Betoonplaadi valamine

Vasta
jan
-
Postitusi: 901
Liitunud: 08 Mai 2006, 22:27
On tänanud: 15 korda
On tänatud: 5 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas jan » 08 Aug 2019, 21:01

Kui juba hariduslike materjalide soovitamiseks läks, siis omalt poolt viskan siia ka selle (kuigi see on sisuliselt 500 lehte valemeid ja tabeleid, mida kasutavad insenerid reaalsete väljakutsete lahendamisel, mitte selline rahulik õhtune prill-ninal lugemine): https://www.ester.ee/record=b4463873*est

PS. Samas ma ei saa mainimata jätta, et mulle, kui perfektsionist hobiehitajale meeldib pildimaterjali põhjal T25 pedantsus tööde teostamisel, isegi kui see on üle võlli.
Manused
IMG_20190808_204151.jpg
Viimati muutis jan, 08 Aug 2019, 21:15, muudetud 1 kord kokku.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 08 Aug 2019, 21:06

jan kirjutas:
08 Aug 2019, 21:01
Kui juba hariduslike materjalide soovitamiseks läks, siis omalt poolt viskan siia ka selle (kuigi see on sisuliselt 500 lehte valemeid ja tabeleid, mida kasutavad insenerid reaalsete väljakutsete lahendamisel, mitte selline rahulik õhtune prill-ninal lugemine): https://www.ester.ee/record=b4463873*est
Kuna tundub, et oled selle raamatu läbi lugenud, siis äkki ütled, palju siis on tavaliselt tavalise raua puhul silla ehitamisel betooni kaitsekihi miinimumpaksuseks.
PS. Samas ma ei saa mainimata jätta, et mulle, kui perfektsionist hobiehitajale meeldib pildimaterjali põhjal T25 pedantsus tööde teostamisel, isegi kui see on üle võlli.
Tegelikult ma ei ole üldse pedant. Ma ei aja millimeetrit ja täielikku loodsust taga ning seetõttu ma näiteks ei saagi ise teha sisetöid, kus näiteks plaatimisel on see väga oluline. Ma ajan taga robustsust/vastupidavust. Midagi teha ei ole aga "size matters" selle koha pealt.

Näiteks seesama sild, mille Urmas näiteks tõi, et siiani vastu pidanud ja kõik on ok. Samas aga:
https://www.theguardian.com/cities/2019 ... ional-myth
Itaalias kukkus kokku sild, mis omal ajal oli maailma ime just oma õhulisuse ja materjali kokkuhoiu koha pealt. Kuid nagu tavaliselt juhtub olema, ühes asjas võidad, teises kaotad.
Eng-tips foorumist lugesin ka välja, et näiteks väga palju sildu on siiani käigus 1930-ndatest aastatest ja peavad vastu, ning ka seal jõuti arusaamisele, et oluline on betooni omadus vastu pidada, mitte selle tugevus, millele tänapäeval eriti palju rõhku pannakse kasutades paljusid lisandeid jms. Ehk siis betooni paigaldamisel korralik tihendamine ja betooni kaitsekiht on kaks asja, mis tavaarmatuurile elupäevi juurde annavad.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 847
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 23 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 08 Aug 2019, 21:33

Kui sa ei väida, et ta ta toetuks õhule, siis su järgevad väited on jätkuvalt valed. Ära rohkem püüa mehaanikat ja füüsikat kõhutundega lahendada. St hüpoteesi võib küll nii püstitada, kuid lahendus baseerub ikkagi teoorial ja vajadusel katsel.
Mehaaniline energia võib näiteks muunduda soojuseks (vastupidi on keerulisem) ja siis otsene mehaaniline mõju puudub. st sel kombel ikkagi saab maakera liigutada, eeldusel, et impulss märgatavaks muutuseks piisav oleks. Aga olgu, su maamärgi jutuga on jätkvalt vähe seost.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 08 Aug 2019, 21:41

kunn24 kirjutas:
08 Aug 2019, 21:33
Kui sa ei väida, et ta ta toetuks õhule, siis su järgevad väited on jätkuvalt valed. Ära rohkem püüa mehaanikat ja füüsikat kõhutundega lahendada.
Ütle parem lihtsas keeles, mida sa väidad 2 reaktiivmootori kohta, kui need atmosfääris käima panna. Kas seda , et panevad maakera pöörlema või mitte. Üks mõte, mis peast läbi käis on selline, et panevad tõepoolest atmosfääri liikuma ringiratast ning samuti hakkab siis ka maakera pöörlema vastassuunas. Räägi asi lühidalt ära nagu on, ära keeruta.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 847
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 23 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 08 Aug 2019, 21:47

Sa saad sama katse teha mikro-maakeraga (näiteks jalgpall). Pane sinna külge paar vesi-reaktiivmootorit (pole keeruline teha) ja vaata, kas ta hakkab "atmosfääris" pöörlema (vastan ette, et hakkab).
Kõige ehedam näide on, kui lased õhupalli läbi puhumisotsa tühjaks, see lendab, kuhu "jumal juhatab". See võib ka samamoodi lennata vaakumis. Ei oma mingit tähtsust reaktiivmootril, et sel veel mingi gaasiline tugi oleks. Reaktiivmootori veojõud avaldub otseselt impulsi jäävuse seadusest. Ft=mv. Loodan, et tead, mida need väärtused tähendavad. m-on düüsist paiskuva aine mass, v-selle kiirus mootori düüsi suhtes. See, et seisuhõõrde või gravitatsiooni ületamisel mootor ise kiirendavalt liikuma hakkab, ei oma mingit olulist tähtsust mootori enda veojõule.
Itaalias kukkus kokku sild, mis omal ajal oli maailma ime just oma õhulisuse ja materjali kokkuhoiu koha pealt.
Ma arvan, et sul puudub igasugune detailne info ja oma pädevus (ka mul pole) analüüsimaks, miks mingi sild kokku kukkus. Ajakirjanduslikku möga pole siin mõtet hakata pähe määrima. Silla puhul võid igalepoole tampida materjali nõrkemiseni, kuid kui 1 oluline mutter saba annab, on piix majas. Seda enam, et mujalt üledimensioneerimisel võib see mutter veel lihtsamalt saba anda. Vahel polegi mutter probleem, vaid unustati termiline joonpaisumine (libises näiteks külmaga või ka kuumaga toelt maha) või resonants (väga sage põhjus).

Nagu sinugi plaadi puhul. Armeerid täiesti ebaolulistest kohtadest ja paksusega ka soolad üle nii, et näiteks soise pinnase puhul see kaoks kiirelt maa sisse ära. Võta oma plaadi puhul näiteks võrdluseks nn BAM-i plaat (oli mõeldud teede kiireks sillutamiseks Siberis) https://www.google.ee/search?q=bami+pla ... 85&bih=665 ja nii mõningi tegelane on mõned plaadid pistnud omale maja alla- kiire ja odav vundament.

Aga noh, tsirkust juhtub mujalgi ja väidetavalt pädevusega isikute töölaualt https://virumaateataja.postimees.ee/674 ... 1550485433
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 09 Aug 2019, 00:50

Sa saad sama katse teha mikro-maakeraga (näiteks jalgpall). Pane sinna külge paar vesi-reaktiivmootorit (pole keeruline teha) ja vaata, kas ta hakkab "atmosfääris" pöörlema (vastan ette, et hakkab).
Kõige ehedam näide on, kui lased õhupalli läbi puhumisotsa tühjaks, see lendab, kuhu "jumal juhatab". See võib ka samamoodi lennata vaakumis. Ei oma mingit tähtsust reaktiivmootril, et sel veel mingi gaasiline tugi oleks. Reaktiivmootori veojõud avaldub otseselt impulsi jäävuse seadusest. Ft=mv. Loodan, et tead, mida need väärtused tähendavad. m-on düüsist paiskuva aine mass, v-selle kiirus mootori düüsi suhtes. See, et seisuhõõrde või gravitatsiooni ületamisel mootor ise kiirendavalt liikuma hakkab, ei oma mingit olulist tähtsust mootori enda veojõule.
Eksid. Kui heitgaasid jäävad atmosfääri, siis ei muutu midagi. Tegelikult on see ehe näide, et ei ole see füüsika nii lihtne midagi. Eksivad akadeemikud, rääkimata lihtinimesest.
Ma arvan, et sul puudub igasugune detailne info ja oma pädevus (ka mul pole) analüüsimaks, miks mingi sild kokku kukkus. Ajakirjanduslikku möga pole siin mõtet hakata pähe määrima.
Ajakirjandust nii väga maha teha ka mõtet ei ole. Aga antud silla puhul niipalju kui ma netis sobrades leidsin, siis silla enda insener juba 39 aastat enne kokkukukkumist hoiatas korrosiooni pärast kuid teda ei võetud vist eriti kuulda. Teine asi oli see, et ega seal midagi väga teha ka ei olnud tuginedes sellele artiklile.
"Eng tips " on muidu hea foorum , kus arutatakse ka sildade ja nende kokkukukkumiste põhjuste üle. Põhiprobleem on muidugi ikka ja jälle korrosioon.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 847
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 23 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 09 Aug 2019, 01:24

Mis see heitgaas asjasse puutub? Teema oli selles, et mootor andis kerale pöörlemiseks energiat juurde (lisas impulsi). Ise asi, et Maa puhul me ei fikseeri seda. Sellel jahul pole rohkem mõtet.

Ja sa võrdled oma peldikut sillaga- no piira erutust. Ma pean nüüd sellest naljast küll veidi pausi.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 09 Aug 2019, 01:40

Mis see heitgaas asjasse puutub? Teema oli selles, et mootor andis kerale pöörlemiseks energiat juurde (lisas impulsi). Ise asi, et Maa puhul me ei fikseeri seda. Sellel jahul pole rohkem mõtet.
Eksid. Heitgaas puutub vägagi asjasse. Heitgaas tekitab vastumomendi ja maakera ei hakka pöörlema. Analoogia purjedesse puhumisega paadis.
Ja sa võrdled oma peldikut sillaga- no piira erutust. Ma pean nüüd sellest naljast küll veidi pausi.
Ei võrdle sillaga. Mind huvitas füüsikaliselt betoonehitiste vastupidavus ja enamus materjali, mida leidsin , on sildade kohta. Kogu lugu.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 847
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 23 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 09 Aug 2019, 01:56

Eksid. Heitgaas puutub vägagi asjasse. Heitgaas tekitab vastumomendi ja maakera ei hakka pöörlema.
Erineva tasemega energiad. Heitgaas, kui jääbki, siis tema soojus läheb kuskile mustade aukude poole minema. Temast ei teki vastu impulssi, sest tema kiirus muundub soojuseks. Impulsi jaoks on vaja nii m-i kui ka v-d. Ma ei viitsi siia juurde veel entroopiast jahuma hakata.
Muideks, vastu tuult saab tuule jõul edukalt liikuda. Tee katse, võta vähese niidijäägiga niidirull, pane lauale ja tõmba niidist. Vaata, et ta ei libiseks. Kui oled mudeli tööle saanud, ürita teda sundida väikesest kallakust üles minema. Asja konks peitub töö seoses, selles ei ole ainult jõud, vaid on ka teepikkus. Siin on ka liikumine mõjuva jõuga vastassuunas. Niidirull käitub sel puhul ka reduktorina.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 09 Aug 2019, 02:19

kunn24 kirjutas:
09 Aug 2019, 01:56
Eksid. Heitgaas puutub vägagi asjasse. Heitgaas tekitab vastumomendi ja maakera ei hakka pöörlema.
Erineva tasemega energiad. Heitgaas, kui jääbki, läheb soojusena kuskile mustade aukude poole minema.
Muideks, vastu tuult saab tuule jõul edukalt liikuda. Tee katse, võta vähese niidijäägiga niidirull, pane lauale ja tõmba niidist. Vaata, et ta ei libiseks. Asja konks peitub töö seoses, selles ei ole ainult jõud, vaid on ka teepikkus.
Ei ole veenev. Kas sa tahad väita, et suletud süsteemis, näiteks kui kosmoselaeva sees panna reaktiivmootor käima, siis laev hakkab mingis suunas liikuma, kuna läbi kere hakkab soojuskiirgust kosmosesse kiirgama. Otsene soojuse ülekanne on võimatu, kuna kosmos on isolaator.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 847
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 23 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 09 Aug 2019, 02:28

Kosmos ei ole kiirguse jaoks isolaator, kuna vastasel korral Päike meid ei soojendaks.

Kus reaktiivmootor asub, kas raketi sees või väljas, ei oma tähtsut. Tähtust omab 1.- l juhul vaid ülekuumenemise vältimine või soojuse ärajuhtimine, kui ruum kitsas, ei muud ja ülerõhu vältimine. Soojusmasinate puhul tuleb lisaks tähele panna tema soojuslikult võimalus töötada, st kui jahutaja temperatuur võrdub soojendaja temperatuuriga, siis tema kasutegur on 0 ja ta lihtsalt ei tööta. Kuid kuni hetkeni, kui su rakett pole veel nii kuumaks läinud, ta hakkb liikuma. Kontrolliks piisab näiteks kumulatiivsest plahvatusest. Näiteks pane paukpadrun supipotti ja sellega koos ahju. Märgi padruni asend. Kui pauk käinud, fikseeri, kas pott liikus või mitte ja kuhu suunda.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 09 Aug 2019, 02:49

Kosmos ei ole kiirguse jaoks isolaator, kuna vastasel korral Päike meid ei soojendaks.
Sedasama ma ütlesingi, et kiirguse kaudu. Otsene ülekanne on siis puute kaude, mille kohta ma ütlesin, et kosmos on isolaator.
Kuid kuni hetkeni, kui su rakett pole veel nii kuumaks läinud, ta hakkb liikuma.
Täitsa huvitav. Kas ma saan siis niimoodi aru, et laev kiirgab soojust välja kuidagimoodi ebasümmeetriliselt, et tekis liikumapanev jõud. Päike põleb samamoodi pidevalt ja kiirgab energiat, kuid kuna on sümmeetriline kera, siis ma eeldan, et ta seisab paigal, kuna kiired lahkuvad sümmeetriliselt päikeselt.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 847
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 23 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 09 Aug 2019, 10:52

Su teooria järgi juba hakkb ta kiirguvooga liikuma? Krt, kas sa teed omale lõpuks impulsi ja jõuimpulsi definitsioonid selgeks või mitte? Samuti entroopia, entalpia, algselt öeldud moment, jõupaar, keha kaal, mass jne. Kui ei viitsi, keera see jura siis kinni. Ma ei väida, et minagi kõike perfektselt tean (eelnevas jutus võis olla ka vigu :mrgreen: ), kuid mingi elementaarne alus peab olema.
Lisaküsimus, kas tänapäeval on koolis füüsika õpetamine 0 või tekkis sul alles hiljem huvi?
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 09 Aug 2019, 11:44

https://opik.fyysika.ee/index.php/book/ ... ction/1347
Kuidas lendavad aga kosmoseraketid õhutühjas maailmaruumis, kus pole midagi, millest end eemale tõugata? Kui läheduses sobiv keha puudub, tuleb see endaga kaasa võtta. Just niiviisi toimitakse rakettide lennutamisel. Rakett hakkab liikuma tänu sellele, et selle ühest otsast paisatakse läbi spetsiaalse ava (düüsi) suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekkivad gaasid. Enne starti on paigalseisva raketi ja selles sisalduva kütuse impulss null. Kui nüüd kütuse põlemisel tekkivad gaasid ühes suunas välja lendavad, hakkab rakett ise vastassuunas liikuma. Muidu ei jääks raketist ja gaasidest koosneva süsteemi koguimpulss ju nulliks.
Sina väitsid , et rakett hakkab liikuma, isegi kui gaasid minema ei pääse. Et senikaua rakett liigub, kuni mootor töötab, aga mingi hetk mootori kasutegur muutub temperatuuri tõttu nulliks ja mootor jääb seisma. Ma ei ütle, et see vale on, kuid mingitmoodi tundub see paadis oma purjedesse puhumise analoogina.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 847
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 23 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 09 Aug 2019, 12:01

Ma ei väitnud, et gaasid minema ei pääse, ma väitsin, et rakett tuleb hoida ületemperatuuri ja -rõhu eest ohutu. Pane ka tähele, et suletud süsteemis aine jäävuse seaduse järgi kogumass (oluliselt) ei muutu. Kuid vabaneb aintesse seotud energia. Kui seda oskuslikult kasutada, saab selle muuta osaliselt mehaaniliseks energiaks. Kuid kasulikum on lasta liigne (kasutu) ainehulk minema, siis mootor toimib efektiivsemalt, kuna kaasa veetav mass väheneb.

Kuid kui ruum oleks suurem ja jääkgaas sellist olulist mõju ei omaks, ei ole gaasi eemaldamisel tähtsust. Vastasel korral ei liiguks ka reaktiivlennukid.
Kuid algselt, kui need tingimused pole saabunud, ta peaks hakkam liikuma ja pakkusin ka välja enam vähem olukorda kirjaldava katse. Tee katse ära, siis on veidi selgust majas. Paukpadruni võid ka poti põhja klambriga kinni tõmmata ja poti kaas teibi kinni, on adekvaatsem.

Kuid nagu ka ütlesin, tee elementaarmõisted selgeks ja näita ka praktikas, et oskad neid kasutada. Oma plaadi puhul. Ja selle puhul pole mitte grammigi vaja ajada raketiteadust.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

trebla
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1175
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 0
On tänatud: 19 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas trebla » 09 Aug 2019, 13:53

põnev....

tuleme nüüd selle vana praktilise küsimuse juurde tagasi, et kas troopikas, kus päeval õhutemperatuur pidevalt üle +30 °C ja ka öösel ei lange kunagi alla +20 °C saab 6 m sügavuselt keldrist külma õlut või mitte.... ?
:jooma

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 17 Aug 2019, 21:40

Väike areng on nüüd vahepeal jälle toimunud. Ilm pikka aega ei võimaldanud rasketehnika liikumist, kuid väikese riskiga sai ükspäev asi siiski tehtud ja alusplaat valatud.
IMG_0636.JPG
IMG_0638.JPG
Tegin vahekokkuvõtte ka , palju siiani raha kulunud on:
betoon 250
armatuur 320( 60 m jäi tegelikult üle, kuid selle saab ülemises osas ära kasutada)
sidumistraadi kulu ca 15
armatuuri kandurid ca 10
kopp 80
vibra rent 20
kinnitusevahendid ( kruvid, klabmrid klambripüssi jaoks jms) ca 15
kulutused kütusele( põka T25 , trimmer) ca 20
Kokku: 730 euri.
Lauamaterjali hinda hetkel ei arvestanud, kuna see mul vanast ajast jäänud materjal, mis staablis kahjuks suures osas hukka läks. Ilmselt sai liiga väike tuulutusliist ja liiga suur hunnik laudu korraga staablisse pandud ja õhk ei käinud korralikult enam läbi. Tõmbas seene sisse pluss igasugu muud mutukad, kes käike ajavad ning osa laudu läks seetõttu otse lõkkesse ja paremad staabeldasin ümber ja saan nüüd saalungi materjaliks ära kasutada.

Vasta