Ehitusfoorum

Käsil fibo plokist vaheseina ladumine vanas majas. Millist sillust tuleks kasutada ukseava kohal (laius 90cm), kui otse sillusele hakkab toetuma laetala (ja see pole mingi väike talake vaid ikka korralik palk, nagu vanasti neid kasutati). Ja kas 10cm fibo plokk üldse kannatab nii suurt koormust? Ise mõtlesin panna silluse kahest 10x5 prussist kokku liidetuna.

kas 100ne fibo väheke lahja ple kandva seinana? V mis sul sinna tala peale veel tuleb

Otsesurvele jäksab fibo kindlasti vastu panna, kuid ohtlikum on seina väljanõtkumine.
Nähtud kilokaupa lahendusi, kus puuprussid silluseks

Tala peal on vana lagi, ka suht paks. Lae peal tühi pööning. Laetala eriti palju läbi ei paindu, nii et fibole väga suurt koormust ei lange.
To Kalvis: Kas väljanõtkumist oleks võimalik kuidagi vältida? Paigaldaks ukseava serva näiteks vertikaalselt veidi rauda, freesiks sisse ja müüriseguga kinni.

Silluse materjaliks mõtlesin panna tamme, kuna on paar planku käepärast. Saab hea tugeva asja, mis ei paindu läbi.

On küll võimalik. Üsnagi jäigaks teeb tsementkrohv. Ka viimistluskarkassid tugevdavad seina.Ka viimasele kivireakihi(te) asemel mingi tugev tala (nii puidust kui rauast, kui raudbetoonist) on väga abiks.

Teen ettepaneku kõik see jama naljanurka juhatada.

taastaja kirjutas:Teen ettepaneku kõik see jama naljanurka juhatada.

No mina ka ei tea, mida enam kuulda võtta või mida naljaks pidada. Tean, et on olemas ajutised lahendused, mis kestavad seni kuni kokku varisevad, ja on totaalsed lahendused, mis kestavad seni, kuni neid miski/keegi otseselt ründab (autoga sõidetakse majaseinu maha, muud kukuvad tormiga peale, terrorirünnakuid hetkel palju pole...). Püsimajäämist nendes kliimatingimustes, milles näiteks Põhja-Eesti on viimased 100 aastat olnud, saab aga teatud jõuarvestustega tagada. Neid konkreetseid lahendusi me ju kõik otsimegi ja kui ühtki tarka pole võtta, siis tehakse oma talupojatarkuses asi ära nii või teisiti.
Seega, härra taastaja - naljanurka ei ole vaja, vaid sinu õiget hinnangut. Kui ei viitsi seda anda, siis anna link analoogsele probleemile. Kui seda ka ei viitsi, siis naera terviseks. Kui sul peaks maksuametiga probleem tekkima, siis maksuametnikud teevad sinu pihta ka huumorit....

Ukseava kuuril 2,4m ja karkassi pruss on 15 cm lai. Mis kõrgusega puidust tala peaks sellise silde korral kasutama?

nuutsu kirjutas:Ukseava kuuril 2,4m ja karkassi pruss on 15 cm lai. Mis kõrgusega puidust tala peaks sellise silde korral kasutama?

Kas 3 prussi 5x20 kokkunaelutatuna ajab asja ära, ehk siis 15X 20. Samuti äkki keegi teab, kui palju on bellarussi kõrgus.

No kuule, sul on põhiasi ju puudu. Mida antud sille kandma peab?

sashaobrok kirjutas:No kuule, sul on põhiasi ju puudu. Mida antud sille kandma peab?

Põhimõtteliselt katust, 45 kraadi sarikad sammuga 600, sarika kogupikkus 4m räästast harjani ja siis seda seinaosa, mis sillusest ülespoole jääb , aga see vast ei kaalu midagi.

Näiteks sarnane olukord kus sai laotud aeroci 100mm vaheseinasid ja kasutatud ukseavade sildamisel erinevaid variante. Pooltel usteavadest sai kasutatud raudarmatuuri (juhtus olema 100mm laius karprauda mis hästi sobis osadele usteavade sildamiseks.

Tulemus- kõikides kohtades kus rauda sai pandud silluseks pole ühtegi pragu seinas, nendel ustel kus sai vastavalt aeroci enda soovitusele jäetud vaid aeroc elemen plokid ilma silluseta tõmbas igal pool praod sisse seintesse mis jooksevad pea kogu uksepealse seina kõrguses ja hoolimata sellest, et lisatugevdusena jookseb seintest veel 1 jooks 8mm raudarmatuuri läbi seina ülemisest osast mis jääb uste kohale.

Seega kui veel võegi midagi hakkab kandma selle 100mm seina peal mis isenesest on vaheseinaplokk ma saan aru- siis pigem paneks ennem lisatugevdust seina kui hakata hiljem mingeid pragusid lappima. Seintes pole ainult survejõud ülevaltpoolt vaid ka pinged erinevates muudes suundades, seega kui sul nende uste pealsetes osades just iga paari rea tagant armatuuriring läbi ei jookse tasuks pigem kohe midagi tuevamat panna sina peale mis aitaks seina siduda.

sasha ?

Ei mina toda õiget vastust tea. Ma lihtsalt vihjasin, mis esmalt küsimuses valesti oli. Keegi on siin vahepeal mingit aeroci võsa pannud, aga point jääb samaks: pigem tee jämmem kui peenemb. Puusalt paneks ehk 50x200 prusse kolm tykki serviti sinna. Ega see mingi miljoniväljaminek ju ei ole.