Ehitusfoorum

Seetõttu on Rootsis alates 1. juulist keelatud kipsplaadile panna keraamilisi plaate, mis tähendab, et vannitubades kipsplaati enam kasutada ei tohi,» ütles Must. Ka sätestavad Rootsi seadused, et kui ehitusmaterjali täpne niiskustaluvus on teadmata, ei tohi ehitaja seda paigaldada kohtadesse, kus õhuniiskus võib ületada 75%.

Pikemalt: http://www.postimees.ee/150907/esileht/ ... 3152_1.php

Tegemist on ühe hüsteerilise ja äärmiselt kallutatud artikliga. Mõttega lugedes selgub, et hallituse tekke põhjuseks ei ole mitte KIPS vaid TSELLULOOS + NIISKUS
vt:

"Neile seentele pakub piisava niiskuse korral mõnusat eluaset ja toidulauda kipsplaadi tselluloosirohke kartong- või paberkate."

Tselluloosi sisaldavad puit, puitkiudplaat, puitlaastplaat, OSB, tselluvill...jne, jne, jne ehk pea kõik orgaanilist päritolu ehitusmaterjalid ja kui on piisavalt seisvat niiskus ja sooja, lähevad nad kõik hallitama. Ka poorsed anorgaanilised ehitusmaterjalid kattuvad samades tingimustes hallitusega.
Igal ehitusmaterjalil on oma koht ja tehnoloogia ja valesti ehitamist ei tohi ajada materjali süüks, isegi antud artiklis vihjatakse pidevalt tuulutuse ja ventilatsiooni puudusele.
Tuletaks veel meelde ammutuntud tõde, et pea kõik ained maailmas võivad õige doosi korral olla ravimid ja kõik ained vale doosi korral mürgid.
Mulle endale meenus seda artiklit lugedes sügaval nõukaajal avaldatud artiklid kohvi kahjulikkusest ja sellest, millistesse hirmsatesse haigustesse kõik kohvijoojad kohekohe surevad. Need artiklid ilmusid üheaegselt kõigis ajalehtedes (järgmine päev tõusis kohvi hind poes 2 korda st võimudel oli vaja kudagi seda hinnatõusu põhjendada)

lõpetasin just ühe katuse, tuulutusliistuks kile alla sai tellija sunnil 22mm liist (kile veidi "löntis", nii et tuulutus praktiliselt puudub) (vaatamata minu selgitusele, et erinevad juhendid nõuavad 50-100mm) Tellija on kuningas ja nii saigi tehtud, rahakott ju tema käes. Karta on, et aastate pärast tekivad probleemid, kas siis on mu soovitus veel meeles või on jällegi jutt soss-sepast ehitajast ?
Asja point - tihtipeale "isetargad" tellijad mõtlevad omaloomingulisi konstruktsioone (nagu siinseski foorumis tihti kohtab) hiljem aga süüdistatakse ehitajat.

Kuid mis plaate veel kasutatakse vannitoa seina tegemisel - kus puuduks see "paha" tselluloos? Või on ainus võimalik fibo/tellis.
Pani mõtlema see, et Rootsis keelati kipsist vannitoad ära(oletatavalt mitteniiskuskindlast).
Mis teeb niiskuskindla kipsplaadi niiskuskindlaks? Kas kipsisegu või kattepaber?

mg3 kirjutas:Kuid mis plaate veel kasutatakse vannitoa seina tegemisel - kus puuduks see "paha" tselluloos? Või on ainus võimalik fibo/tellis.
Pani mõtlema see, et Rootsis keelati kipsist vannitoad ära(oletatavalt mitteniiskuskindlast).
Mis teeb niiskuskindla kipsplaadi niiskuskindlaks? Kas kipsisegu või kattepaber?

Tegu ikkagi niiskuskindlama kipsplaadiga, mitte niiskuskindla. Peale fibo ja tellise on ka plaatmaterjale võimalik kasutada, näiteks tsementkiudplaati, mille peale saab edukalt paigaldada keraamilised plaadid. Tõsi, selle plaadi lõikamine ei ole nii lihtne nagu kipsplaadi lõikamine, kuid tulemus on kestvam.

Olemas on minerit tsementplaadid, mis olevat hallitusvastaste vahenditega töödeldud. Hind on ka paras kirves. Ma tegin oma uues majas dušširuumi seinad tellisest ja seda karkassmajja. Õigemini on kõik siseseinad tehtud tellistest.

Seda, et kipsplaat niisketesse ruumidesse ei kõlba ja tuleks üldse ära keelata kuulsin esmakordselt juba kuskil 10-11 aastat tagasi professor Urve Kallavuse käest. Oli lihtsalt päevakohane teema, kuna pidime lihtsalt suurema osa päevast ninapidi koos istuma, sest käisime kaemas valest ehitustegevusest tingitud vammikoldeid Lääne -Virumaa suunas. See pani ikka tõsiselt mõtlema...

Tahtsin öelda, et igasugune muu plaat (Luja vms. tahab karkassiks tihedamat alust, näiteks 60 cm samm ei kõlba mingil juhul, suht tihti tõmbab hiljem seina kaardu või tekib seina lihtsalt pragu - temperatuuril on selline võim

restauraator kirjutas - "...sest käisime kaemas valest ehitustegevusest tingitud vammikoldeid Lääne -Virumaa suunas. See pani ikka tõsiselt mõtlema..." - VALEST EHITUSTEGEVUSEST !

Täna avasin ühte seina, mis "vale ehitustegevuse" tõttu hallitama läinud.
Hallitanud ja niiske kips on pehme nagu sai...

Illar kirjutas:Täna avasin ühte seina, mis "vale ehitustegevuse" tõttu hallitama läinud.
Hallitanud ja niiske kips on pehme nagu sai...

Mis valesti tehtud oli? Jaga infot, võib kellelegi kasuks tulla. Kipsplaat on märjana jah paras prügi.

mõni postitus tagasi rõhutasin VALET EHITUSTEGEVUST, viidates sellele, et viga pole mitte kipsis kui halvas ehitusmaterjalis vaid selle vales kasutamises

Valesti? Konkreetses juhtumis lasti paneel läbi liguneda ehk siis märjaks saada. Seesmise kipsi all on kile, seestpoolt oli sein kinni laotud, ülevalt lahmas vett vahele. Kipsi ja ploki vahel vahet tuulutuseks praktiliselt pole, kile ja kipsi vahel üldse mitte. Mida see kips seal siis kuivab? Reegel näeb aurutõkke peale viimase kihi vahele tuulutusvahe. See oligi valesti.

Tsitaat reklaamist:

Minerit SP on tehases kahelt poolt niiskuskindlaks töödeldud ehitusplaat. Ei tursu, pehki ega mädane isegi pikema aja jooksul. Plaat on valmistatud tsemendist, tselluloosikiust ja mineraalseest täiteainetest, mis ei ole tervisele kahjuikud.
Kui seinamaterjal on Minerit SP ning läbiviigud, vuugid ja kruvipead käsitletakse veetõkkelindiga, on tulemuseks kindel ja turvaline konstruktsioon.

Ei teagi, mis sinna pista - hetkel 600 sammuga, 100x50puit (impraga ületõmmata?), sinna vahele lisakarkass, kokku 300 samm ? Ning siis ikkagi Minerit ja niiskustõke otse peale?

Arvatavasti on üsna varsti ka Eestis hinnas kipsivabad majad..

Ei kao need odavad ja lihtsad ehitusmaterjalid kuhugi. Peale sõda tehti massiliselt kipskrohvi, siis tuli kuiv-kipskrohviplaat. Siis oli inimestel vähemalt rohkem mõistust, keegi ei kippunud dušširuumi kipsiga krohvima....

Samal teemal siin HALLITUSEST

Hallitus on mõtlemapanev teema küll.
Stuck ehk kipskrohv on tuntud ja interjöörides kasutusel antiikajast.