maakivihoone

[951]

need on ju erinevates kihtides ja erineva funktsiooniga materjalid

Hea küll - siis ma küsiks, et milleks on vahelaes soojustust vaja?

Alumine korrus ei pea tegelema ülemiste korruste kütmisega.

Lihtsalt infoks, et ma ei leiuatnud seda ise. Info pärineb õppinud ehitusinsenerilt, kes on teinud vajalikud kalkulatsioonid jne. Mul oli vaja teisele korrusele põrandasoojendust ja see oli meile parim lahendus. Kuna seal polnud midagi varem tehtud, saime teha 0'ist.
Seda, et soonte freesimine kipsplaati on selline pooletoobine lahendus, olen ka mujalt kuulnud. Sellest loobusin ja valisin valuga tegelevate proffide teenuse. Eks näis, kui valmis saab.
Kas ma teeks esimese korruse ka nii? Muidugi teeks aga hetkel pole plaanis valmis põrandat lõhkuma hakata.

[xxx111]

Alumine korrus ei pea tegelema ülemiste korruste kütmisega.

Millest tekib soojakadu (kütmise vajadus) samade temperatuuridega ruumide vahel (elamu)?

[xxx111]

Lihtsalt infoks, et ma ei leiuatnud seda ise. Info pärineb õppinud ehitusinsenerilt, kes on teinud vajalikud kalkulatsioonid jne. Mul oli vaja teisele korrusele põrandasoojendust ja see oli meile parim lahendus. Kuna seal polnud midagi varem tehtud, saime teha 0'ist.

Ei väida mitte midagi muud peale selle, et lahendus tuleb projekteerida vastavalt tingimustele ja eesmärkidele.
See, et Sinu puhul oli kirjeldatud lahendus parim ei tähenda absoluutselt seda, et see on ka mujal parim.

[ping]

Kas oled kõiki neid küttesüsteeme oma elamises kasutanud, et tead võrrelda? Võrreldes ka betooni ja ahjutelliste soojaakumuleerumise võimet ja maksumust ekspluatatsiooniperioodi jooksul.

Omast kogemusest julgen väita, et ainuke ajas püsiv põrand pinnasel on valatud betoonplaat, millele võib olla paigaldatud ka soontega soojendusplaat.

Mida see rõhutatud osa tähendab? Kas su on kogemus selle soontega penoplaadiga või sa ise ka veel ei tea?

Ma ei oleta ega arva mingite kuulduste põhjal, vaid olen ise katsetanud kõiki erinevaid soojendamise viise ja ka oma viimases majas tegin kergpaigaldusega põrandakütte arvestades selle eeliseid küttega betoonpõranda ees.
Näiteks eelmises majas keerasin ühe toa põrandaküttekontuuri kinni ja selle peal katsetasin erinevaid soojendussüsteeme.

[xxx111]

tegin kergpaigaldusega põrandakütte arvestades selle eeliseid küttega betoonpõranda ees.

Kas Sa võiksid tuua välja eelised koos põhjendustega
Ja kas ma oletan õieti kui arvan, et need mida Sina tood välja eelistena võivad kellelegi teisele subjektiivselt olla puudused?

[951]

Alumine korrus ei pea tegelema ülemiste korruste kütmisega.

Millest tekib soojakadu (kütmise vajadus) samade temperatuuridega ruumide vahel (elamu)?

Miks peaks need ruumid olema sama temperatuuriga?

[xxx111]

Alumine korrus ei pea tegelema ülemiste korruste kütmisega.

Millest tekib soojakadu (kütmise vajadus) samade temperatuuridega ruumide vahel (elamu)?

Miks peaks need ruumid olema sama temperatuuriga?

Ma ei tea, eeldasin, et hoiad eramus tubade temperatuuri ühtlasena...
Kui üleval ei hoia nn toatemperatuuri siis arvatavasti pole tegemist eluruumidega ning siis ei saa aru milleks sinna küte ja heliisolatsioon
Loomulikult - kui erinevates ruumides on erinev temperatuur (ma ei räägi vahest paar kraadi) siis on vajalik ruumide vahelised piirded isoleerida (soojustada)

[ping]

tegin kergpaigaldusega põrandakütte arvestades selle eeliseid küttega betoonpõranda ees.

Kas Sa võiksid tuua välja eelised koos põhjendustega
Ja kas ma oletan õieti kui arvan, et need mida Sina tood välja eelistena võivad kellelegi teisele subjektiivselt olla puudused?

Olen juba varasemalt siin pikalt kirjutanud ja kellegi teise subjektiivse hinnangu muutmiseks ei näe vajadust, sest tavaliselt tehakse ehitustehnilised valikud "kellegi teise" subjektiivse hinnangu põhjal.

Ise lähtusin valikus objektiivsetest kriteeriumitest ja oma lähteülesandest, et teha võimalikult energiasäästlik ja elanikele sobiva sisetemperatuuriga (kuni +28C) maja.
(Nagu ka Passiivmaja teemas kirjutasin, et väljastatud on A energiaklassi märk ja toodab rohkem energiat kui kulutab.)

[xxx111]

Aga ehk võiksid siiski need eelised (kergpaigaldus vs betoon) välja tuua?

[951]

...

Ma ei tea, eeldasin, et hoiad eramus tubade temperatuuri ühtlasena...
Kui üleval ei hoia nn toatemperatuuri siis arvatavasti pole tegemist eluruumidega ning siis ei saa aru milleks sinna küte ja heliisolatsioon
Loomulikult - kui erinevates ruumides on erinev temperatuur (ma ei räägi vahest paar kraadi) siis on vajalik ruumide vahelised piirded isoleerida (soojustada)

Kui soojustada/isoleerida ei taha, jäta talade vahed tühjaks, löö põrand peale ja oota, et alt korruse soojus, koos iga heliga, üles tuleb ning iga heli ülevalt alla kostab. Elu nagu keelpill kõlakastil. Iga õhtu saab all oodata, et "millal see teine saabas kukub"

[xxx111]

...

Ma ei tea, eeldasin, et hoiad eramus tubade temperatuuri ühtlasena...
Kui üleval ei hoia nn toatemperatuuri siis arvatavasti pole tegemist eluruumidega ning siis ei saa aru milleks sinna küte ja heliisolatsioon
Loomulikult - kui erinevates ruumides on erinev temperatuur (ma ei räägi vahest paar kraadi) siis on vajalik ruumide vahelised piirded isoleerida (soojustada)

Kui soojustada/isoleerida ei taha, jäta talade vahed tühjaks, löö põrand peale ja oota, et alt korruse soojus, koos iga heliga, üles tuleb ning iga heli ülevalt alla kostab. Elu nagu keelpill kõlakastil. Iga õhtu saab all oodata, et "millal see teine saabas kukub"

Jätkuvalt ei saa aru...
Mis isolatsioone on vaja (soojusisolatsiooni või heliisolatsiooni)?
Vahelaes on reeglina vaja heliisolatsiooni ja selleks sobib ka soojusisolatsiooni materjal
Sellest tulenevalt oli algne küsimus: "miks neid ei või ühildada"

Kihid alt üles: soojustus, OSB, sammumüra plaat, kile, torud, kips ja põrandakate

So mis "juhtub" kui ma teen OSB, "soojustus/sammumüra" (paksus vastavalt akustikale), kile, kipsivalu (betoonivalu) jne?
See siis puitkandjatel
Ja betoonlael teen "soojustus/sammumüra" 20...40, kile, kipsivalu (betoonivalu) jne?

[951]

Miks sellises järjekorras? Ma arvan, et tegemist on erineva tihedusega materjalidega mis tänu selle paiknevad ka erinevates kihtides ja laotatakse erinevalt. Sammumüra on konkreetne "terav" müra ja see summutatakse enne, kui see jõuab taladeni - see on OSB peal mis omakorda istub taladel/roovil. Talade vahel olev vill aga summutab kõik muu ja samas annab soojustuse.

täpsustus: tulemuseks on see, et selline põrand ei puutu kokku kandvate ega korruseid läbivate konstruktsioonidega.
Ka vaheseintega mitte.

[951]

siit peaks vist päris hästi aru saama, miks kivivilla ja sammumüra ei saa üheks liita.
(kile pole kihina joonistatud ja illustratsioon ei ole mõõdus)

[xxx111]

Ega ilmselt kuhugi ei jõua - ma lõpetan...
Tee täpselt nii nagu soovid...
Põranda lahendus: soojustus, OSB, sammumüra plaat, kile, torud, kips ja põrandakate on isiklikul hinnangul mõttetu...

[951]

Googelda või Bingi, kui mind ei usu
Veelkord, see pole minu leiutis. See on suht standard lahendus, kui soovitakse helikindlast põrandat.
See valge kiht on seal kas kips, laud või mis iganes olukord ette näeb. Kipsivalu korral on servades ka spets riba.
Netist leiad ka detailsemaid jooniseid. Võtmesõnaks on ujuvpõrand

[951]

Kui sa ei saa aru, miks heliisolatsioon nii ei tööta - liites villa ja sammumüra üheks, siis pole midagi parata.

väga vale

[ping]

...
Tegemist vana maakivi hoonega mille seina paksus kuskil 60 cm ja soojustada saab ainult ruumist seest mis soovitate.
.....
4. väljaspoolt ei saa ültse soojustada
.....
Tänud

Huvitaval kombel on teleseriaalidest nähtavad Inglismaa majad/eramud kõik laotud maakividest või tellistest välisseinaga ja ilmselt kasutuses olnud juba pikka aega.

Kuidas seal on lahendatud välisseinte soojustus, nii et majad aastasadu kasutusel?
Katuslaed ja aknad paistavad kah väga õhukesed olema.
Või seinu ei soojustatagi ja sisetemp on lähedane välistemperatuurile?

Meenutades Inglismaal käinud tuttavate juttu, siis on kurdetud küll talviste jahedate tubade üle, et kuna küte on kallis hoitakse +14C - +17C temperatuuri tubades.

Võibolla keegi oskab täpsemalt kommenteerida põhjamaise elamuehituse eripärasid?

[951]

Ping, Hispaanias sama teema. Talvel külmetad toas, saapad jalas ja kampsun seljas sest kütta ei raatsita kuna miski seda sooja eriti ei pea.
Vaata vanu maale. Kõigil paksud vatid seljas. Korralikus lossis üle 16 naljalt ei lähe. Sealt ka see "serveerige punast veni toatemperatuuril" - see on 16C, mitte 24 C.

Inglismaal (Yorkshire vöhemalt) pole isegi uutel korrusmajadel keskkütet. Talvel, kui lumi maas, paned end soojalt riide ja lürbid kuuma teed.
Vahe on selles, et seal kestab see jama vaid paar kuud. Siin on seda kohati 8-9 kuud aga ikka elati ja sigiti.
Eesti on ju kivist maju täis. Vanad mõisad, lossid jne. Kütad või ajad rohkem riideid selga

Eks ma veebruaris ütlen, kui külm mul toas on. Esimene korrus on kõik maakivi ja lubjakrohv.

[maakivi1]

ka mulle pakuti et ära soojusta ja küta kivi soojaks aga seda teed ma ei lähe soovin ikka mõnusat ja sooja elamist.
Vahepeal ruumi koristades avastasin et ruumil on betoonpõrand all plaanime selle läbi puurida et saada aru kui suur kiht seal on õnneks on meil ruumi palju ja saame põrandat tõsta piisavalt.
seinad plaanime teha ikkagi karkass + vill ja kõik muu mis vaja.

[xxx111]

ka mulle pakuti et ära soojusta ja küta kivi soojaks aga seda teed ma ei lähe soovin ikka mõnusat ja sooja elamist.

Vaata - siin Sa tõstad soovitused kontekstist välja
Soovitused lähtusid siiski millestki muust
Kui tahad "mõnusat sooja elamist" siis ehita selline...
"Ära soojusta" oli soovitusena seestpoolt soojustusele
Ja soovitusi ei pea kuulama...