikk88 » 07 Aug 2019, 08:40

Aga plaadi keskosas sul millegipärast diagonaalne sarrus puudub. Kas sa seda ei pelga, et sealt keskelt sul plaadi pooleks murrab aegamööda?
Torutööd Tartus 56 932 898

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 849
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 24 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 07 Aug 2019, 09:08

Kõhutunde järgi peaks viiest 5 cm paksusega penost enam vähem piisama.
Kas su kõhutunne seda ohtu ei määra, et see (peldik) võib kevadise lumesulamisega ära ujuda? Paks vahtplast toimib ujukina siis.

Nagu eespool Pikk kirjutas, et moment plaadis on kõige suurem keskel, sinna tuleb kõige rohkem vardaid toppida.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 207
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 07 Aug 2019, 11:10

pikk88 kirjutas:
07 Aug 2019, 08:40
Aga plaadi keskosas sul millegipärast diagonaalne sarrus puudub. Kas sa seda ei pelga, et sealt keskelt sul plaadi pooleks murrab aegamööda?
Ma mõtlesin ise ka selle peale. Ma kasutasin teavet kandvatele seintele toetuva plaadi kohta ning kandsin selle üle maapinnale toetuva plaadile. Ei hakka enam rohkem midagi muutma, nagunii on asi kergelt p.. läinud selle puhvri pärast, mida ma tegema pean. Esialgne plaan oli teha absoluutselt edasist hoolet mittevajav rajatis.
Kas su kõhutunne seda ohtu ei määra, et see (peldik) võib kevadise lumesulamisega ära ujuda? Paks vahtplast toimib ujukina siis.
Mul on kõhutunne ikka päris täpselt paika loksunud aastate pikkuse kogemuse ja lugemuse tulemusena. Sul veidi on veel arenguruumi. Kõhutunde arendamiseks soovitan targad raamatud hetkeks kõrvale panna ja mõelda, nagu vanasti talupoeg mõtles, kui tarku raamatuid polnud.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 849
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 24 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 07 Aug 2019, 12:21

Vanasti ei pandud plaadi alla vahtplasti ja seda suurt polnudki. Pane siis kohe peldikule purjed ka peale või mootor külge, kui mere poole läheb.

Lisaks ma ei näe su peldiku plaadis Strateegilist Auku või plaanid plaadi peale ämbri paigaldada?
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 207
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 07 Aug 2019, 18:21

kunn24 kirjutas:
07 Aug 2019, 12:21

Lisaks ma ei näe su peldiku plaadis Strateegilist Auku või plaanid plaadi peale ämbri paigaldada?
Teen enam vähem selle näidise järgi. Istumise aluse koos auguga teen puidust.
http://www.clean-water-for-laymen.com/c ... oilet.html

Urmas
autodidakt
Postitusi: 5969
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 130 korda
On tänatud: 209 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas Urmas » 08 Aug 2019, 00:14

Vau! Äge! Vaat see on alles "inseneeria" tase! 6(kuus) lehekülge ühe kuiv-/välipeldiku ehitusest! ;) Kus T25 ja tema lähikondsed siiani kusel/sital käivad? Reostavad või väetavad loodust?
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 207
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 08 Aug 2019, 01:33

Urmas kirjutas:
08 Aug 2019, 00:14
Vau! Äge! Vaat see on alles "inseneeria" tase! 6(kuus) lehekülge ühe kuiv-/välipeldiku ehitusest! ;) Kus T25 ja tema lähikondsed siiani kusel/sital käivad? Reostavad või väetavad loodust?
Kiire google leidis ka 9 minutilise video, kuidas näiteks indias sedasorti peldikud peale lähevad. Minu peldik tuleb nats teistsugune, mulle see kükitamise teema ja eraldi pissi kogumine eriti peale ei lähe, kuigi see kükitamise variant pidi tegelikult kõige parem olema tervisele.

https://www.youtube.com/watch?v=CYqi86SW0g4

Pane tähele, et ühe aastaga oli sealkandis fekaal täitsa palja käega välja võetav ja põllule puistatav. Muidugi sealkandis on kuumus ka kõva ning kuivatab kiiremini. Minu peldiku lampkasti voluum tuleb suht jõhker( ca2x 2.5 kanti), nii et madalamat temperatuuri kompenseerib pikem aeg. Võimalik , et pean esimest korda alles 20 aasta pärast tühjendama ja siis edasi 10 aastase intervalliga, kuna tegemist on rohkem suvilakohaga. Ja ma olen korra juba kirjutanud, et hetkel on tavaline kaevatud auk ja peller ise vaevu tugede najal veel püsib. Mina pole seadust uurinud, aga kõhutunne ütleb, et see variant on tänasel päeval ebaseaduslik.
Võrrelge nüüd sellist praktiliselt palja käega välja võetavat huumust ja kuhugi maa sisse rajatud lampkastis olevat veest läbi imbunud läga, mida villkopaga lõks ninaotsas tühjendada vaja oleks.

Peldikuehitusest ka veidike. Tänane päev oli suhteliselt sajune ja eriti midagi teha ei saanudki. Selgus veel selline tõsiasi, et pean plaadi paksust tollise liistu jagu kasvatama, kuna tuli välja, et 3kordselt üksteise otsas olev armatuur, maapinna ebatasasus ja saematerjali mõõdust väljasolek( 30 cm asemel 29cm) lõi kaitsekihtide paberi peal arvestusse väikese vimka sisse ja kõige ülemisele kihile jäi kaitseks ainult 2-2.5 cm. Kuhugi need sentimeetrid kadusid , kuigi lasin alumist kihti ka veel allapoole, et ruumi teha. 7.5cm kaitsekihti, mida ma algselt arvestasin, ei tule kuskilt otsast välja. Nii et selles võtmes hakkab klaasfiiber juba ära tasuma, et saab reegleid lõdvendada. Kahele küljele jõudsin liistu ära panna, siis hakkas niimoodi sadama, et panin päevale punkti. Selle nädala jooksul valamine muutub ka natuke kahtlaseks, kui samamoodi tilgutamist jätkab. Vähemalt üks päev kuivamist on küll vaja, et maapinna piisavalt tahedaks tõmbaks betooniauto jaoks.

võhik
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 65
Liitunud: 01 Jaan 2010, 11:54
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas võhik » 08 Aug 2019, 13:48

Lippmaa:
“Jah, mul on ka aeg natuke sõna võtta. Esiteks – pole olemas taastuvenergiat ja kaduvenergiat, on olemas energia jäävuse seadus, mida koolis õpetatakse ja mõni võib-olla isegi õpib, aga kõik ei õpi ilmselt. Järelikult selline terminoloogia ise on ebaõige. Meil on tõeliselt mittetaastuvad energiaallikad on päike, seda me ei saa uuendada, ja maakera pöördeimpulss. Nüüd, tuuled ja hoovused on maakeral olemas ainult tänu sellele, et maakera pöörleb. kui ta oleks paigal ja ainult tiirleks ümber päikese, siis ei oleks tuuli, sest puuduks Coriolise jõud mis neid põhjustab ja ei oleks hoovusi, mis on tuulte poolt tekitatud – need suured hoovused nagu Golfi hoovus ja teised niisugused.
Järelikult iga energia jagu, mis me võtame tuulelt, võtame me tegelikult maakera pöörlemisenergialt, ja see on absoluutselt mittetaastuv ressurss, täiesti mittetaastuv, meil ei ole mitte mingit võimalust seda taastada, mitte mingisugust, ja huvitav on see et praegu me oleme peaaegu igal teisel aastal, viimasel ajal peaaegu igal aastal lisanud aasta pikkusele ühe sekundi juurde aastavahetusel. seda on kerge järgi vaadata, seda on alati meie uudisteagentuurid teatanud et jällegi lisati üks sekund juurde, tähendab järgmine aasta oli ühe sekundi võrra pikem.
Mida see siis tähendab, kas seda et maakera kiiremini hakkab pöörlema või aeglasemalt. Ma tahan lihtsalt juhtida tähelepanu sellele, et tuult käsitleda kui midagi jumalast antud ja igavest on täiesti vale, ta puhub ainult niikaua, kui maakera sama tempoga pöörleb, ja muud mitte midagi, ja seetõttu temasse suhtuda niimoodi ei saa. Tuulikud ei ole kuidagi nagu perpetum mobile.”
Lippmaa ajab siin kägu ja autoriteedi sõnu mitte kahtluse alla seada julgevad tõmbavad sellest krampi...
Tuuled ja hoovused oleks olemas ka mittepöörleva Maa korral, nad puhuks/liiguks ainult sirgjooneliselt.... ikka Päikese pool olevas punktis tõuseks soe õhk üles ja asenduks varjus jahtumisel allalangenud õhuga, mille tooks kohale tuul. Nii nagu päikesepaiste ei paneks seisvat Maad pöörlema, nii see ka ei saa pöörlevat Maad pidurdada.... vahet pole , kas see tuul hõõrub mere -, maa - või metsapinda või tuulikuid, ta teeb seda mõlemas suunas.
Teine asi on Kuu tiirlemisega ümber Maa.. see veab kaasa vett ja magmat ning selle hõõrdumise tõttu tekib soojusenergia ja kuna suletud süsteemi energia ei muutu, siis järelikult kukub Kuu ükskord Maale....

Veidi enne seda oleks muidugi päris huvitav.... Kuu vuhiseks vist korra tunnis 8 km /sek üle peade.... :jooma

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 207
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 08 Aug 2019, 14:27

Nii nagu päikesepaiste ei paneks seisvat Maad pöörlema, nii see ka ei saa pöörlevat Maad pidurdada.... vahet pole , kas see tuul hõõrub mere -, maa - või metsapinda või tuulikuid, ta teeb seda mõlemas suunas.
Täpselt sedasama ütlesin ka mina, et ühtepidi lükkab ja teistpidi pidurdab ning kokkuvõttes ongi summa-summaarum null. Ahjaa, siiski teoreetiliselt, kui oletada lihtsustatult , et näiteks maa oleks sileda pinnaga kera ning maakera ühest küljest ajada välja labad, mis hõõrdekoefitsienti suurendaksid ja teine poole jääks sama sileda pinnaga keraks madalama koefitsiendiga, siis hakkaks seisev kera pöörlema. Labad peavad aga automaatselt sulguma maakera sisse, kui pool pööret on täis ja uuesti avanema järgmise poole pöörde jooksul. Sedamoodi saaks seisva kera pöörlema panna, kasutades välist energiat päikeselt, mis realiseerub tuulena maa atmosfääris.

võhik
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 65
Liitunud: 01 Jaan 2010, 11:54
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas võhik » 08 Aug 2019, 14:59

Ei saaks, sest ka tuul ise pole mitte põhjus vaid on tagajärg - erinevate rõhkude tagajärg.
Kui sa tekitad erineva takistusega tuulekanalid, siis tekivad seal lihtsalt erineva kiirusega tuuled...

Saaks, kui varjata näiteks pool Maad ekraaniga, sest ka valgusel on olemas rõhk...
Aga siis tekib küsimus, mille külge see ekraan kinnitada ?

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 207
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 08 Aug 2019, 15:32

võhik kirjutas:
08 Aug 2019, 14:59
Ei saaks, sest ka tuul ise pole mitte põhjus vaid on tagajärg - erinevate rõhkude tagajärg.
Kui sa tekitad erineva takistusega tuulekanalid, siis tekivad seal lihtsalt erineva kiirusega tuuled...

Saaks, kui varjata näiteks pool Maad ekraaniga, sest ka valgusel on olemas rõhk...
Aga siis tekib küsimus, mille külge see ekraan kinnitada ?
Selge, ma vist saan aru, mida mõtled, et kiirem õhuvoolxmadalam koefitsient on täpselt sama , mis aeglasem õhuvoolxsuurem koefitsient. Olgu. Kas siis tõesti on nii, et ükskõik mis trikke päikeselt tuleva soojusenergiaga teha, pöörlema maad panna ei saa. Ma saan aru, kui räägitakse perpeetum mobilest, et see on võimatu, kuid antud juhul on tegu ju välise energiaga päikeselt.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 849
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 24 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 08 Aug 2019, 16:22

Coriolisi jõud ja kiirendus tee omale selgeks.

https://www.google.ee/search?q=coriolis ... rc=_&vet=1
Viimati muutis kunn24, 08 Aug 2019, 16:32, muudetud 2 korda kokku.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

võhik
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 65
Liitunud: 01 Jaan 2010, 11:54
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas võhik » 08 Aug 2019, 16:26

T25 kirjutas:
08 Aug 2019, 15:32

Selge, ma vist saan aru, mida mõtled, et kiirem õhuvoolxmadalam koefitsient on täpselt sama , mis aeglasem õhuvoolxsuurem koefitsient. Olgu. Kas siis tõesti on nii, et ükskõik mis trikke päikeselt tuleva soojusenergiaga teha, pöörlema maad panna ei saa. Ma saan aru, kui räägitakse perpeetum mobilest, et see on võimatu, kuid antud juhul on tegu ju välise energiaga päikeselt.
Jah, aga kumba pidi ta peaks pöörlema hakkama ?

Mäletan, et kunagi oli väljateoorias miski tõestus mis sisaldas sellist argumenti: .. et kui võtame lõpmatult suure metallplaadi siis selle välja vektor on selle plaadiga risti - ja tõestuseks oli lause - see on risti sellepärast, et kui see oleks ühele poole kaldu siis tekiks küsimus, et miks ta ei ole teisele poole kaldu..? ... järelikult on see vektor risti plaadiga.... !
:jooma
see Päikeselt tulev energiavoog lükkaks (ja ilmselt lükkabki) Maad lihtsalt eemale...

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 207
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 08 Aug 2019, 16:51

Minu poolt veel viimane katse muuta maakera pöörlemist. Fossiilkütused on teadupärast akumuleerunud päikese energia.Paigaldada 2 suurt reaktiivmootorit ekvaatorile ning need nüüd käivitada. Palun selgitage mulle, miks maakera nüüd pöörlema ei hakka.

Ok, sain juba ise pihta, tekkinud õhu liikumine atmosfääris tekitab vastasuunalise jõu hõõrdumisel maakeraga ja kogujõud on null. Aga ok, vähemalt on see tuulikute teema nüüd minu jaoks lõppenud ja selgitus oli lihtsam, kui Lippmaa poolt välja pakutud.

ping
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 412
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 22 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas ping » 08 Aug 2019, 19:09

T25 kirjutas:
08 Aug 2019, 16:51
.....Paigaldada 2 suurt reaktiivmootorit ekvaatorile ning need nüüd käivitada. Palun selgitage mulle, miks maakera nüüd pöörlema ei hakka.
Kui 10 õlut on sisse kallatud ja juga valla päästa, siis kipub mõnikord maakera sellise jõnksu tegema, et võtab jalust nõrgaks.
:jooma

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 849
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 24 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 08 Aug 2019, 20:13

T25:
tekkinud õhu liikumine atmosfääris tekitab vastasuunalise jõu hõõrdumisel maakeraga ja kogujõud on null
Valeväide, reaktiivmootor ei "toetu" õhule. Tee selgeks mõiste: Impulss. Reaktiivmootor, millel on hapendaja kaasas, töötab ka keskkonnas, kus õhku pole, näiteks kosmoses.

Asja muudab koomiliseks see, et sul nagu füüsikahuvi oleks, kuid miks sul pole siis üldse vastavat hariduslikku põhja? Viimane aeg äkki see korralikult selgeks teha?

Proovid näiteks sellise kursuse läbida? https://moodle.taltech.ee/enrol/index.php?id=19483 või siis ostad sellised raamatukesed? https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:351027 https://www.osta.ee/teoreetiline-mehaan ... 70860.html http://www.vanaraamat.ee/Samuil_Beljavs ... 196-57.htm
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 207
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 08 Aug 2019, 20:39

Valeväide, reaktiivmootor ei "toetu" õhule. Tee selgeks mõiste: Impulss. Reaktiivmootor, millel on hapendaja kaasas, töötab ka keskkonnas, kus õhku pole, näiteks kosmoses.

Asja muudab koomiliseks see, et sul nagu füüsikahuvi oleks, kuid miks sul pole siis üldse vastavat hariduslikku põhja? Viimane aeg äkki see korralikult selgeks teha?
Ma ei väidagi , et ta toetuks õhule. Ma väidan, et maa atmosfääris ei saa panna maakera pöörlema rektiivmootoriga, kuna atmosfäär kannab vastumomendi maakerale üle ja kogu lugu. Analoogia pingi poolt toodud vedeliku poolt tekitatud reaktiivjõuga. Sel hetkel, mil juga väljub, tõepoolest tekkiv moment liigutaks maakera vastasuunas , kuid niipea kui juga maapinnale jõuab, siis moment tasakaalustub.

Vasta