Ehitusfoorum

Märtsis vahetasid tuttavate tuttavad majal aknad. Vanad aknad olid suht laiad ja ka paled tulid laiad. Aknad pandi maja seinast 10 cm sissepoole. Olen küll kuulnud külmasillast, aga arvasin et tuttavad ehitusmehed naisterahvale ikka külma ei tee ja teavad kuhu kõige õigem paigaldada. Kevad oli soe ja probleeme polnud.

Nüüd külma tulekuga on aknaklaasi alumine serv u 5 cm ulatuses koguaeg märg ja see vesi tuleb ka aknalaulale. täna avastasin et nurgad märjad ja hallis ja silikoon kõik üles mullitanud ja lahti. 1 aknalaual kus olid asjad, on asjade ja akna vahel ka jää tekkinud.

Tõmbasin siis mullis silikooni nurkadest maha ja tuli ka osa palede kipsplaadi pappi maha- 15 cm ulatuses nurgast märg. Panin puhuri kuivatama.

Millised variandid on? kas kuivatan nurgad puhuriga ära- teen niiskustõkkega mitu korda üle ja üritan uuesti silikoonida vahed?

Või aknad uuesti ette?

Olen tänulik kõikide asjalike kommentaaride eest

Arvan et viga pole mitte akendes vaid hoopis ventilatsioonis või õigemini selle puudumises.

Ehitajad ei ole süüdi-selline probleem,nagu Teil on igal pool,kus puudub korralik ventilatsioon.

isegi meeletust vendist ei piisa. Kondens on võtmesõna.
Kui seda ei tekiks, siis oleks midagi füüsikaliselt väga mäda.
Muidugi suurenenud õhuniiskus võimendab seda. Otsest lahendust polegi, mõni asi vaid leevendab natuke.
Kolmekordne klaaspakett aitab natuke ja spetsiaalsed liistud, mida kasutatakse klaaspaketi valmistamisel. Vendi osatähtsust ei saa muidugi kah alahinnata, aga see ei ole 100% abinõuks.

Siin vaidleks sulle Hiid natuke vastu. Kui on korralik küte ja ventilatsioon ei saa ju sellist õhuniiskuse kondenseerumist akendel (kui kõige külmemas punktis) tekkida. See mida sina silmas pidasid on tänapäevaste
kilekott majade probleem, kus püütakse kütte pealt kokku hoida õhuvahetuse viimisega miinimumini (arvestamatta et selliste majade puhul välispiirete kaudu difusiooni peaaegu ei toimu).
Vabandust kui kuskil pange panin ei ole spetsialist.

Olen Hiiuga päri, isegi kui on korralik küte ja vent, siis ei pruugi sellest aidata. Majade projekteerimisel on arvestatud akende kindla soojajuhtivusega (U < 1,6), vastavalt sellele arvutatakse ka vendi vajadus, et akendel kondensaati ei tekiks. Kui aga külmasildades on soojajuhtivus suurem, siis teoreetiliselt võib seal kondensaat tekkida. Selle tekkimine või mitte tekkimine oleneb veel ka mitmest muust tegurist ja konkreetsest olukorrast.

Aga antud juhul: Akna 10 cm sissepoole nihutamise vajalikus on küsitav. Temperatuuri paiknemine seintes ja ka akendes peaks olema ühtlane, st et nö nulljoon jookseb igal pool samast kohast läbi, mitte ei liigu aknaga koos sissepoole või siis väljapoole. Nt fibo maja puhul: kui aken tuua soojustusest sisse poole ja paigutatada fibo keskele, siis tekib akna äärtesse külmasillad ja paled hakkavad esimesena hallitama( tavaliselt kipsist).

Teine loogiline seletus asjale on: puudulik vent.

Kohvipaksu pealt oskan ennustada, et asi on mõlemas:P

Hakkas asi täitsa huvi pakkuma. Kas ei ole selle 0 punktiga niimoodi et see pole püsivalt paigas vaid liigub seinas vastavalt sellele kui madalale langeb väljas temperatuur ja kui intensiivselt köetakse seespool. Seega väljas külmem sees väike koonerdamine küttega ja 0 punkt toale lähemal. Samas kas palede juures ei pääse soe müüritisele ligi külgepidi ja peaks ju hoidma külmapiiri aknapiirdest kaugemal. Teistpidi ei ole too o punkt ju iseenesest kondensi tekitaja vaid ikka sinna ladestuv õhuniiskus.
Endal on täiesti soojustamatta kivisein(a la 40cm) ja pakettaken samuti paigutatud umbes 10cm sissepoole välispiirist kuid kondensi pole kusagil. Tõsi, kui sügise(siis veel ei köetud) poole selles toas värvisin ja pahteldasin ning vaheuks kilega kinnikaetud oli siis tõmbas akna alumised servad hommikuks uduseks aga toa tuulutamisel oli jälle kõik OK.
Küsija juurde tagasi tulles, kas tal ei ole seal mitme asja koosmõju. Kahtlustan ka valesti soojustamist, sest niiskus peaks ju kondenseeruma kõige külmemas punktis (selleks peaks ju olema aknaklaas) paledega ei tohiks ju midagi juhtuda. Ilmselt oleks täpselt vaja teada aknaümbruse konstruktsiooni et edasi oletada.Liigne õhuniiskus
on eluruumides igaljuhul halb (nagu ka liigne kuivus) nii et tasuks üle mõõta.

Võib-olla nö 0 punkt ise on tõesti ebaoluline vaid hoopis koht seinas kus temperatuur muutub kõige kiiremini. Teie kiviseina puhul on see muutumine igal pool ühtlane.
Kui vaadata aga tiba tüüpilisemat uusehitist, kus on 10-15 cm villa ja 20-25cm müüritist(fibo nt), siis temperatuur muutub kõige kiiremini just selle 10-15cm villa sees, seepärast on otstarbekas panna aken fibo välisäärega tasa. Juhul kui nt on tegu betoon majaga, mille seina kandekonstruktsiooni soojusjuhtivus on oluliselt suurem kui fibol, oleks otstarbekas ehitada aken natuke betoonist välja, nt paigaldada betooni külge 50x50 prussid ja kinnitada aken sinna.

Kuidas aga käituda soojustamata kiviseina või puitkarkass maja puhul, kus seina materjalid on kogu seina ulatuses sama soojusjuhtivusega?

Üheraamilised aknad tuleks paigutada nii, et seina paksusest 1 osa jääb välja ja 2-3 osa sisse. Kui toome akna liialt sisse, siis väljastpoolt saab külm akna äärtest rohkem ligi. Sein ümber akna tundub külm. Soojuskiirgus sõltub ka pinna suurusest. Kui väljasolevad akna paled on laiad ja seespool olevad kitsad, siis levib ka rohkem külma ümber akna olevasse seintesse.

Antud juhtumi puhul on tõesti tegelik probleem ainult olemasolevate andmete põhjal kohvipaksu pealt ennustatav, sest lisaks juba räägitud põhjustest on neid veel küll ja küll. Supervõimas vent võib ju kondentsi probleemi lahendada aga kas see ka majanduslikult otstarbekas on?

to- andero !
Räägi palju sul seda tarkust sees ka veel jagub? Pea ükskõik millise lehe lahti võtad, siis seal sa jutustad....neid külajutte. Pane oma teadmised ka loogilisse järjekorda, siis saab jutt ehk mõistlikum.

Taastajale: Kui sa millestki aru ei saanud, siis võid vabalt küsida ja vastan sulle kui oskan. Lisasin väikese pildi Taastajale, et ka talle asi mõistetav oleks.

andero räägib ju täiesti mõistlikku juttu! miks peaks hakkama tema pihta oma sappi valama?

Tere. Juhin tähelepanu asjaolule, et aknaraami nihutamisega sisse/välja toimub küll raami marginaalne temperatuuri muutus, aga kondenseerumine toimub pinna kõige külmemal osal. Selleks on antud juhul klaas. Raami sisse/välja nihutamisega ei muuda karvavõrdki klaasi temperatuuri. Puit (või korralike kambritega plastpinnal ) on temperatuur oluliselt kõrgem klaasi omast, kui ei ole kapitaalset läbipuhumist. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas: kondenseerumine toimub pinna kõige külmemal osal. Selleks on antud juhul klaas.

Seda ma oma esimeses postis mainisingi

andero23 kirjutas:Taastajale: Kui sa millestki aru ei saanud, siis võid vabalt küsida ja vastan sulle kui oskan. Lisasin väikese pildi Taastajale, et ka talle asi mõistetav oleks.

Kumma pildi järgi siis on aknaümbrused soojemad?



Trummile

Mida nimetad sapiks?

taastaja kirjutas: Kumma pildi järgi siis on aknaümbrused soojemad?

Arvatavasti seal, kus aken on nihutatud külmasilla sisse.
Toasooja aspektist vaadatuna see küll normaalne tegevus ei näi

Jõudu teile mehed vaidluses teemal "kes on kõige targem" aga ise ei viitsi eriti selles osaleda.
Vaatasin hoopis algse postitaja kirja uuesti läbi ja avastasin et ei pannud seal ühte detaili tähele.
Nimelt väitis küsija et külmaga tõmbas tal märg aknaserv jäässe. See viitab ikkagi aknaümbruses olevale räigele
külmasillale ja võib ka koguni olla et akna ümbert ongi koguaeg niiske (midagi isoleerimisel mööda pandud).
Või mis arvate?

Imelik kirjutas:
Nimelt väitis küsija et külmaga tõmbas tal märg aknaserv jäässe. See viitab ikkagi aknaümbruses olevale räigele
külmasillale ja võib ka koguni olla et akna ümbert ongi koguaeg niiske (midagi isoleerimisel mööda pandud).
Või mis arvate?

Kas sa kuangi varem akent näinud ei ole siis?
Kõik aknad, millel on seespool kondensaat, tõmbavad teatud miinuskraadidega jäässe.
Kaasaarvatud minu puitaknad, mis asuvad puitmajas
Eelmisel aastal -20 juures umbes... Sellel aastal pole ei kondensi ega jäätumist tänu ilmadele veel olnud.

Mismoodi sul -20C aknad jäässe tõmbavad (seestpoolt) , kas viskad toas leili ja ei viitsi eriti kütta või on su maja üdini niiske ja akna ümber puhub tuul.
Minu soojustamatta kivimajas on samuti veel kahte tüüpi aknaid(tavalised nõuka. aegsed puitaknad ja klaaspaketiga plastaknad) aga kondensi ja jääd ei ole 10a. jooksul kohanud.

Olen näinud, et targad "disainerid" disainivad liiga laia aknalaua. Ütlevad, et nii on ilusam. Kui liiga laia aknalaua all on radikas ja aken astub sisepinnast oluliselt väljapoole, siis soe õhk paratamatult ei pääse nii kergesti akna ja palede alumisse ossa. Ja see mõjutab oluliselt akende kuivamist. Ja juhul kui disainijale ei meeldi aknalaua kalle ja aknalaud paigaldadakse lisaks ka veel loodi, siis ilusast laiast aknalauast saab varsti kole aknalaud