Ahju võimsusest võiks lausa teine pool minna vee soojendamiseks nii märgade ruumide küttesüsteemi kui tarbevee soojendamiseks. Sellised süsteemid eeldavad järjepidevat kasutamist.
Oleksin nõus päris suurt raha maksma et sellisest jubedusest kodust lahti saada. See on vaid näide kultuuride erinevusestrokikas kirjutas: 15 Veebr 2018, 22:27 Sain aru et olen ikka täielik harimatu mats.
Majanduslikel kaalutlustel on tasuvam sellised saavutused vältida, millistest lahtisaamisele tuleb teha kulutusi.Nüüd lisandusid sellesse nimekirja veel ka hispaanlased.
Kuna meil on üks ütlemata imelik katel(Stropuva), mis vajab tihedamat korstna puhastust kui 1x aastas, siis esialgu ronisin katusele, aga ära hakkas tüütama, eriti talvel. Vaatasin natuke keldris seda korstnajalga, mõõtsin umbes 1,7m peale koha ja tegin sinna augu. Augule tegin ise plekist luugi, ankurpoltidega jala küljes kinni, nöörid vahel ja puha. Kui ise väga laisk olen, siis saab keldri kaudu korstna pühkimisega hakkama isegi mu direktor. Vaja on ainult 7 tükki üksteise külge keeratavat 1,4m vart, mille otsas luud. 7 tükki sellepärast, et korstna pikkus keldrist tippu on umbes 8-9 meetrit.Jaanus2 kirjutas: 06 Mär 2018, 12:56 Jäi silma, et Prantsusmaal ja prantsuse Kanadas on korstna puhastamine nutikalt lahendatud - ruumis sees on korstnal veidi kõrgemal puhastusluuk, suurem kui meil kombeks. Sealt saab korstent pühkida ilma katusele ronimata. Kas sellist lahendust võiks ka meil kasutada või piiravad seda mingid normid?
Mis mõõtudega augu tegid?Urmas kirjutas: 06 Mär 2018, 13:14... mõõtsin umbes 1,7m peale koha ja tegin sinna augu. Augule tegin ise plekist luugi, ankurpoltidega jala küljes kinni, nöörid vahel ja puha. Kui ise väga laisk olen, siis saab keldri kaudu korstna pühkimisega hakkama isegi mu direktor. Vaja on ainult 7 tükki üksteise külge keeratavat 1,4m vart ...
Käisin keldris, mõõtsin üle ja auk on mõõtudega 11x18cm. Eks lõõr vist poole tellise laiune ole. Kõrgust on sellepärast rohkem, et muidu on sitt neid varsi nii järsu nurga alt sisse lükata. Oma hämmastuseks avastasin, et olin lõhkumise servad teinud korrektseks suutnud teha 30x50mm L-liistuga ehk mingi seguga nad külge saanud. Ära küsi, mis seguga, sest ei mäleta, aga peaks sobima ka rohkemat liimollust sisaldav plaadisegu. Parema püsivuse huvides võid ju L-liistule sissepoole punktidega paar traadijuppi või lühemat kruvi külge keevitada.
Keskmine kirjutas: 08 Juul 2018, 04:39 Malm ei kannata temperatuuri üle 600 kraadi! Tuharuumi uks avatuna jahutab.
