Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Palkmajade teema
pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1355
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Paistab, et sellel aastal jääb talv vahele ning kohe peale sügist tuleb kevad. Seepärast pean tasapisi juba katuseehituse plaani. Katuseks tuleb põhimõtteliselt est-stein elegant plus katusekivi (vanem väljalase sellest mudelist. Praeguseks tootmisest juba maas.) Sarikad mõtlesin teha 5x15 prussidest, laetalad 5x20 prussidest. Hoone välimine laius on 6 meetrit ja kuna tahaks pööningut ka laoruumina kasutada siis mõtlesin piki hoonet ka ühe ematala laetalade alla paigaldada.
Katusekalle peaks tulema 45 kraadi ja hetkel on veel lahtiseid otsasid küllaga...
Esiteks räästa laius. Selle tahaks teha nii laia kui võimalik. See sõltub alustuseks sellest kui palju reaalselt kive jagub ning teiseks piirajaks on garaaziukse kõrgus. Ukse kõrguse tahaks teha 270cm. Siis jääb uksepealse silde kõrguseks vaid 30cm ülemise sidusprussini, mille peale hakkavad toetuma sarikad ja see piirab räästa laiust...
Teiseks mõttekohaks on nii roovi paksus, kui ka kinnitusvahendi pikkus. Aluskatet panna ei plaani, sest katuse kalle tuleb korralik ja pööning jääb igatepidi tuulduvaks. Kui nüüd sarika sammuks planeerida 60cm ja roovitus teha 5x5 reikadest, siis üldjuhul soovitatakse roov kinnitada 4x120 naeltega. Samas on küllalt ka neid inimesi, kes väidavad, et piisab ka 4x90 naeltest. Olen ka ise korduvalt näinud, kuidas plekk-katuse panekul kasutatakse Paslode'i naelapüssi ja need ju pikemaid naelu lasta ei võimalda? Lisaks pidi naelapüssi nael ka paremini sees püsima, kui käsitsi löödud nael, sest sellel on krassid sees aga tavaline nael on sile.
Viimasena liigub mõte juba ka lae soojustamise ümber. Lagi peaks tulema altpoolt ülespoole 8mm OSB, tolline laud 40cm sammuga ja soojustus talade vahele 20cm. Kõige ohutum oleks kasutada tavalist villa. Puistevilla paigaldada ei taha. Soovitatud on ka kergkruusa. See olevat samuti hea tulekindel materjal. Samuti ei roni sinna sisse igasugused närilised pesa tegema. Aga kergkruusa soojusjuhtivus on ligi kolm korda kehvem, kui villal. Ning lagi peaks olema ju korralikult soojustatud...
Torutööd Tartus 56 932 898

ping
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 789
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 13 korda
On tänatud: 37 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas ping »

pikk88 kirjutas:
12 Jaan 2020, 10:43
Paistab, et ...
Aluskatet panna ei plaani, sest katuse kalle tuleb korralik ja pööning jääb igatepidi tuulduvaks. ...
Pane kohe aluskate paika, sest hiljem pööningul kaussidega/kiledega sahmerdamine on päris tüütu.
See mõnikümmend kokkuhoitud raha pole sääst, vaid koonerdamine tuleviku arvelt.
:hello:

Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6875
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 225 korda
On tänatud: 226 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas rokikas »

pikk88 kirjutas:
12 Jaan 2020, 10:43
Sarikad mõtlesin teha 5x15 prussidest, laetalad 5x20 prussidest. Hoone välimine laius on 6 meetrit ja kuna tahaks pööningut ka laoruumina kasutada siis mõtlesin piki hoonet ka ühe ematala laetalade alla paigaldada.
https://www.youtube.com/watch?v=0Y6n6kf7vdY
Lihtsalt ajaviiteks või nii. ;)
pikk88 kirjutas:
12 Jaan 2020, 10:43
Viimasena liigub mõte juba ka lae soojustamise ümber. Lagi peaks tulema altpoolt ülespoole 8mm OSB, tolline laud 40cm sammuga ja soojustus talade vahele 20cm. Kõige ohutum oleks kasutada tavalist villa. Puistevilla paigaldada ei taha. Soovitatud on ka kergkruusa. See olevat samuti hea tulekindel materjal. Samuti ei roni sinna sisse igasugused närilised pesa tegema. Aga kergkruusa soojusjuhtivus on ligi kolm korda kehvem, kui villal. Ning lagi peaks olema ju korralikult soojustatud...
Mis vahet on seal tulekindluse seisukohalt kas kergkruus, kivi või klaasvill vahelae peal? Kas ükski neist kustutab maja ära?

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1355
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Asi polegi kokku hoitud paarikümnes euros vaid pigem selles, et hetkel ei näe sellel aluskattel mingit mõtet(võimalik, et kogenematusest? Ja alati on võimalus, et mõtlen veel ümber) Ega see katus ju ladinal vett läbi laskma ei hakka. Tuttaval on täpselt samasugusest kivist tehtud väiksema kaldega täiskelp katus. Toiminud ilma igasuguse aluskatteta juba 20+ aastat. Teine tuttav paigaldab enda majale praegu kivikatust. Samuti ilma aluskatteta. Küll aga tekitab ehitamise käigus tulevaste põlvede elu lihtsustamiseks kohe võimaluse ühel ilusal päeval sarikate vahele tuuletõkke paigaldamiseks. Endal on olnud õuepeal kaks eestiaegse betoonkiviga kõrvalhoone katust ning kumbki pole tilkagi vett läbi lasknud. Nii, et milleks?

Rokika postitatud ajaviide on igati mõnus ajaviide. Ja kindlasti leiab sealt ka midagi õppida. Seda on alati mõnus vaadata, kuidas inimesed tööd teevad. Eriti veel siis kui nad teavad mida ja kuidas teha.
Tulekindlust ma taga ei ajagi. Pigem panustan sellele, et tulekahju kunagi üldse ei tekiks. Ja seda loomulikult, et üks pole teisest parem. Lihtsalt väike sõnastusprobleem :)
Torutööd Tartus 56 932 898

ping
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 789
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 13 korda
On tänatud: 37 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas ping »

pikk88 kirjutas:
13 Jaan 2020, 08:33
Asi polegi kokku hoitud paarikümnes euros vaid pigem selles, et hetkel ei näe sellel aluskattel mingit mõtet(võimalik, et kogenematusest? ...
Katusekivi ei loeta ehitustehniliselt "katuse vett pidavaks kihiks".
Katusekivi peab kaitsma aluskatet (vett pidavat kihti) looduse kahjuliku mõjutuse (päike, lumi, rahe) eest.

Ehk kui katusel mõraneb näiteks 20 kivi, siis saab nõuda katusemüüjalt ainult kivide vahetust, mitte läbi sadanud vee poolt tekitatud kahjude hüvitamist. Ka kindlustus ei hüvita veekahjusid, kui on ehitatud mitte tootja poolt ettenähtud juhendeid järgides.
:hello:

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1355
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Sattusin katusekivide paigaldusjuhendeid sirvima ja lugesin välja, et alla 20 kraadise katuse puhul on aluskate kohustuslik. Kui katus on järsema kaldenurgaga siis on see oma vaba valik. Hoone jälgimine, et kõik oleks korras(uksed-aknad terved, katus ühes tükis, korsten pühitud jne jne) peaks olema osa iga hooneomaniku päevaplaanist ja hetkeseisu järgi on ainus kindlustus, keda mingi õnnetusjuhtumi puhul sõimata, mina ise. :hello:
Kui nüüd karta, et mingil põhjusel hakkab katus aeg-ajal läbi tilkuma siis oleks vist kergkruus isegi ohutum laepeale paigaldada, kui vill. Ei lähe hallitama ja kuivab ka kordades paremini.
Torutööd Tartus 56 932 898

Prill
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 536
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänatud: 32 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas Prill »

Väidetavalt eterniitkatuse puhul, ja ka kivikatuse korral, kus katusekattes on eriti palju lahtisi "vuuke" pidavat tuisu korral lumi pööningule hangesid tekitama. Olen ise kogenud kus paneelika ebatihedalt sulguva akna praost võib tuppa üllatvalt suure hange tekitada.
Arvatavalt ka nende aluskatteta eterniit ja kivikatuste puhul tekib pööningule aegajalt hangesid ja nende sulamisel imbub sulavesi laekonstruktsiooni ning soojustusse. Ju see sulavesi tuppa ei ulatu ning tuulduva pööningu korral tuuldub-kuivab kahjudeta ning enamik majaomanikke isegi ei tarvitse teada neist pööninguhangedest, sest pööningule pole liiga tihti asja.
Tugeva tuule ja tormiga võib ka vihm katustpidi ülespoole voolata ja sedasi pööningule pääseda, jällegi suured tormid on harvad nähtused ja sedasi pööningule sattunud veekogus ei tarvitse siseruumidesse märkamiseks ulatuda.
Samas tänapäeval ollakse ka soojustuse märgumise suhtes hellad, sest märgunud soojustus ei pea hästi sooja ning mitmed villad kipuvad märgumise all ka kuju muutma ehk kokku vajuma, mis omakorda soojapidavusele kasuks ei tule.

Muidu tänapäeval katuse aluskate on suuresti ka ehituse ajalistel põhjustel, kus ehitusgraafikud on pingelised ning kui maja katuse alla ehk veekindlaks saab võimaldab see paljude töödega edasi minna, muidu peaks kõik need soojustajad, siseviimistluse ja paljud teised spetsialistid ootama katusekatte firma taga, kes omakorda võib hädas olla oma töögraafikutega, mis lisaks sõltuvad veel ilmataadist. Kui katusekonstruktsioon valmis ja suhteliselt kiirelt paigaldatav aluskate muudab ehitise taeva poolt veekindlaks, võib neid katuseplekke ja kive stressivabalt järgnevate kuude jooksul paigaldada.

On õnnestunud näha eelmise buumiaja müügiks tehtud kivikatusega palkmaja, kus selle ostnud omanik mõni aastat hiljem ladus ilusa nädalavahetusega talgu korras kivid maha ja paigaldas aluskatte ning kivid tagasi. Mis häda seda tegema sundis paraku küll ei tea.

On veel tutvusringis kogemus, kus suur torm murdis puult oksi, mis mitte isegi otse lähedalt puult suutsid tormiga lennutada horisontaalselt vastu katust kineetilise energiaga, mis katuseplekki augud tekitas. Peremees oli tormikahjude kontrolli järel rahulik, katuses olid küll augud aga aluskate pidavat terve olema, elamisele veekahjude ohtu ei ole ning las kindlustus tegeleb katkise plekiga.

Ma ise ei aluskatte arvelt ei koonerdaks, kui just päris kuuri-saraga tegemist pole.

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1355
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Mul on olnud keset hoovi vana sõjaaegne? esimese vabariigi ajal toodetud katusekividega kaetud sara. Umbes 5x15m mõõtudega. Aastas läks umbes 3-4 kivi katki, kuid kordades suurem kogus lund (ja ilmselt ka vett) sattus pööningule avatud räästaalustest ning oma aja ära elanud otsaseina laudisest, millel olid suured praod sees. Ja neid hädasid poleks likvideerinud mitte mingisugune aluskate. Katki läinud kivid probleeme ei tekitanud, sest need said avastatud paari päeva jooksul ning ega meil nüüd kõik päevad ka sajused pole. Praegu on hoovipeal paar aastat olnud 4x5m varjualune samade kividega katus peal. Samuti ilma igasuguse aluskatteta. Siiani on katki läinud üks kivi. Sisse ei tuiska midagi. Kuivõrd katusealune on avatud, ilma vahelaeta, siis on suurepäraselt näha, kui kusagilt oleks vett sisse tulnud. Katus on ehitatud risti valitsevate tuulesuunadega. Ma ei nimetaks seda koonerdamiseks vaid tõesti ei näe mitte mingit vajadust selle paigaldamiseks. Eluhoonega oleks ilmselt teine lugu, sinna paigaldaks selle aluskatte küll, sest alustuseks juba siseviimistlus kordades väärtuslikum, kui kui kõrvalhoone oma.
Torutööd Tartus 56 932 898

Crown
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 25
Liitunud: 03 Nov 2015, 15:56

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas Crown »

Katuse aluskate on nagu auto airbäg.
Seda küll ei kasuta tihti kuid jube hea on selle olemasolu kui seda vaja läheb.
Samamoodi on ka turvavööga, ma ju ei plaani avariid teha kuid vöö panen peale kui sõitu alustan.
Miks siis peaks aluskatte jätma panemata?

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1355
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Võrdlus airbagiga on natuke kohatu. Turvavarustust kasutan ma ikkagi esmajärjekorras seetõttu, et kardan teise autoga liikuvat joobarit, kes oma võimeid üle hindab. Ise olen oma võimetes kindel. Sõidan kaine peaga ja kiirust ei ületa. Turvavööst oleks rohkem kui küllalt.
See oht jääb paraku kõigi katuste puhul, et kusagilt midagi laseb läbi. Ja seda ohtu ei likvideeri paraku ka aluskate. Küllalt siin lugenud neid jutte, kuidas aluskate lekib. Kuivõrd tegemist kõrvalhoonega millel korralikult ventileeritav pööning siis vähemasti hetkel ei näe selleks mingit vajadust. Kivikatusel pole ju ka sellist kondentsvee ohtu varitsemas nagu seda on pleki puhul. Võimalik, et kui suvel tegudele jõuan ja kusagilt odava raha eest ka aluskatte saan siis paigaldan selle, kuid hetkel ei näe selleks mingit vajadust. See on see risk mille olen nõus hetkel võtma, täpselt nagu autosõidul ei saa välistada seda, et metsavahel jookseb sulle viimasel hetkel täiskasvanud põder sarvedega esiklaasi ning siis ei pruugi ka airbäg päästa...
Torutööd Tartus 56 932 898

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1355
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Vahemärkusena kirjutan üles, et õnnestus hankida endale tuleviku tarbeks umbes 150 šamottkivi (pärinevad iidsest nõukaajast) ja plekkahju kest.
Torutööd Tartus 56 932 898

Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6875
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 225 korda
On tänatud: 226 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas rokikas »

pikk88 kirjutas:
24 Jaan 2020, 08:05
õnnestus hankida endale tuleviku tarbeks umbes 150 šamottkivi (pärinevad iidsest nõukaajast)
Millise markeeringuga? Osad kõlbavad ahjus kasutada aga osad ei kõlba!

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1355
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Vot seda ei taipanud vaadata, sest eeldasin oma lolli peaga, et minu vajadused rahuldavad nad igaljuhul ära. Plaan nad esmajärjekorras nö välikaminalaadsesse toodangusse paigaldada aga vaatan kindlasti lähemal ajal järele. Saab ise ka targemaks, et kas sobivad ahju ka või mitte.
Torutööd Tartus 56 932 898

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1355
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Lõppudelõppudelõpuks jõudsin varasalvest läbi käia ja kivide markeeringust pildi teha . Ootan nüüd teadjamate inimeste kommentaare, kui ämbrisse ma oma tehinguga kukkusin :)
Pilt
Torutööd Tartus 56 932 898

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1355
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Eile oli üle pikema aja üks ilus ilm ja lõpuks sõitis õuepeale selline hunnik puitu
Pilt
Sarikamaterjal (5x20, 6 meetrit pikad. 74 tükki) ja kaks tihumeetrit roovimaterjali. 3m ja 4,2m pikad. Tegevust jagus kogu päevaks, et see varandus korralikult ladustada ja kinni katta. Ning nagu tänane lumesadu näitab siis oli ajastus vägagi õnnestunud, sest säärase lumega sama tööd teha... Rohkem edasi lükata poleks ka tahtnud, sest prussid sain päris hea hinnaga ning need on enne jõule sae alt läbi käinud ning praegu oli prussi mõõt 5x21,ehk siis jämedam, kui planeeritud. Saab veel mõne aja taheneda, ennem kui tegudeks läheb.
Šamoti kohta pole vahepeal eriti targemaks saanud, sest Veski raamatu järgi olevat ennemuistsel ajal toodetud kahte eri mõõtu kive, kuid täpsematesse detailidesse see piibel ei lasku. Üks tuttav vanamees, kes ennevanasti ka pottsepatööd harrastas, väitis, et olevat toodetud kolme eri tüüpi kive. Katelde jaoks, mis kannatasid kõrgemat temperatuuri, kui ahjušamotid ja ahju jaoks peenemateralist, mis olevat olnud kvaliteetsem ning jämedama tera/koega mis olevat siis olnud kõige madalama kvaliteediga kivi. Endale tundub, et tegemist samasuguste kividega nagu ma varemalt näinud olen, niipalju kui need mõned korrad elu jooksul üldse neid näha on õnnestunud. Lihtsalt antud kive on aja jooksul korduvalt ühest hunnikust teise laotud ning seetõttu on päris paljud nurgad ümaraks pekstud. Kuid oma funktsiooni peaksid nad igaljuhul ära täitma.
Torutööd Tartus 56 932 898

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1355
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Käes on juba maikuu keskpaik ning natuke olen jõudnud (tänu sellele tripperikriisile?) ka enda tarbeks liigutada. Karkass hakkab vaikselt valmis saama ja siis saab peagi hakata sarikate ning laetaladega tegelema. Juba sellest ajast saadik, kui hoone suurus ja kuju hakkasid peas mõõtmeid omandama ning sain katusekivide õnnelikuks omanikuks, olen pead vaevanud küsimusega kuidas saada võimalikult lihtsalt ja odavalt kivid maapealt katusele. Redelit mööda? Taliga? Üks versioon on hullem, kui teine. Tõstuki või kraanaga? Siis juba pigem talgude korras, kuid ka see on üsna tüütu, sest nagu tänapäeva tava ette näeb siis hea mees, kes lubabki. Lõpuks venitad ikka oma umbes 1500 kivi üksinda paigapeale. Lõpuks sattusin kogemata kuulutusele, kus müüdi iidvana armatuurist kokku keevitatud treppi. Kiiresti jõudis kohale, et just seda on tarvis. Pärast ju vaja ühel ilusal päeval ka majale katust panna ning mine tea, ehk saab peale ehitamise lõppu selle ka pööningule käimiseks sihtotstarbeliselt kasutusse võtta. Autole hääled sisse ja Lääne-Virumaale kaubale järele. Maksis sümboolse 20 euri, on neli meetrit pikk ja 80cm lai. Täidab oma funktsiooni igati hästi ning kui muud temaga tulevikus teha pole siis saab paari õlle eest selle veel EMEXI'sse ka viia.
Pilt

Kuid põhiliselt ajendas mind siia seda postitust tegema materjalivarude ja vahendite täiendamine.
Eile õnnestus endale osta 300€ eest roostevaba sisuga soojustatud metallkorsten. Täiesti kasutamata kraam. Kuigi müüja ei oskanud täpsemalt midagi antud isendi kohta rääkida. Vaid seda, et oli selle kusagilt saanud ja endine omanik olevat selle endale välismaalt tellinud :D Kuid kuna ei jõudnud tellitud kauba kohaletulekut ära kannatatada siis ostis Eestis poest ikkagi uue korstna ning antud isend jäi aianurka vedelema. Teada on vaid niipalju, et kindlasti on korsten kuus meetrit pikk ja sisetoru diameeter on 200mm. Ühe sektsiooni pikkus on 1200mm. Oli ühes tükis, kuid lammutasin selle pooleks, et oleks mugavam transportida ning hiljem ka üles sättida. Niipalju olen veel lisaks suutnud välja uurida, et suure tõenäosusega pole tegu happekindla sisuga korstnaga ning paistab, et tegemist tehasetööga. Mitte mingi "külaplekksepa" kokku keeratud vidinaga.
Ehk keegi teab midagi lisaks kommenteerida, mis tootja kraamiga tegu võib olla? Mida jälgida uuesti kokku ühendamisel?
Ülemise otsa ühenduskoht:
Pilt

Alumise otsa ühendus:
Pilt

Korstna enda alumine ots ja tipp:
Pilt

Lisaks sain "kauba peale" kaasa veel ka mingisuguse vana? õhk-soojus pumba Mitsubishilt. Juhuks, kui korsten mingil x põhjusel tööle ei hakka. Näiteks saab kogemata valetpidi üles pandud ning tõmbamise asemel puhkuma hakkab :)
Kuna nende masinatega pole ma mitte kunagi kokku puutunud siis pole üldse aimu, kas sellega midagi peale on hakata või läheb teisipidi utiili.
Pumba välisosa küljes on lipik mis väidab mudeli nimetuseks olevat MUH-12 NV Siseosa mudel on MSH-12NV II Ehk oskab keegi targem rääkida mis riistaga tegu ja kas selle paigaldamisele on üldse mõtet aega ning raha kulutada? Müüja väitis, et tegemist on töötava aparaadiga, kuid temal seisma jäänud sellepärast, et sellel mudelil pole komplektis pulti ning tänapäeva inimesed on nii mugavad, et ilma puldita masinaid vist väga ostma ei torma. Samas mulle töökoja soojendamiseks käiks küll, kui kasutegur ja võimsus piisavad on.
Torutööd Tartus 56 932 898

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4773
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 16 korda
On tänatud: 77 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Maja kasutusloa saamisel on kindlasti vaja korstna dokumente. Oma majale ma küll ei julgeks sellist aianurgas vedelenud tundmatut korstent panna.

kunn24
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1457
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 47 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Õhukesest plekist korstnale kehtib maksimaalne suitsugaasi temperatuuri piirang ja kõik kasutustingimused on seotud toru materjaliga ning samuti kivivilla omadustega. Kui korstna sisetorul sert puudub, siis võid ametlikult panna teda peldiku õhutuseks. Nii, et võta selle müüjaga ühendust, et saadaks vajalikud paberid.. Kui paberid puudu, siis oled nagu ostnud auto, mida registrisse ei saa. Lisaks peab olema korstnal tootja andmeplaat. Spikker: https://www.korstnadjakaminad.ee/wp-con ... _812_3.pdf

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1355
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Selle kõigega olen ma kursis. Ja ilmselgelt oleks ka hind olnud natukene teine, kui paberid oleksid olemas. Kummaline on see andmeplaadi nõue. Ennem otsusele jõudmist uurisin kõikide korstatootjate/müüjate kodulehtedelt, et kuidas on nende korstnad tähistatud. Et kui asi juba paigaldatud, kuid paberid läinud siis kas ja kuidas on võimalik välimäärata, mis tüüpi korstna sisetoru on. Kas on ehk koguni happekindlast roostevabast metallist. Et kuhu sellisel juhul on tehtud markeering (316L) ja ei suutnud paari tunniga leida rohkem, kui selle info, et happekindlat toru on võimalik niiöelda põlve otsas testida magnetiga. Magnet seda siis väidetavalt ei taha hästi võtta.
Siin on näiteks päris põhjalik selgitus, mida tähendab Schiedeli korstnal markeering
https://www.schiedel.com/ee/ce-margistus/
Samas mitte ühtegi sõna selle kohta kas see markeering on sinna peale kantud stantsides või lihtsalt kleebisena. Rääkimata sõnagi sellest, et valmis korstnal peaks olema küljes veel mingi andmeplaat.
Aga täiesti võimalik, et põhjuseks on lihtsalt minu kehva googeldamisoskus. Lõpuks sain veel ühe endise korstnamüüja käest teada, et vähemasti Schiedeli korstendel pidi originaalis ühenduskoha peal küljes olema mingisugune kleepekas, kus on kirjas korstna tüüp. See juba paigaldaja rida, kas ta selle kleebise installeerimise käigus eemaldab või mitte. Oletasin siis ka, et ehk peale korstna pooleks lammutamist tuleb sealt ühendusflantsi koha pealt mingi selgitav vahemärkus. Kuid ei midagist.
Aga ega mul polegi plaanis seda korstent hakata majas kasutama. Elamises on ju ka teisi koldeid, mis vajavad korstnaid. Näiteks saunakeris, välikamin, töökoja burzuika, sepaääs. On ilmselge, et kõigi nende kollete jaoks on korstna nõuded erinevad, kuid mõne asja jaoks kulub ta ära küll ning olgem ausad, ei hakka ju mitte keegi meie tänapäevases vabariigis KÕIGI selliste tulekollete jaoks päästeteenistuse heakskiitu ootama ;) Küll aga tahan ma enne kasutusele võtmist olla 100% veendunud, et asi on ohutu ja konkreetse kolde jaoks sobilik.
Torutööd Tartus 56 932 898

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1355
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Täna saab ette kanda uutest töövõitudest materjali varumise rindel.
Eile sõitis õuepeale selline koorem Est-steini katusekive.

Pilt

Pärit otse kodulinnast. Eelmised omanikud otsustasid maja renoveerimise käigus, et tarvis kivikatus pleki vastu välja vahetada ning müüki läks ümmarguselt 150 ruutu Est-stein Elegant plus katusekive. Täpselt selliseid mul juba umbes samapalju aianurgas seismas, abihoone katus. Kuid säärast vedamist poleks küll osanud loota, et saan ka majakatuse täpselt samasugusest kivist teha. Mõttes paigaldasin juba majale plekk katuse peale, sest poest kivi ostmine oleks ilmselt üle minu rahalise võimekuse olnud. Lisaks saan veel 240 samasugust kivi Põlvmaaalt ning siis ehk annab piisavalt kokku, et saab ka saunale samasuguse katuse panna. Siis peaks vähemasti katustega asi ühelpool olema ning saab hakata muudele etappidele mõtlema. Sõbrad juba naeravad, et mul hoonete ehitamisel normaalne planeerimise järjekord paigast ära. Täie mõistuse juures olevad inimesed tellivad ikka kõigepealt projekti ning siis hakkavad vaatama kuskohast saada materjale, mis projekti kirja pandud, kuid minul käib kõik vastupidi.
Täna lähen veel töökoja põranda valamiseks armatuurvõrku vaatama. Kellelgi olevat objektil üle jäänud 8mm armatuurvõrku 150x150 silmaga ning on nõus selle poole poehinnaga ära müüma. Kui hästi läheb siis saab ka selle endale ning siis tuleb vist ikkagi vahelduse mõttes minna natukeseks tööle, raha teenima. Muidu ei tule sellest edasiehitamisest küll midagi head :D
Torutööd Tartus 56 932 898

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1355
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Eile tõin ära viimased katusekivid Põlvamaalt ning paar päeva tagasi jõudis kohale ka väike liivakoorem põrandavalu aluse tasandamiseks. Tänu armatuuri laekumisele toimus plaanides väike muutus ning järgmise etapina tuleb põrand ära valada. Muidu oli plaanis jätkata katuse paigaldamisega ning põrandaga tegeleda alles sügisel...
Torutööd Tartus 56 932 898

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1355
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Käisin Võrumaal ning soetasin endale saja raha eest kamina.
https://www.kaminakeskus.ee/kaminad/kam ... las-amity/
Eks tulevik näitab, kas see hakkab töökoda või elutuba kütma või läheb kogunisti sauna eesruumi romantika tegemiseks. Siin kindlasti targemaid inimesi, kes oskavad kommenteerida, milleks kamina peal need reguleeritavad avad on? Ning millest oleks mõistlik sellele isendile korsten teha?
Torutööd Tartus 56 932 898

Vasta