Kipsplaat ja hallitus

siia käivad üldised teemad, mis teistesse foorumitesse ei sobi
Külaline
külaline

Kipsplaat ja hallitus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Seetõttu on Rootsis alates 1. juulist keelatud kipsplaadile panna keraamilisi plaate, mis tähendab, et vannitubades kipsplaati enam kasutada ei tohi,» ütles Must. Ka sätestavad Rootsi seadused, et kui ehitusmaterjali täpne niiskustaluvus on teadmata, ei tohi ehitaja seda paigaldada kohtadesse, kus õhuniiskus võib ületada 75%.
Pikemalt: http://www.postimees.ee/150907/esileht/ ... 3152_1.php
Teine külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Teine külaline »

Tegemist on ühe hüsteerilise ja äärmiselt kallutatud artikliga. Mõttega lugedes selgub, et hallituse tekke põhjuseks ei ole mitte KIPS vaid TSELLULOOS + NIISKUS
vt:

"Neile seentele pakub piisava niiskuse korral mõnusat eluaset ja toidulauda kipsplaadi tselluloosirohke kartong- või paberkate."

Tselluloosi sisaldavad puit, puitkiudplaat, puitlaastplaat, OSB, tselluvill...jne, jne, jne ehk pea kõik orgaanilist päritolu ehitusmaterjalid ja kui on piisavalt seisvat niiskus ja sooja, lähevad nad kõik hallitama. Ka poorsed anorgaanilised ehitusmaterjalid kattuvad samades tingimustes hallitusega.
Igal ehitusmaterjalil on oma koht ja tehnoloogia ja valesti ehitamist ei tohi ajada materjali süüks, isegi antud artiklis vihjatakse pidevalt tuulutuse ja ventilatsiooni puudusele.
Tuletaks veel meelde ammutuntud tõde, et pea kõik ained maailmas võivad õige doosi korral olla ravimid ja kõik ained vale doosi korral mürgid.
Mulle endale meenus seda artiklit lugedes sügaval nõukaajal avaldatud artiklid kohvi kahjulikkusest ja sellest, millistesse hirmsatesse haigustesse kõik kohvijoojad kohekohe surevad. Need artiklid ilmusid üheaegselt kõigis ajalehtedes (järgmine päev tõusis kohvi hind poes 2 korda st võimudel oli vaja kudagi seda hinnatõusu põhjendada)
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

lõpetasin just ühe katuse, tuulutusliistuks kile alla sai tellija sunnil 22mm liist (kile veidi "löntis", nii et tuulutus praktiliselt puudub) (vaatamata minu selgitusele, et erinevad juhendid nõuavad 50-100mm) Tellija on kuningas ja nii saigi tehtud, rahakott ju tema käes. Karta on, et aastate pärast tekivad probleemid, kas siis on mu soovitus veel meeles või on jällegi jutt soss-sepast ehitajast ?
Asja point - tihtipeale "isetargad" tellijad mõtlevad omaloomingulisi konstruktsioone (nagu siinseski foorumis tihti kohtab) hiljem aga süüdistatakse ehitajat.
mg3
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 287
Liitunud: 17 Apr 2007, 18:03
Asukoht: Tartu
On tänatud: 2 korda

Lugemata postitus Postitas mg3 »

Kuid mis plaate veel kasutatakse vannitoa seina tegemisel - kus puuduks see "paha" tselluloos? Või on ainus võimalik fibo/tellis.
Pani mõtlema see, et Rootsis keelati kipsist vannitoad ära(oletatavalt mitteniiskuskindlast).
Mis teeb niiskuskindla kipsplaadi niiskuskindlaks? Kas kipsisegu või kattepaber?
wake
külaline

Lugemata postitus Postitas wake »

mg3 kirjutas:Kuid mis plaate veel kasutatakse vannitoa seina tegemisel - kus puuduks see "paha" tselluloos? Või on ainus võimalik fibo/tellis.
Pani mõtlema see, et Rootsis keelati kipsist vannitoad ära(oletatavalt mitteniiskuskindlast).
Mis teeb niiskuskindla kipsplaadi niiskuskindlaks? Kas kipsisegu või kattepaber?
Tegu ikkagi niiskuskindlama kipsplaadiga, mitte niiskuskindla. Peale fibo ja tellise on ka plaatmaterjale võimalik kasutada, näiteks tsementkiudplaati, mille peale saab edukalt paigaldada keraamilised plaadid. Tõsi, selle plaadi lõikamine ei ole nii lihtne nagu kipsplaadi lõikamine, kuid tulemus on kestvam.
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 korda
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Olemas on minerit tsementplaadid, mis olevat hallitusvastaste vahenditega töödeldud. Hind on ka paras kirves. Ma tegin oma uues majas dušširuumi seinad tellisest ja seda karkassmajja. Õigemini on kõik siseseinad tehtud tellistest.

Seda, et kipsplaat niisketesse ruumidesse ei kõlba ja tuleks üldse ära keelata kuulsin esmakordselt juba kuskil 10-11 aastat tagasi professor Urve Kallavuse käest. Oli lihtsalt päevakohane teema, kuna pidime lihtsalt suurema osa päevast ninapidi koos istuma, sest käisime kaemas valest ehitustegevusest tingitud vammikoldeid Lääne -Virumaa suunas. See pani ikka tõsiselt mõtlema...
Iga ehitus on norm iseendale.
Illar
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 160
Liitunud: 19 Apr 2006, 00:17
Asukoht: Tartumaa

Lugemata postitus Postitas Illar »

Tahtsin öelda, et igasugune muu plaat (Luja vms. tahab karkassiks tihedamat alust, näiteks 60 cm samm ei kõlba mingil juhul, suht tihti tõmbab hiljem seina kaardu või tekib seina lihtsalt pragu - temperatuuril on selline võim :)
Ainult kätest ei piisa.
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

restauraator kirjutas - "...sest käisime kaemas valest ehitustegevusest tingitud vammikoldeid Lääne -Virumaa suunas. See pani ikka tõsiselt mõtlema..." - VALEST EHITUSTEGEVUSEST !
Illar
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 160
Liitunud: 19 Apr 2006, 00:17
Asukoht: Tartumaa

Lugemata postitus Postitas Illar »

Täna avasin ühte seina, mis "vale ehitustegevuse" tõttu hallitama läinud.
Hallitanud ja niiske kips on pehme nagu sai... :shock:
Ainult kätest ei piisa.
jan
-
Postitusi: 965
Liitunud: 08 Mai 2006, 22:27
On tänanud: 24 korda
On tänatud: 15 korda

Lugemata postitus Postitas jan »

Illar kirjutas:Täna avasin ühte seina, mis "vale ehitustegevuse" tõttu hallitama läinud.
Hallitanud ja niiske kips on pehme nagu sai... :shock:
Mis valesti tehtud oli? Jaga infot, võib kellelegi kasuks tulla. Kipsplaat on märjana jah paras prügi.
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

mõni postitus tagasi rõhutasin VALET EHITUSTEGEVUST, viidates sellele, et viga pole mitte kipsis kui halvas ehitusmaterjalis vaid selle vales kasutamises
Illar
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 160
Liitunud: 19 Apr 2006, 00:17
Asukoht: Tartumaa

Lugemata postitus Postitas Illar »

Valesti? Konkreetses juhtumis lasti paneel läbi liguneda ehk siis märjaks saada. Seesmise kipsi all on kile, seestpoolt oli sein kinni laotud, ülevalt lahmas vett vahele. Kipsi ja ploki vahel vahet tuulutuseks praktiliselt pole, kile ja kipsi vahel üldse mitte. Mida see kips seal siis kuivab? Reegel näeb aurutõkke peale viimase kihi vahele tuulutusvahe. See oligi valesti.
Ainult kätest ei piisa.
mg3
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 287
Liitunud: 17 Apr 2007, 18:03
Asukoht: Tartu
On tänatud: 2 korda

Lugemata postitus Postitas mg3 »

Tsitaat reklaamist:
Minerit SP on tehases kahelt poolt niiskuskindlaks töödeldud ehitusplaat. Ei tursu, pehki ega mädane isegi pikema aja jooksul. Plaat on valmistatud tsemendist, tselluloosikiust ja mineraalseest täiteainetest, mis ei ole tervisele kahjuikud.
Kui seinamaterjal on Minerit SP ning läbiviigud, vuugid ja kruvipead käsitletakse veetõkkelindiga, on tulemuseks kindel ja turvaline konstruktsioon.
Ei teagi, mis sinna pista - hetkel 600 sammuga, 100x50puit (impraga ületõmmata?), sinna vahele lisakarkass, kokku 300 samm ? Ning siis ikkagi Minerit ja niiskustõke otse peale?
Illar
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 160
Liitunud: 19 Apr 2006, 00:17
Asukoht: Tartumaa

Lugemata postitus Postitas Illar »

Arvatavasti on üsna varsti ka Eestis hinnas kipsivabad majad.. :)
Ainult kätest ei piisa.
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 korda
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Ei kao need odavad ja lihtsad ehitusmaterjalid kuhugi. Peale sõda tehti massiliselt kipskrohvi, siis tuli kuiv-kipskrohviplaat. Siis oli inimestel vähemalt rohkem mõistust, keegi ei kippunud dušširuumi kipsiga krohvima....
Iga ehitus on norm iseendale.
a b i t u
külaline

Lugemata postitus Postitas a b i t u »

Samal teemal siin HALLITUSEST
rts
külaline

Lugemata postitus Postitas rts »

Hallitus on mõtlemapanev teema küll.
Stuck ehk kipskrohv on tuntud ja interjöörides kasutusel antiikajast.
Vasta