xxx111 kirjutas: 20 Juun 2024, 14:24
Inimesel on erakordne oskus muutuda tehnika arenedes järjest lollimaks...
Võibolla see ainult tundub meile nii. Kui inimese evolutsiooni vaadata, ongi kogu areng nagu "rumaluse" suunas. Näiteks kui tuhandeid aastaid pidi inimene enda elus hoidmisele olema ülimas toonuses, suutma tunda ja ajada saagi jälgi, teadma mis putukas ja mari-taim tapab ja mis toidab. Pelgalt jala väljaväänamine võis tähendada tühja kõhtu ja näljasurma.
Kas tänane inimene (või ka põlluharimise ja loomakasvatuse peale läinu) on enam samas toonuses või tark. Nt Hr xxx111, kui teilt võtta ära tänased mugavused a'la poe toit võib kiiresti juhtuda, et osutute vaatamata oma diplomitele ja kõrgetele teadmistele rumalamaks, kui teie eellane nt 10 000 aastat tagasi.
Või võtame kasvõi tavalise kalkulaatori, mis teeb ka keerulisi arvutustehteid suure kindlusega väga täpselt, kindlasti kiiremini ja eksimatumalt kui seda mistahes inimene või kooslus seda suudaks.
Heaks näiteks eelmise sajandi kosmosevõidujooks, kus NASA-l olid arvutuste tegemiseks eraldi meeskonnad ja teatud arvutused missioonidel olid ajakriitilised nt vaja mingeid trajektoori muutusi, või kütusekulu arvutusi ümber arvutada. Kuna kalkulaatorit ei olnud ja parim abivahend oli lükati&tabelid, anti sama arvutus teha kahele meeskonnale, kui arvutustulemus oli sama, võis olla kindel, et ei ole tehtud inimlikku sisestus- või arvutusviga.
Tänapäeval vaevalt keegi kahe kalkulaatori või exceliga paralleelselt teeb, sest me oleme kindlad, et sama arvuti&programm, mille töökindluses ja tõesus on kontrollitud-veendutud, suudab ka miljon korda sama tehet eksimatult teha, aga inimene ei suuda.
Ka lennundus, kus autopiloodid ja lennukit juhib arvuti, ning kapten ja piloot on suuresti arvutioperaatori rollis, sisestades andmed ja jälgides olukorda. Ometi juhtub ikka lennuõnnetusi ja ka tehnika süül, ometi suures statistilises pildis tehnika eksib palju vähem, mida rohkem tehnikale panustada, seda vähemaks ikkagi õnnetusi jääb.
Küllap on see nii ka juhiabidega, ja isesõitvate autodega, kus juhiabid võivad ära hoida sadu igapäevaseid plekimõlkimisi ja raskemaid õnnetusi isegi siis, kui mingites x olukordades juhiabi ei päde või isegi aitab õnnetusele kaasa. Kui puudustele saadakse jälile tehakse parandused ja järgmisel korral enam sama skeemiga masin ei eksi.
Ka inseneerias on olnud ju areng, on ka vanaaja oskajate inseneride majad ja sillad varisenud, on uuritud, õpitud, tehtud midagi teistmoodi ja tänapäevani välja kus sillad püsivad ei pea kartma tuule või sõdurisaapa resonantsi ja suudetakse isegi maavärinakindlaid kõrghooneid projekteerida ja ehitada, mis mõnda aega tagasi oli probleemne.
Paradoksina iga areng toob kaasa omamoodi võimalust olla rumal või teistpidi võttes, areng on inimesele eelis(t)e loomine. Kui meie esiisad pidid olema tugevad ja osavad, et saaklooma või naaberhõimu isasega mõõtu võttes peale jääda, piisas esimesest kes eelisena taipas haarata oksa ehk oma kätt pikendada ja saada eelis vastase ees kes enam sind nüpeldama ei ulatunud, aga sina said oksa kasutada odana torgata või nuiana nüpeldamiseks. On see tänapäeva välja kus teispool maakera võib vinniline kasina toonusega droonioperaator neutraliseerida terve treenitud ja musklis vastase võitlusüksuse - ainult põhjusel, et tal on eelis, tehnoloogiline eelis.
Nii võib meil neid eelised olla igal sammul, kus ühe elamise aknad ei puhu läbi ja sein peab sooja, teisel see nii ei ole ja peab enam oma tööst ja säästudest küttekuludeks panustama. Eeliste ja justkui "rumaluse&laiskuse" variante&variatsioone võib täheldada lõputult.
Autodel kasvõi käigukast, kus pikki perioode juht pidi salongist kangikesega käigukastis hammasrattaid ümber seadma, täna on automaatkastide võidukäik, kus ka Eestis enamik uue sõiduki ostjaid eelistab automaakasti. Miks kas laisad ja rumalad, ei oska või taha ise salongist kangikesega ülekande hammasrattaid seada. Elektriauto puhul puudub üldse vajadus ülekandehammasrataste järele - järelikult tagasiminek arengus, keeruliselt lihtsamale.
Sedasi edasi arutledes, miks peaks inimene salongist pedaalikesega sõidukiirust seadma ja iga takistuse või isegi valetakistuse peale teise pedaalikesega pidurdama - kas masin ei võiks seda ise osata ja teha.
Ka roolimine, varda otsas rooliratas, mida inimene oma kätega pööritab, et muuta sõidusuunda - miks ei võiks seda masin teha kui see võimalik oleks. juba 50 või 100 aasta pärast võib inimestele see pedaalimine ja rooliga saagimine tunduda üks mineviku veidrus, kas inimesed vanasti tõesti sõitmiseks sedasi võimlesid ja suutsid vaatamata kogu osavusele ikka kraavi põigata ja üksteisega ninapidi kokku saada, luud katki ja isegi surma.
